NordenBladet — Esialgne statistika näitab, et eelmisel 2024. aastal oli Leedus ajaloo madalaim sündide arv alates 1990. aastast. Rahaline pinge ja kultuurilised muutused viivad selleni, et noored lükkavad lastesaamise edasi või otsustavad üldse lastetute perede kasuks. Kas seda saab tagasi pöörata?
Kaunasest pärit viie lapse ema Karolina Butrimė naljatleb, et saab 65-aastaseks saades riiklikku pensioni. Aga see kõik pole tema pärast, vahendab lrt.lt.
„Kõik on olnud väga positiivsed. Ma mäletan ainult ühte juhtumit [vastupidi]. Istusime lastega Kretinga Talveaia pargis. Ootasin oma viiendat last, neli last jooksid ümberringi. Olime kõik rõõmsad, mängisime. Ja naine astub juurde ja ütleb: Kas need kõik on teie omad? Ma olin nii uhke: jah, nad on kõik minu omad. Ja ta ütleb: milline idioot. Ja kõnnib minema,” naerab Butrimė.
Tänapäeval otsustab enamik peresid ühe või kahe lapse kasuks. Üha suurem hulk otsustab lapsi üldse mitte saada või viivitab sünnitusega.
Statistikaameti esialgsetel andmetel sündis 2024. aastal 18 979 last, mis on vähem kui ühelgi teisel aastal alates 1990. aastast.
Sotsiaalkindlustus- ja tööminister Inga Rauginienė ütleb, et üheks põhjuseks on see, et inimesed ei jaksa lapsi kasvatada.
„Elu läheb kallimaks ja meie noored kalkuleerivad: noorel perel on erakordselt raske eluaset osta. Sul peab olema piisav sissetulek, nii et noored töötavad rohkem kui ühel töökohal, et elu alustamiseks koguda. Seetõttu lükkub pereplaneerimine hilisemaks,” räägib ta LRT-le.
Kuigi Leedu pakub üht pikimat rasedus- ja sünnituspuhkuse perioodi EL-is ja suhteliselt heldeid hüvitisi, siis Butrimė märgib, et raha ei ole ainus tegur, mis otsustab, kas lapsi saada või mitte.
„Kui ma ei tahaks lapsi, poleks mul neid kindlasti,” ütleb viie lapse ema. „Ükski raha ei paneks mind seda tahtma – see on midagi, mida raha eest osta ei saa. Kui kasvatate neid ise, annate tõesti kogu oma aja oma lastele. Kui teil on lapsed ja neid kasvatavad lapsehoidjad – see on ka hea.”
Leedu sündimuskordaja on viimastel aastakümnetel pidevalt langenud. 2023. aastal oli sündimuskordaja 1,18, mis jääb tunduvalt alla elanikkonna asenduskordaja 2,1.
Kui Leedu rahvaarv on viimastel aastatel veidi kasvanud, on selle põhjuseks ränne, sealhulgas leedulaste tagasipöördumine.
Sotsioloog ja sotsiaalteaduste keskuse direktor Boguslavas Gruževskis väidab, et sündimuse tõstmine nõuab ennekõike hariduslikke jõupingutusi.
„Väärtushoiakute kujunemine haridussüsteemis. See on kultuuri- ja haridusministeeriumi jaoks väga tõsine töö – näidata inimestele tõesti, et materiaalsete vajaduste primitiivne rahuldamine on väga alatu asi,” räägib ta LRT-le.
Ühes populaarses Leedu laulus oli 2000. aastal rida, mis ütles: „Meid on maailmas ainult kolm miljonit”. Siis oli see alahinnatud – Leedu rahvaarv oli aastatuhande vahetusel 3,5 miljonit. Täna on see 2,9 miljonit ja prognooside kohaselt võib see järgmise 50 aasta jooksul langeda 2 miljonini.
