Reklaam:



Soome: Üha enam soomlasi ei ela palgaga enam ära, seetõttu palgavaeste hulk suureneb

NordenBladet — Soomes on ligi 60 000 nn palgavaest, kes ei ela saadava palgaga ära. Teadlaste väitel on aga Soomes kokku ligi 200 000 inimest, kes vähemalt aeg-ajalt ei tule palgaga toime. Alepa poes müüjana töötav Mari rääkis, et tahtis vahepeal osta tervislikumat toitu, mitte ainult makarone ja hakkliha, aga siis sai aru, et ta ei tule palgaga toime. Samas on vaja lastele süüa anda, vahendab Yle.

Mari on üksikvanem ja töötab poes müüjana osalise tööajaga 30 tundi nädalas. Netopalk kõigub 1500 ja 2100 euro vahel kuus. Kui on tööl nädalalõppudel, siis teenib rohkem.

Kui palk on 1500 eurot, siis sellest saab maksta 800 eurot üüri ja muud väiksemad arved. Muude arvete maksmine tuleb edasi lükata. Eriti hull on siis, kui lapsel lähevad näiteks jalatsid katki ja tuleb osta uued. See lööb pere eelarvesse kohe augu. Noorukile tuleb osta korralikud jalatsid, sest iga suvaline ei kõlba. Kokku saab ema hoida enda arvelt. Hobide peale ei saa üldse mõelda. Kui raha pole, siis ei jaksa isegi tasuta asju käia vaatamas.

Mari tunnistab, et ei saaks hakkama ilma tuttavate ja oma ema abita. Ta käib aeg-ajalt tuttavate juures külmkapist toitu vaatamas. Ta laenas raha samuti tuttavatelt ja lubas järgmisel kuul tagasi maksta. Sealt hakkas aga veerema võlgnevuste lumepall. Sotsiaalabi ei tahtnud ta taotleda, kuna ei pidanud ennast nii vaeseks. Eluaseme- ja toimetulekutoetust poleks ka antud, sest mitme kuu lõikes oli selleks tulu liiga suur.

Lõpuks läksid arved täituri kätte. Sel ajal sai Mari toimetulekutoetust. Täitemenetluse tõttu tehti märge maksehäireregistrisse. Praeguseks on olukord paranenud, sest elukaaslasega on võimalik kulusid jagada.

Soomes on muutumas järjest tavalisemaks see, et osalise tööajaga tööl käivad inimesed ei tule palgaga toime ja vajavad sotsiaalabi. See meenutab Saksamaa mudelit, mis on nüüd Soome jõudnud. Saksamaal võeti 2000ndate alguses majanduskriisi ajal kasutusele madalapalgalised nn minijobid, kus palk oli maksimaalselt 450 eurot kuus. Lisaks sai teha muud tööd või taotleda sotsiaalabi. Samal ajal vähendati töötutoetusi.

Saksa mudel on Soomes juurdumas ilma ametlike otsusteta. Kõige tavalisemad palgavaesed on osalise tööajaga teenindussektoris töötavad naisterahvad. Vaesust suurendavad ka nn 0-tunni lepingud ja renditöö. Väikse sissetulekuga maadlevad paljud müüjad, söögikohtade töötajad, koristajad ja hooldetöötajad. Vaesust suurendab täiskohaga töö puudumine.

Statistikakeskuse andmetel on Soomes 60 000 töötajat ja ettevõtjat, kes ei tule palgaga toime. Tegelik number on aga teadlaste väitel veelgi suurem. Statistikakeskuse järgi on väikse sissetulekuga need, kelle tulu on kuni 1200 eurot kuus. Kui aga sellele lisaks makstakse sotsiaaltoetusi, siis tõstab see sissetuleku vaesuspiirist kõrgemale ning need inimesed enam vaesteks ei klassifitseeru. Hinnanguliselt on Soomes veel 200 000-400 000 inimest, kes vähemalt aeg-ajal ei tule palgaga toime.

Vaeseks loetakse Euroopas inimest, kelle sissetulek on alla 60 protsendi üldisest mediaansissetulekust. Soomes on ühe inimesega majapidamise mediaantulu 2050 eurot kuus.

Saksamaal olid minijobid migrantide, koduperenaiste ja pikaajaliste töötute jaoks võimalus siseneda tööturule ning hõive paranes. Selle varjukülg on suur hulk tööl käivaid palgavaeseid. Saksamaal on töötus vaid ligi 3 protsenti, aga tööl käivate vaeste hulk on kasvanud 9 protsendini. Tööl käivaid vaeseid on Saksamaal ligi 4 miljonit.

Lisaks minijobidele on Saksamaal veel mittetraditsioonilisi töösuhteid. Kaks aastat tagasi kehtestati Saksamaal 1500 euro suurune miinimumpalk. Võrreldes Saksamaaga on Soomes palgavaeseid vähe, vaid 3,1 protsenti tööealisest elanikkonnast. See aga on tõusuteel ka Soomes. Madala palgaga töökohti tekib juurde teenindussektorisse, kus on osalised ja tähtajalised tööd ning nn tööampsud küllalt tavalised. Tööstuses töökohti juurde ei teki.

Soomes on viimastel aastatel arengut pärssinud kõrge töötus, ei teki ka uusi töökohti. Potentsiaalsed palgavaesed on kõik praegused töötud. Madala palgaga töö tõstaks tööhõivet ja seetõttu seda varianti paljud toetavad. Üks võimalus on maksta kollektiivlepetest madalamat palka ja sellele lisaks toetust, see aitaks vähese haridusega migrantidel paremini tööd leida. Rootsis näiteks võetakse kasutusele selline mudel, kus 800 euro suurusele palgale makstakse lisaks riigi poolt toetust. Koos tähendaks see miinimumpalka ja see meede on mõeldud eelkõige migrantidele.

Euroopa tööturg liigub suunas, kuhu Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia ees liiguvad. Mõnede prognooside kohaselt on 2030. aastaks Euroopas rohkem ebatüüpilisi töösuhteid kui püsivaid. Rootsis tehakse osalise tööajaga tööd rohkem kui Soomes, näiteks teevad seda paljud lapsevanemad.

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service