NordenBladet – Olen blogiga endiselt alles augustis ning seda põhjusel, et augustis toimuski nii palju sündmusi, et blogimiseks lihtsalt aega ei jäänud. Kui eelmises blogis kirjutasin (vt. SIIT), et vanem tütar Estella Elisheva kolis kodust välja (MUBA õpilaskodusse) ja asus osaliselt iseseisva elu peale, siis sellega augusti sündmused ei piirdunud.
Oleme sellel aastal maja ja aiaga tegelenud. Nagu vana maja puhul ikka, kõik laguneb ja vajab hooldust ja uuendamist. Seega oleme teinud hulganisti renoveerimis- ja uuendusplaane.
Alustasime elementaarseimast – maja soojustamisest. (Maja energiasäästlikumaks muutmisest kirjutasin ka SIIN). Plaan oli soojustada nii aknad kui vundament ning maja enne talve üle värvida. Nii kaugele me kahjuks seekord ei jõudnud. Osaliselt ka seetõttu, et hüppasin ühelt projektilt teisele ja tekitasin sujuvalt lisatöid juurde stiilis:
“Kuule musi, ma segan sind korra, mis sa arvad kui võtaks selle õunapuu üles” jne.
Aknad said soojustatud, uued värsked liistud paigaldatud aga maja vundamendi soojustus ning maja fassaadi värvimine jäävad kevadet ootama. Materjalid on meil juba soetatud – vundamendi soojustusmaterjalidega ei juhtu midagi aga loodan, et maja värv ikka seisab üle talve.
Palju muudatusi tegin ka aia haljastuses. Kui eelmisel aastal võtsime maha terve astelpajuistanduse, siis tänavu võtsime maha “kõigest” kaks õunapuud, ühe vana männi, mitmed marjapõõsad, väikese aroonjaheki ning pool suurest sirelihekist. Kõvasti okste lõikamist, kõvasti okste vedamist ja põletamist ning jõhkralt juurimist ning tasandamist. Siinkohal aitäh Raido ja Marie – talgute korras läks asi paju kiiremalt ja lõbusamalt!
Sireli hekiga oli kõige keerulisem, sest see on ikka ehe võsa. Sirelid võtsid enda alla juba ligi kuus meetrit aia äärest sissepoole, nüüd on ruumi kohe korralikult rohkem. Lõikasime sirelid maapinna juurest maha, puistasime looduslikku komposti kiirendajat ning katsime kilega. Loodame, et see aitab neid “lämmatada”. Eks järgmisel aastal vaatab, kas ja kuidas juured kätte saab ja kas selleks on vajadust.
Tellisin Hortesest veel üle saja elupuu (100 Brabanti ning 8 Smaragdi) ning istutasin need aia äärde mahavõetud sireliheki asemele. Jeerum kus see aed neelab taimi! Olen ostnud aeda juba ainuüksi elupuid üle 400 taime. Lisaks sai tellitud mulda (nii koormaga kui kottides rodo- ja okaspuumulda) ning Isekallur.ee´st ka killustikku.
Augustis sai üles võetud enamus ürte ja salatimaterjali (murulauku, salatilehte, sibulat) aga küll see oma aed on ikka hea! Alles eilegi võtsin veel peenrast värsket piparmünti, oreganot ja tüümiani. Ravieed ning ravimtaimed tulevad kõik oma aiast, aiamaalt ja põllult (alustades pärnaõitega ning lõpetades nurmenukuga ning kõik sinna vahele.. ma kohe armastan elu maal!). Lisaks kuivatan talveks ürte ning jahvatan purkidesse ning minu kodune nõiaköök saab pidevalt täiendust. See aasta oli ka õunte rohke. Mul on väga häid õunasorte, millest osad säilivad kastides veel paar kuud ma usun.
Suurematest sündmustest tasuks augustist veel välja tuua minu isa Jüri sünnipäeva ning Allani suguvõsa iga-aastase kalapüügi traditsiooni, mis sai alguse Allani isa Reinu sünnipäevast. Kuigi Reinu ennast kahjuks enam pole, jätkub tema loodud tore suve ärasaatmise traditsioon.
Ka minul on augustis sünnipäev, aga see-aasta ma taaskord ei pidanud. Tegelikult pole ma oma sünnipäeva juba väga pikka aega tähistanud, ei teagi miks. Edaspidi ehk hakkan pidama, sest nüüd on mul juba mõnda aega uus “hoiak” – ja selleks on: ÄRA UNUSTA ISEENNAST!
Allpool pilte pisikesest isa sünnipäeva tähistamisest ja kalapüügi-üritusest.
Järgmise blogini! Kallistan!