NordenBladet – Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas, et kehtestab uued 25% tollitariifid kogu terase- ja alumiiniumimpordile USA-sse. Need uued maksud lisanduvad juba kehtivatele metallide tollidele ning tähistavad järjekordset olulist sammu tema kaubanduspoliitika karmistamisel, vahendab Yahoo Finance.
Trump teatas plaanist ajakirjanikele Air Force One pardal teel NFL Super Bowli New Orleansis ning kinnitas, et teeb ametliku teadaande esmaspäeval. Lisaks lubas ta teisipäeval või kolmapäeval välja kuulutada vastastikused tariifid, mis hakkavad kehtima peaaegu koheselt. Need tariifid peavad tema sõnul vastama teiste riikide kehtestatud tariifimääradele.
Mõju USA peamistele kaubanduspartneritele
USA suurimad terase tarnijad on Kanada, Brasiilia ja Mehhiko, samuti Lõuna-Korea ja Vietnam. Alumiiniumi puhul pärineb suurem osa USA impordist Kanadast, mis moodustab 79% koguimpordist.
Kanada innovatsiooniminister Francois-Philippe Champagne rõhutas, et Kanada teras ja alumiinium toetavad olulisi tööstusharusid USA-s, sealhulgas kaitsetööstust, laevaehitust ja autotööstust. Ta kinnitas, et Kanada jätkab oma tööstuste ja töötajate huvide kaitsmist.
Investeeringud ja terasetööstuse tulevik
Trump märkis ka, et USA valitsus lubab Jaapani Nippon Steelil investeerida US Steel’i, kuid ei luba enamusosalust. Ta lisas, et tariifid aitavad USA terasetööstusel taas kasumlikuks muutuda.
Trumpi esimese ametiaja jooksul kehtestati 25% terasetoll ja 10% alumiiniumitoll, kuid hiljem anti Kanadale, Mehhikole ja Brasiiliale erandeid. Samuti sõlmis toonane president Joe Biden hiljem Suurbritannia, Euroopa Liidu ja Jaapaniga kvoodivabad kokkulepped. Pole veel selge, kas need kokkulepped jäävad kehtima ka pärast Trumpi uusi samme.
Kaubandussõda ja võimalike vastumeetmete oht
Quebeci peaminister Francois Legault tõi esile, et Quebec ekspordib 2,9 miljonit tonni alumiiniumi USA-sse, mis katab 60% USA vajadustest. Ta küsis retooriliselt, kas USA eelistaks hankida alumiiniumi Hiinast. Legault rõhutas, et vaba kaubanduslepingut tuleb hakata kohe uuesti läbi rääkima, mitte oodata 2026. aastal kavandatud ülevaatust.
Trumpi eelnevad tariifid tõstsid USA terasetööstuse tootmisvõimekuse üle 80% 2019. aastal, kuid see on pärast seda taas langenud, kuna Hiina ülekaal terasetootmises on toonud kaasa madalamad hinnad. Kuigi mõned ettevõtted, nagu Missouri alumiiniumisulatustehas, said tariifide toel uue hingamise, suleti see 2023. aastal.
USA kaubanduspoliitika mõju teistele tööstusharudele
Trump plaanib rakendada vastastikuseid tariife, viidates Euroopa Liidu 10% autode imporditariifidele, võrreldes USA 2,5% määraga. Ta väidab, et Euroopa turule on USA autode ligipääs piiratud, samas kui miljonid Euroopa autod imporditakse USA-sse. Samas on USA-l 25% toll tariifid pikapveokitele, mis on eluliselt tähtis USA autotootjatele nagu General Motors, Ford ja Stellantis.
Tariifipoliitika on tekitanud muret ka muudes tööstusharudes. USA Destilleeritud Piiritusjookide Nõukogu juht Chris Swonger hoiatas, et uued terasetariifid võivad tuua kaasa EL-i vastumeetmeid, sealhulgas Ameerika viski tollitariifide tõstmist 50%-ni. Ta rõhutas, et selline samm oleks laastav USA 3000 väikesele destilleerijale.
