NordenBladet – Varsti, 22. aprillil 2024, saab aasta aega minu ja Allani abiellumisest, ning on vast juba tagumine aeg pulmablogi lõpuni kirjutada :). Aasta abielunaisena on möödunud imeliselt, nii tore on öelda “minu abikaasa” ning nii tore on kanda abielusõrmust (kuigi olen vahepeal nii palju kaalu kaotanud, et sõrmus on tänaseks enam kui numbri võrra suur). Ning loomulikult kõige toredam on see, et meie armastus aina kasvab! Tõeline armastus on ikka mega ÕNNISTUS!!!! A+H=❤️
Aga jätkan siis sealt, kus eelmine blogi (vt. siit –> Helena-Reet: Pulmad VOL 1 – sõrmused, laste joonistatud kutsed ja ise õmmeldud pruutkleit ❤️) pooleli jäi.
Ettevalmistused olid sellised: õmblesin (õigemini tuunisin endale pulmakleidi), samuti tuunisin mõlemale tütrele kleidid), tegin ringi ilusalongis (maniküür, pediküür, kulmu- ja ripsmehooldus, depilatsioon), värvisin pea ära ning ostsin lauale panekuks rohkelt potililli. “Pihlakast” tellisin natuke suupisteid (singirullid, väikesed süldid, täidetud muna, juustupallid, ekleerid, väikesed koogid) aga enamuse menüüst valmistasin ise (2 suurt plaadipizzat, lasanje, kartulisalati ning snäkid, puuviljataldriku ning loomulikult tegin suure uhke vahukoore küpsise tordi, mille katsin rikkalikult marjade, mandlite ja shokolaadiga).
Teen endale kleidiproovi 😛
Laua ja varjualuse sättisime Allaniga enne pulma minekut koduõuele. Muidugi jäime lootma, et vihma ei hakka sadama (sest otseselt plaani B meil polnud), kuid… meie tuju ei oleks tol päval ei maru, torm ega orkaan segada suutnud. Toidud tegin kõik eelmisel päeval valmis, va pizzad ja lasanje, mida tegin 22. hommikul enne registreerima minekut. Eelküpsetasin ära, nii et registreerimast tulles oli tarvis vaid ahi 15 minutiks käima panna. Easy!
Registreerimine oli kl 12.00. Enne minekut ei kulunud mul kauem kui max 15 min. Käisin dushi all ning tõmbasin enda tehtud sitsi-satsi-vintage-retro mugava kleidi selga. Meiki ma ei kanna, seega läks ka see osa kiirelt, kerge niisutav päevakreem ja kogu lugu. Ka soengu tegemine võttis ühe minuti (panin juuksed põhimõtteliselt suvalisse krunni, mille ümber keerasin kunstjuustest juuksekummi – seda saab teha silmad kinni ning ei pea piinlema tunde kuskil juuksuris). Juustesse sättisin kauni klambri, kaela riputasin oma kõige uhkema teemantidega kuldkee ning lõpptulemus oli 5+.
(blogi jätkub pulmapiltide vahel)
Registreerimine Õnnepalees oli rahulik ja ilus – tore väike seltskond, väga sõbralik ja sümpaatne registreerija, ilus klaverimäng ning kõige lähemad inimesed, just nii nagu ma soovisin! Sellest hetkest hakkasin kandma oma abikaasa perekonnanime – Aari! Väga imeline tunne!
Siis sõitsime kogu seltskonnaga meie poole koju Sakku. Niikaua kui mina 15-20 min toitudega sahmisin, pakkus Allan külalistele shampanjat. Ilm oli imeilus ning kogu päev oli imeliselt ilus igas mõttes. Kodus on nii hea ja kodused asjad on nii head! Nii mõnus, rahulik, privaatne, lihtne. Pidu kestis ca 23-ni ning siis hakkasime Allaniga pakkima, sest järgmisel päeval sõitsime pulmareisile. Sellest juba uues pulmablogis.
Selleks korraks kõik!
Kallistan!
