NordenBladet —Riigikohus arutab kolmapäeval, 26. novembril kell 13 toimuval avalikul istungil Krediidiregister OÜ ja Andmekaitse Inspektsiooni vahelist kohtuasja, mis puudutab inimeste võlaandmete avaldamist.
Helena-Reet Aari
Eesti: Riigikogu esimees Lauri Hussar rõhutas Saksamaa liidrirolli tähtsust Ukraina toetamisel
NordenBladet — Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtus täna Berliinis Saksamaa parlamendi alamkoja spiikri Julia Klöckneriga, et arutada Euroopa julgeoleku tugevdamist ja Ukraina edasist toetamist.
Hussar ütles kohtumisel, et praeguses olukorras on ülioluline jätkata Ukraina tugevat toetamist, suurendada survet Venemaale ja võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad. Ta rõhutas seejuures Saksamaa liidrirolli tähtsust nii Ukraina toetamisel kui ka Euroopa majanduse edendamisel.
Hussar tunnustas ka Saksamaa panust Balti regiooni ja Läänemere julgeoleku, sealhulgas õhukaitse tugevdamisse. Lisaks julgeolekuolukorrale räägiti kohtumisel kahepoolsetest suhetest, nende seas majandussuhete arendamise tähtsusest. Samuti arutati digitaliseerimisega seotud teemasid.
Hussar kohtus täna Berliinis ka Saksa-Balti parlamendirühma juhi Bettina Hagedorni ja liikmetega. Samuti oli tal kohtumine Saksamaa Välissuhete Nõukoja juhi Thomas Kleine-Brockhoffiga.
Riigikogu esimeest saatsid visiidil väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Eesti-Saksamaa parlamendirühma liige Raimond Kaljulaid.
Balti spiikrid kutsuvad Euroopat, Ukrainat ja USAd õiglase ja püsiva rahu nimel koostööle
NordenBladet — Spiikrite sõnul kujundavad Venemaa agressioonisõda ja sellele järgnev rahu Euroopa julgeolekut järgnevatele põlvkondadele ning puudutavad kõigi eurooplaste eksistentsiaalseid huve. „Rahu pole võimalik saavutada agressorile järeleandmisi tehes, selle asemel peame avaldama Venemaale kindlat survet ja toetama vankumatult Ukrainat. Kui territooriume on võimalik omandada ja piire muuta jõudu kasutades, ei ole keegi kaitstud,“ ütlevad nad täna tehtud ühisavalduses.
Parlamentide esimeeste sõnul ei saa läbirääkimised alata sellega, et Ukrainat sunnitakse alluma Venemaa nõudmistele. „Euroopa keeldub tunnistamast nõudmisi, mis laiendavad Venemaa mõju kaugemale riigi piiridest. Igasugune kokkulepe peab keskenduma sõja lõpetamisele, Ukraina tuleviku kindlustamisele ja usaldusväärsete julgeolekutagatiste andmisele, mida toetavad tegelikud väed,“ sõnavad nad.
Nad toonitavad, et toime pandud kuriteod ei tohi jääda karistuseta ja küüditatud Ukraina lapsed tuleb koju tagasi tuua. „Venemaa ei tohi omada vetoõigust Ukraina õiguse üle valida ise oma tee – viigu see Euroopa Liitu või NATOsse,“ märgivad spiikrid avalduses.
Balti riikide parlamentide esimehed rõhutavad, et kõik läbirääkimised peavad algama viivitamatu relvarahuga. „Euroopa peab püsima ühtse ja meelekindlana ning tagama, et rahu väärib Ukraina vaprust ning rajaneb õiglusel, õigusel ja pikaajalisel julgeolekul,“ ütlevad nad.
Eile tegid ühisavalduse ka Euroopa parlamentide väliskomisjonide esimehed, kes märkisid samuti, et õiglast ja püsivat rahu ei ole võimalik saavutada agressorile järeleandmisi tehes, vaid see peab põhinema rahvusvahelisel õigusel ning austama Ukraina territoriaalset terviklikkust, iseseisvust ja sõltumatust. Kui algselt ühinesid avaldusega väliskomisjonide juhid 20 riigist ja Euroopa Parlamendist, siis hiljem liitusid sellega veel kolme riigi esindajad. Eestist kirjutas ühisavaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Lätti lendasid Valgevene õhupallid ebaseadusliku sigaretilastiga
NordenBladet — Läti relvajõud (NBS) jälgisid 23. novembri õhtust kuni 24. novembri varahommikuni radarisüsteemide abil mitmeid õhus liikuvaid objekte, mis sisenesid Läti õhuruumi, ületades Läti-Valgevene piiri.
Piirivalve, saades teavet sarnaste sissetungidega kokku puutunud Leedu partneritelt, algatas koostöös politseiga operatiivtegevuse. Jälgimise ja otsingute tulemusena tabati kaheksa meteoroloogilist õhupalli ebaseadusliku sigaretilastiga.