Laiemad sammud kaubandus- ja julgeolekupoliitikas
Trump on andnud Mehhikole ja Kanadale kuni 1. märtsini aega võtta karmimaid meetmeid, et peatada narkootikumide ja migrantide voog USA-sse. Ta ähvardas kehtestada 25% tollitariifid kogu Mehhiko ja Kanada impordile, kui tema nõudmised ei täideta. Kuigi Mehhiko on lubanud lisada 10 000 rahvuskaardi sõdurit ja Kanada on investeerinud uutesse tehnoloogiatesse, ütles Trump, et need meetmed ei ole piisavad ja midagi peab muutuma.
NordenBladet – Eesti lahkus laupäeval (08.veebruar 2025) Venemaaga ühisest elektrivõrgust, järgides Leedu ja Läti eeskuju. Kell 9.09 hakkasid kolme Balti riigi elektrisüsteemid toimima iseseisvalt, enne kui pühapäeval ühendatakse nad Poola kaudu Mandri-Euroopa elektrivõrguga.
Eleringi sõnul toimus lahutamine edukalt ning Balti riikide süsteem töötab nüüd autonoomselt. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimub plaanipäraselt, tagades stabiilsuse ja energiajulgeoleku.
Leedu alustas lahutamist kell kuus hommikul, järk-järgult katkestati ühendused Venemaa ja Valgevenega. Läti lõpetas ülemineku kell kaheksa ja Eesti lahkus võrgust kell 9.09.
Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas, et lahkumine Venemaa elektrisüsteemist tugevdab regiooni energiajulgeolekut ja vähendab sõltuvust Venemaast. Ta lisas, et üleminek Euroopa võrguga võimaldab suuremat kontrolli ja uusi võimalusi energiaturul.
Balti riikide ühendamine Mandri-Euroopaga on maksnud 1,6 miljardit eurot, millest 75% on rahastanud Euroopa Liit. Projekti raames on rajatud 1400 km kõrgepingeliine ja mitmeid sünkroonkompensaatorite jaamu.
Venemaa on kritiseerinud lahkumist, väites, et see suurendab elektrihinda ja vähendab EL-i konkurentsivõimet. Balti riigid aga peavad seda oluliseks sammuks energiapoliitilises iseseisvuses.
NordenBladet – Eesti, Põhja-Euroopas asuv väikeriik, on kiiresti arenemas parimaks talviseks sihtkohaks neile, kes otsivad segu tehnoloogiast, loodusest ja kultuurist. Põhjamaise kliima ja metsamaastike rohkusega Eesti pakub kaunist talvist imedemaad külastajatele, kes soovivad põgeneda linnamelust.
Eesti üks tuntumaid vanasõnu on “Kus aeg läheb, seal puud ei kasva”. See ütlus tuletab meelde Eesti loodusvarade hoidmise tähtsust, mida riik võtab väga tõsiselt. Tegelikult on Eesti Euroopas oma metsa-määrade poolest üks kõrgemaid, üle 50% maa pindalast on kaetud puudega.
Tähelepanuväärne on ka Eesti suhe tehnoloogiaga. Maailma Majandusfoorumi (weforum.org) poolt “maailma arenenumaks digiühiskonnaks” tituleeritud Eestil on tugev IT-sektor ja valitsus, kes eelistab tehnoloogia kasutamist oma kodanike elu lihtsamaks muutmisel. Alates e-residentsusest kuni veebihääletuseni on Eesti tõeliselt tark riik.
Aga Eesti ei ole tuntud vaid oma kõrgelt arenenud tehnika ja puhta looduse poolest. Riigil on rikkalik ajalugu ja kultuur, eriti vanalinnades. Näiteks Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse (unesco.org), mis on tuntud oma hästisäilinud keskaegse arhitektuuri poolest. Külastajatel on võimalik jalutada mööda munakivitänavaid, imetleda gooti stiilis hooneid ja sukelduda kohalikku kultuuri.
