NordenBladet – Meie ümber Soome ringreisi kaheksandal päeval suundusime Rovaniemist (loe reisikirjeldust SIIT) Kajaani. Meid ootas ees päris pikk sõit. Google distantsi mõõtja näitas ca 385km (4h 45min), kui sõita mööda E75 ja E8. Kuna meil polnud kella peale minekut, siis kulgeisme taas omas tempos, tehes peatusi just seal kus soov oli.
Rovaniemist läbi Kivitaipale, Narkaus´i, Ruonakoski, Portimo, Nuupas´i sõitsime kõigepealt Ranua´sse. See on üks vahva pisike, alla 4000 elanikuga Lapimaa vallake, kus elab 1.13 inimest ruutmeetri kohta – väga lahe! Mulle meeldib, kui ei hingata üksteisele kuklasse. Pisike vald on jagunenud 21 tillukeseks külaks (Asmunti, Hosio, Impiö, Kelankylä, Kortteenperä, Kuha, Kuukasjärvi, Mauru, Nuupas, Petäjäjärvi, Pohjaslahti–Piittisjärvi, Portimo, Putkivaara, Raiskio, Rovastinaho, Saariharju, Saukkojärvi, Sääskilahti, Teerivaara, Telkkälä ja Tolja). Ranua on tuntud oma kauni looduse ning arvukate järvede poolest – pisikeses vallas on neid kokku suisa 569! Tuntust toob ka Ranua loomapark (Ranua Zoo). Tegemist on Euroopa kõige põhja poolseima loomaaiaga, kus on võimalik näha mitmeid arktilisi loomi – näiteks jääkaru.
Edasi kulges meie tee Ranuast läbi Asmuti, Pudasjärvi. Pisike kohake, mis millegipärast mõjus tol hetkel natuke depressiivselt.
Pudasjärvist sõitsime läbi Jatko, Hirvaskoski, Ervasti ja Auho Puolanka´sse. Pea kaks tundi sõitu täielikus mahajäetuses… Paar autot võib-olla möödus meist sella aja jooksul. Vaade paremale – mets, vaade vasakule – mets. Ühtpidi igav aga teistidi tegi meele rõõmsaks. Ometi pole kõikjal, kust inimene üle käinud tehased ja sodi. No ja ühes kohas siiski nägime ka põtru, kuigi kirjutasin eelmises blogis, et enam me põtru ei näinud. Praegu pilte üle vaadates tuleb meelde, et siiski nägime – ent need olid märgistatud.
Puolanka (Puolango) on veelgi hõredamalt asustatud vald kui Ranua. Puolanka 17-nes külas (Aittokylä, Auho, Joukokylä, Kivarinjärvi, Kotila, Kongasmäki, Leipivaara, Lylykylä, Naulaperä, Puokio, Puolanka, Rasinkylä, Suolijärvi, Vihajärvi, Väyrylä, Yli-Oterma, Törmänmäki) elab 31.augusti 2018 loenduse andmetel 2637 inimest, mis teeb 1.07 inimest ruutkilomeetril. Nagu ka Ranua, on Puolanka vald ainult soomekeelne (nagu te teate, enamus Soomet on kakskeelne – soome ja rootsi keelne). Ent vaatamata viimasele faktile puhast soomlast Soomes enam naljalt ei näe. Ma millegipärast arvasin, et maakohad on veel ses mõttes puutumata-segunemata, et maakohtades on ennekõike soomlased. Aga tänavapilt on ühtpidi värviline nii Helsingis kui Põhja-Soomes. Iraanlasi, iraaklasi, türklasi ning teiste rahvuste esindajaid kohtab ikka üle-ühe. Valget skandinaaviapärast portselannahka ning blondi pead ja siniseid silmi nagu veel 25 aastat tagasi oli, näeb üha vähem. Arvan, et põhjamaine naine on 100 aasta pärast elus vaid rahvaluules ja eepostes – kui on rahvast, kes veel kultuurist lugu peab. Tänapäeval on ju kõik segunenud. Isegi naise ja mehe kõrvale on tekkinud kesksugu. Sotsiaalmeedias ülistatakse juba aastaid roboteid – tehisintelligentsi. Robot-influenceritel (stiilis @lilmiquela) on rohkem järgijaid kui päris inimestel. Mind lausa huvitab, millal inimene ütleb “mulle aitab”, ma selle vooluga enam kaasa ei voola. Millal hakatakse hindama reaalsust?! Mõnes mõttes see ongi ühiskonna uus reaalsus. Minu meelest on VIP/Glamuur versus Reaalsus/Ehedus kohad vahetanud ning tänapäeval on “päris-asjad” lukskaup ning kõik see, mis aastate eest oli ihaldusväärne ja kättesaamatu justkui masstoodang.
Aga Puolankast. Soome suurim juga Hepoköngäs asub Puolanka keskusest 16 km kaugusel asuvas rahvuspargis. Palju kaunist, veel rikkumata loodust! Väga põnev fakt Puolanka kohta on ka see, et Soome praegune peaminister Juha Sipilä, kasvas ja veetis terve lapse- ja nooruspõlve just seal. Hea näide sellest, et ettevõtlik ja ambitsioonikas inimene võib suurde poliitikasse või ärimaailma läbi murda tulleks ka imepisikesest kohast. Mul on hea meel, et inimene, kes nii kõrgel ametikohal on, on juuripidi just väikesest kohast pärit ning teab ka, milline elu väljaspool pealinna välja näeb.
Puolankas tegime väikse peatuse, et lõunat süüa. Peatusime kohalikus Esteri restoranis (Ouluntie 4, 89200 Puolanka). Toit oli maitsev, teenindus kiire. Võtsime pizza (9.50), kana salati (16.90), friikartulid (5.50), kannu vett (1.-) ja kohvi (1.60).
Nüüd ootasime juba pikisilmi, et jõuaks oma sihtkohta – Kajaani. Sõita oli veel natuke alla 100km. Vurasime ühe hooga läbi Leipivaara, Paltamo, Jormua Kajaani, kus parkisime auto ning läksime hotelli. Kajaanist kirjutan lähemalt juba järgmises reisiblogis!