Siseminister Rihards Kozlovskis kinnitas, et kriitiline infrastruktuur ei ole ohus, kuid rõhutas, et see on uus meetod ebaseaduslikuks sigarettide salakaubaveoks Lätti. Kinni peeti üle 720 000 salasigareti. Kozlovskise sõnul sisaldas iga õhupall umbes 60 000 kuni 120 000 sigaretti.
Teenistused, sealhulgas piirivalve Daugavpilsi ja Ludza kriminaaluurimisteenistused ning politsei Latgale piirkondlik osakond, viisid läbi kontrollid ja patrullimised mitmes piiriäärses piirkonnas.
Sarnased õhupallid on tekitanud probleeme ka Leedus, kus turvakaalutlustel peatati lennuliiklus Vilniuse lennujaamas. Õhupallid ohustavad tsiviillennujaamade tegevust.
Ehkki ametlikult tegelevad salakaubavedajad, peetakse tõenäoliseks, et sellise sageduse ja näilise kergusega üle piiri lennutatud õhupallid võivad viidata Valgevene võimude kokkumängule või julgustusele. See on Lukašenko režiimi jaoks teretulnud areng, arvestades nende varasemat kokkumängu inimsmugeldajatega, mis tekitab Balti riikidele julgeolekuprobleeme.
Lisaks salakaubaveole võib õhupallide sissetungidel olla sõjaväeluureandmete kogumise aspekt, pakkudes agressorriikidele huvi NATO reageerimis- ja jälgimisvõime vastu.
Läti piirivalve rõhutab pidevat, tihedat ja koordineeritud koostööd Balti riikide ja Poola vastutavate teenistuste vahel, mis võimaldab kiiret teabevahetust ja ühist tegutsemist piiriüleste ohtude ohjeldamisel.
Piirivalve ja politsei kutsuvad elanikke üles sellistest esemetest teatama numbril 112 ning paluvad mitte läheneda neile objektidele ega proovida neid ise alla tuua.
Gröönimaa ajalugu – Paleoeskimod, Skandinaavia asustus, Thule kultuur, Norra-Taani kolonisatsioon ja Taanile kuuluv autonoomne territoorium
NordenBladet – Gröönimaa (taani k. Grønland, grööni k. Kalaallit Nunaat, ingl k. Greenland) ajalugu on lugu äärmuslikust kohanemisest. See ei ole järjepidev jutustus ühe rahva kasvamisest, vaid pigem katkendlik saaga, kus erinevad kultuurid on tuhandete aastate jooksul saabunud, püüdnud taltsutada andestamatut Arktikat ja seejärel kas hääbunud või kohanenud. See on paik, kus kliimamuutused on alati määranud inimsaatuse ammu enne seda, kui termin “kliimasoojenemine” meie sõnavarasse jõudis.
Esimesed sammud jääl (4500 aastat tagasi)
Rohkem kui 4500 aastat tagasi asustasid Gröönimaa paleoeskimod (Independence I ja Saqqaq kultuur). Geeniteadus on hiljuti paljastanud üllatava tõe: need esmaasukad ei olnud tänapäeva inuittide sugulased, vaid pärinesid hoopis Siberi tšuktšide ja korjakkidega samast liinist. Umbes 800. aastaks eKr nad aga kadusid, tõenäoliselt kliima jahenemise tõttu, jättes saare sadadeks aastateks inimtühjaks.
Järgmise lainena saabusid Dorseti kultuuri inimesed. Inuittide legendides on neid kirjeldatud kui Tuniit – hiiglasekasvu, kuid leebeloomulised inimesed, kes suutsid paljakäsi purustada hülge kaela. Dorseti inimesed tõid endaga kaasa lumeonnide (iglude) ehitamise oskuse, mis võimaldas neil talve paremini üle elada, kuid kummalisel kombel puudusid neil vibud ja koerad.
Skandinaavia asustus (985–1450)
10. sajandi lõpust kuni 15. sajandini asustasid Gröönimaa edelaranniku Skandinaavia päritolu sisserändajad. Islandlaste saagade järgi avastas saare Gunnbjörn Úlfsson ning esimese püsiasustuse rajas Norras sündinud ent Islandile pagendatud viiking Eiríkr Thorvaldsson (ehk Erik Punane), kes purjetas sinna umbes 982. aastal. Ta kaardistas ranniku ja valis loomakasvatuseks sobivaimad alad. Eiríkr pani maale nimeks Grænland („Roheline maa”), et see meelitaks uusi tulijaid. Tollane kliima oli tõenäoliselt tänasest soojem ning edelaosas leidus rohkem rohumaid, millest osa on hiljem maapinna vajumise tõttu merre kadunud.