Kui plaanite talvereisi Eestisse, siis siin on mõned näpunäited, mis aitavad teil oma külastusest maksimumi võtta:
Külastage Lahemaa rahvusparki. See park on üks suuremaid (747 km²) ja populaarsemaid turismisihtkohti Eestis ja seda mõjuval põhjusel. See on ideaalne koht talvel matkamiseks või räätsamatkamiseks. Lahemaa on oma suurte metsaalade, jäätunud järvede ja maaliliste maastikega loodusesõprade paradiis.
Foto: Lahemaa National Park (Pexels)
Matkamine Eestis. Eesti on matkajate paradiis, mis pakub metsikuid ja kargeid põhjamaiseid metsi ning maastikke, mis sobivad suurepäraselt aktiivset eluviisi armastavatele inimestele. Eestimaa puhas ja rikkumata metsik loodus on ideaalne keskkond seikluslikeks.
Palivere matkarada on matkajatele kohustuslik sihtkoht. See on ilus umbes 10 km pikkune metsarada, kust avaneb suurepärane vaade ümbritsevale maastikule. See on hea rada algajatele, kuid pakub ka piisavalt väljakutseid kogenumatele matkajatele.
Siin on mõned parimad matkarajad, mida Eestis olles külastada:
Foto: Eesti on oma arvukate matkaradadega suurepärane ja turvaline sihtkoht neile, kes armastavad omal jalal looduses ringi uudistada. (Pexels) Foto: VisitEstonia/Arne Ader (CC BY-NC-SA 2.0) Fotod: Elamustuur ja peen õhtusöök koos haldjatega Viru rabas. 3 x VisitEstonia/Mariann Liimal (CC BY-NC-SA 2.0)
Kindlasti käi Eestis saunas. Saunaskäik on suur osa Eesti kultuurist ja külmal talvepäeval kuumas saunas kümblemine on asi, mida kogeda tasub. Tihti käib Eestimaa saunaskäigu juurde ka jääauku hüppamine.
Eestis köetakse sauna traditsiooniliselt puudega ning kuumust tõstab kuumadele kividele vee valamine. Levinud on ka kaseokste kasutamine õrnaks piitsutamiseks, mis parandab vereringet ja aitab lõõgastuda. Paljudel peredel on kodudes oma saun, samuti pole ebaharilik, et saunu leidub ka kortermajades. Saunakultuur on ka Eesti turismi oluline osa ning saunavõimalusi pakuvad paljud külalistemajad, puhkekeskused ja spaad.
Foto: Saun on olnud sajandeid Eesti elu keskne osa, olles mitte ainult puhastumis- ja lõõgastumispaik, vaid ka seltskondlik kooskäimispaik ning vaimsete ja tervendavate praktikate koht. (Pexels)
Tutvu Tallinna ja Tartu vanalinnaga. Nagu varem mainitud, kuulub Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse ja iga Eestit külastav turist võiks seda kindlasti näha. Jalutage mööda vanalinna tänavaid, imetlege arhitektuuri ja külastage mõnda kohalikku kohvikut, et nautida traditsioonilist Eesti sööki.
Külastage Eesti Rahva Muuseumi. Tartus asuv Eesti Rahva Muuseum on suurepärane koht Eestimaa ajaloo ja kultuuriga tutvumiseks. Muuseum pakub interaktiivseid eksponaate ja see on suurepärane võimalus veeta intelligentne talvine pärastlõuna.
Oma töid on muuseumis esitlenud paljud Eestis tuntud kunstnikud. Näiteks: Kaido Ole, Marko Mäetamm, Jaan Toomik, Ene-Liis Semper, Kristi Kongi, Toomas Kuusing, Marko Mäetamm, Reet Varblane, Andra Orn, Tõnis Saadoja ja paljud teised. Tegemist on väikese valikuga kunstnikest, kes on aastate jooksul Eesti Rahva Muuseumis (ERM) näitusi teinud. Nimekiri on palju pikem, sest ERM-is on Eesti ja rahvusvahelise kunstinäitusi korraldatud juba üle sajandi. Muuseumis on suur kogu Eesti kunsti ja näitusi vahetatakse regulaarselt, et tutvustada erinevaid kunstnikke ja ajastuid.
Fotod: Helena-Reet Aari (endise nimega Ennet) ja Ivanka Shoshana koostatud ja kureeritud kogupere kunstinäitus “Meie kodune nõiaköök” Eesti Rahva Muuseumis (erm.ee). (NordenBladet)
Proovige jääpüüki. Talvel külmuvad paljud Eesti järved ja jõed kinni, mistõttu sobivad need ideaalselt jääpüügiks. See on ainulaadne ja põnev viis kogeda siinset looduse ilu ning suurepärane võimalus ise omale õhtusöök püüda.
Mine Otepää suusakuurordis suusatama või lumelauaga sõitma. Lõuna-Eestis asuv suusakuurort pakub laia valikut lumiseid nõlvi iga tasemega suusatajatele ja lumelauduritele. Samuti on olemas murdmaasuusarajad neile, kes eelistavad rahulikumat tempot.
Eesti on tuntud oma kaunite metsade ja põhjamaise kliima poolest, mistõttu on see suurepärane sihtkoht vabaõhuhuvilistele. Välistest tegevustest ongi suusatamine Eestis tõenäoliselt üks populaarseim talvine spordiala. Eestlased on suusatamises teinud märkimisväärseid saavutusi. Näiteks Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu ja Kelly Sildaru, on toonud Eestile suusavõistlustel mitmeid võite. Kelly Sildaru (21) on noor Eesti vabasuusataja, kes on võitnud juba mitmeid maailmameistritiitleid ja X-mängude kuldmedaleid.
Tee talvine jalutuskäik Pärnu rannapromenaadilt avanevas päikeseloojangus. Pärnu on võluv rannalinn, mis asub Eesti läänerannikul. Jalutage mööda randa ja nautige kauneid päikeseloojanguid ning külastage kindlasti kohalikku turgu traditsioonilise Eesti toidu nautimiseks.
Külasta jääskulptuure Tallinna jõuluturul. Talvel muutub Tallinna Vanalinna väljak jõuluturuks. Tallinna jõuluturg on iga-aastane üritus, mis algab novembri lõpus ja kestab jaanuari alguseni. See pakub mitmesuguseid traditsioonilisi käsitööesemeid ja kingitusi, samuti suurt jääskulptuuride väljapanekut. Külastajad saavad nautida ka elavaid etteasteid, pidulikke sööke ja jooke ning elavat atmosfääri. Tallinna jõuluturu tipphetkede hulka kuuluvad traditsioonilised jõulumaiustused, käsitööna valminud käsitöö ja kaunid jääskulptuurid.
Tallinna jõuluturu traditsioon ulatub keskaega, see on olnud Tallinna vanalinnas populaarne üritus sajandeid. Praegust traditsioonilisele käsitööle, suveniirkingituste müügile ning jääskulptuuridele keskendunud turu formaati on aga korraldatud juba vähemalt 1990. aastatest. Tallinna jõuluturg on muutunud populaarseks sihtkohaks nii kohalike kui turistide jaoks ning see meelitab igal aastal jätkuvalt tuhandeid inimesi.
Fotod: 2 x Jõuluturg Tallinna vanalinnas. VisitEstonia/Birgit Varblane (CC BY-NC-SA 2.0) Foto: Tallinna vanalinn (NordenBladet)
Foto: Tartu vanalinn (NordenBladet)
Foto: Jõuluturg on täis käsitööd. Pildil on kohaliku Eesti käsitöökosmeetika tootja “Elisheva & Shoshana” looduslikud hooldustooted (ElishevaShoshana.com)
Kogege traditsioonilist Eesti jõuluõhtut. Kui külastate Eestit jõuluajal, kogege kindlasti traditsioonilist Eesti jõuluõhtut, mida tuntakse “jõululaupäevana”. See on aeg, mil pered kogunevad, et laulda traditsioonilisi jõululaule, süüa maitsvaid toite ja vahetada kingitusi.