Aastal 985 suundus Eiríkr Punase juhtimisel Gröönimaale 25 laeva, kohale jõudis 14. Asustus koondus kahte keskusse: Ida-Asulasse (Eystribyggð; Narsaqi, Qaqortoqi ja Nanortaliki piirkond) ning Lääne-Asulasse (Vestribyggð; Nuuki fjordi ääres). 12.–13. sajandil elas seal hinnanguliselt 3000–5000 inimest. Umbes aastal 1000 võeti vastu ristiusk ning 1125 loodi Garðaris (Igalikos) piiskopkond; saarel oli üle kümne kiriku.
Elatuti eeskätt loomakasvatusest, kuid tähtsal kohal olid ka jahipidamine ning kala- ja vaalapüük. Morsakihvad, nahad ja vaalasaadused olid Euroopas hinnatud ning nende abil hangiti rauda, puitu ja vilja. Kohalikku puitu oli vähe, mistõttu toodi seda nii Euroopast kui ka Põhja-Ameerikast. Skandinaavia kogukond sõltus tihedast kaubavahetusest Lääne-Euroopaga ning mingil määral suheldi ka inuittidega.
15. sajandil asustus hääbus. Viimane kirjalik teade pärineb 1407. aastast (Hvalsey kiriku pulm) ning viimased Ida-Asula arheoloogilised jäljed 15. sajandi lõpust. Kadumise põhjused pole päriselt selged, kuid rolli võisid mängida kliima jahenemine, ikaldused, inuitide liikumine lõuna poole ning üha raskemad laevaühendused Euroopaga.
Thule kultuur: Tänapäeva gröönlaste esivanemad
Aasta 1200 pKr paiku saabus Põhja-Ameerikast Gröönimaale uus inuittidest sisserändajate laine: Thule kultuur. Asustus levis ajapikku peaaegu terve Gröönimaa ranniku ulatuses, välja arvatud kõige põhjapoolsemasse piirkonda. Talvel elati paiksetes külades, suvel liiguti ringi ja käidi jahil. Asulad olid küllalt suured, mis näitab, et ühiskond oli suhteliselt organiseeritud. Ühistegevuse tegi vajalikuks nende peamine tegevusala, vaalapüük. Jahiti ka hülgeid, põhjapõtru, muskusveiseid, morski, püüti kalu ja linde, korjati mollusekid, marju ja taimi. Talvel elasid mitu perekonda koos ühises suuremas majas, suvel elasid perekonnad eraldi telkides.
Norra-Taani kolonisatsioon
1721. aastal saabus Taani–Norra kuningriigi (ühine monarh) toetusel Gröönimaale Norra vaimulik Hans Egede, kes lootis sealt leida viikingite järeltulijaid. Skandinaavlasi ta enam ei kohanud, küll aga lõi sidemed inuittidega ning alustas nende seas misjonitööd, püüdes neid „tsiviliseerida“. Hans Egede rajas Godthåbi (tänane Gröönimaa pealinn Nuuk), millest sai kaubanduslinn ning kuhu kujunes püsiasustus. Gröönimaast kujunes Norra koloonia (tol ajal kuulus Norra Taani kuninga võimu alla). 1814. aastal läks Gröönimaa ametlikult Taani kolooniaks. 1953. aastal kaotati kolooniastaatus ning saar liideti põhiseadusega Taani riigiga, samaväärselt Taani maakondadega.
Tänapäev
Gröönimaa on Taanile kuuluv autonoomne territoorium, mille riigipea on Taani kuningas Frederik X. Gröönimaa valitsusjuht Jens-Frederik Nielsen.
Aastal 1979 sai Gröönimaa autonoomse staatuse ja omavalitsuse (Hjemmestyre/Home Rule). Gröönimaa kuulus Taani riigi koosseisus alates 1973. aastast Euroopa Majandusühendusse, kuid pärast autonoomia saavutamist ja 1982. aasta referendumi korraldamist astuti sealt 1985. aastal välja.
Kuulutakse Põhjamaade Nõukogusse ja Arktilisse Nõukogusse.
21. juunist 2009 hakkas Gröönimaal vastavalt 2008. aasta referendumile kehtima uus staatus, “isevalitsus” (taani Selvstyre), mis annab muu hulgas Gröönimaale kontrolli oma maavarade üle ja grööni keelele ainsa riigikeele staatuse. Taani keel on ilmselt muidugi endiselt laialt levinud.
Gröönimaa jaguneb alates 2018. aastast viieks omavalitsuseks (Kujalleq, Avannaata, Qeqertalik, Qeqqata, Sermersooq) ja Gröönimaa rahvuspargi alaks. Omavalitsuste koostööd edendas 2018. aastani omavalitsuste liit KANUKOKA. Pärast ei loodud sellele otsest uut katusorganisatsiooni; omavalitsuste ühist poliitilist koordineerimist tehakse eeskätt Poliitilise koordineerimisgrupi (Den Politiske Koordinationsgruppe, PKG) kaudu, kuhu kuuluvad Naalakkersuisut (valitsus) ja kõigi viie omavalitsuse linnapead.
Avafoto: Gröönimaa (Google Maps/NordenBladet)