Külastage Kadrioru lossi. Tallinnas asuv Kadrioru loss ehitati 18. sajandi alguses. Palee ja seda ümbritsev park on külastajatele avatud aastaringselt ning pakub suurepärast võimalust kogeda tükikest Eesti kultuuripärandist.
Võta ette reis lähisaartele Hiiumaale või Saaremaale. Mõlemad saared on tuntud oma ainulaadsete maastike, võluvate väikelinnade ja rikkaliku kultuuripärandi poolest. Nendeni pääseb mandrilt parvlaevaga ja need sobivad suurepäraselt ühepäevareisideks või huvitavaks väljasõituks nädalavahetusel.
Fotod: Saaremaa, Kuressaare (NordenBladet)
Külastage Tartu mänguasjamuuseumi. See muuseum on pühendatud Eesti mänguasjade ajaloole ja kultuurile ning pakub huvitavat pilku riigi minevikku. See on suurepärane koht mida külastada koos lastega ning pakub lõbusat ja harivat kogemust.
Külastage Eesti Vabaõhumuuseumi. Vabaõhumuuseum asub Tallinnas ja pakub külastajatele võimalust kogeda traditsioonilist Eesti maaelu ja kultuuri. Sellel on palju rekonstrueeritud hooneid erinevatest ajalooperioodidest ja see on suurepärane viis riigi ajaloo tundmaõppimiseks.
Külastage Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi. Muuseum asub Tallinnas ning pakub suurepärast võimalust tutvuda riigi tarbekunsti ja disainiga. Siin on suur kollektsioon traditsioonilist ja kaasaegset Eesti käsitööd, sealhulgas tekstiili, keraamikat ja ehteid.
Eesti on kiiresti arenev riik, mis pakub ainulaadset segu kiirelt arenevatest tehnoloogiatest, loodusest ja kultuurist, mistõttu on see ideaalne talvine sihtkoht tehnikahuvilistele loodusesõpradele. Põhjamaise kliima, puhta õhu ja looduse, oma metsarohkuse ning rikkaliku ajaloo ja kultuuriga on Eesti ainulaadne ja turvaline koht mida külastada.
Tehnikahuvilise riigina pakub Eesti tehnikahuvilistele külastajatele erinevaid tegevusi ja üritusi. Üks populaarne üritus on Tallinn Digital Summit (digitalsummit.ee), iga-aastane konverents, mis toob kokku tehnoloogiavaldkonna liidrid, et arutada uusimate uuenduste ja trendide üle.
Külastajad saavad uudistada ka Eesti e-teenuseid ja digilahendusi tutvustavat digitaalse innovatsiooni keskust e-Estonia Showroom (e-estonia.com). See on suurepärane koht, kus saate teada, kuidas Eesti kasutab tehnoloogiat oma kodanike elujärje parandamiseks, ning võimaldab pilku heita ka tehnoloogia tulevikku.
Teine võimalus kogeda Eesti tehnikatundlikku kultuuri on registreeruda e-residentsuse programmi. E-residentsus (e-resident.gov.ee) on valitsuse väljastatud digitaalne identiteet, mis võimaldab eraisikutel ja ettevõtetel pääseda ligi Eesti e-teenustele ja ajada äri veebis. See on ainulaadne võimalus ettevõtjatele ja diginomaadidele kogeda Eesti arenenud digiühiskonna eeliseid.
Olenemata sellest, kas olete loodusesõber, tehnikahuviline või lihtsalt otsite uut reisikogemust, on Eestil kõigile midagi pakkuda. Nii et pakkige oma kohvrid ja suunduge imelisele talvepuhkusele Eestisse!
