NordenBladet – Soomest tulles tundsin taas autot juhtides, et liiklusmärgid tunduvad kangesti udused. Olin seda juba tükk aega eiranud, sest mõtlesin, et: “Ah, olen tõenäoliselt vähe maganud, palju arvutis olnud jne”. Siis käskis Allan mul kontrolli minna.
Panime silmakontrolliks aja Rocca al Mare kaubanduskeskuses asuvasse “Eagle Vision” prillipoodi ning peale optomeristi tehtud kontrolli selguski, et mul on kerge miinus, ehk kaugele vaatamiseks vajan prille. Parem silm oli -0,50 ja vasak -0,75. Valisin siis endale tund aega seal õigeid prilliraame ning lõpuks osutusid valituks sinised tugeva raamiga Prada prillid, millele lisati ka päikesekaitse ning pruuni-kuldse raamiga Dolce&Gabbana prillid. Arve tuli silmakontrolli, prilliklaaside ning prilliraamide eest kokku 643.25 EUR ning prillid sain kätte 1.5 nädalaga. Mõlemate prillidega pidin välja nägema nagu seksikas õpetaja 😀 hahaaa.. (Estella sõnad)
Muuseas — ma pole 100% kindel, aga minu meelest ma pole enam nii väsinud peale seda, kui prille hakkasin kandma ja pole ka peavalu, mida aeg-ajalt tundsin. Usun, et see silmade pidev pingutamine tekitas kehale liigset stressi.
Eile kandsin siis prille esimest korda ka avalikult. Käisime õhtul Keilas Comedy Estonia “Sügistuur´il”. Nagu eelmisel aastalgi (vaata SIIT), oli üritus super lahe. Kultuurimaja saal oli puupüsti rahvast täis ning nalja nagu ikka nabani. Üles astus ka mitu uut stand-up koomikut.
Peale komöödiaõhtut viskasin autos nalja. Et näe, niipea, kui abielust jutt tuleb, läheb kõigepealt lasanje kõrbema, siis sina ei kingi “meie päevaks” mulle lilli.. Et hakkab pihta.. Hahaaa. Allan ütles, et sa ju tead, mul läks tööl nii kiireks, ma tahtsin väga sulle lilli tuua. Ning siis sõitis Laagri Maksi Marketisse ning palus, et ma valiksin endale meie päeva puhul ise lilled. Awwww****
Valisin 21 tumeroosat roosi! 🌹🌹🌹
Tänase blogi lõpetuseks natuke selgitusi ja veel nalja.
Eile õhtul ju lajatasin blogisse POMMUUDISE, et me abiellume Allaniga.. Allan pahandas minuga, et me oleks võinud sellest enne nö “siseringile” rääkida kui ma tervele maailmale teatasin aga sellist saladust on ju väga keeruline hoida. No tegelikult see polnudki saladus vaid meie ühine otsus. Aga ok…
Allan otsustas siis, et helistab ikkagi emale ja teatab ise ka.. Ning mõni hetk hiljem andis toru mulle….
Allani ema õnnitles ning siis küsis korraga midagi analoogset:
Kas Allan palus su kätt või küsisid sina temalt või kuidas teil see otsus saabus?
APPIIIIIIII… Ma reaalselt ei mäelta, mida ma vastasin aga kui kõne läbi sai siis purskasin nutma ja ütlesin Allanile, et:
“Kuule, ma praegu mõtlen, aga Sa ju ei palunudki mind naiseks 😳🤨😭🥴😱😅🤣”.
Allan vastas: “Kuidas ei palunud, palusin ju. Ja mis sa räägid. Ega ma ei võta naist nagu koera, me oleme partnerid, oleme ju abielust ammu rääkinud, sa ju tead, et ma armastan sind ja tahan sind naiseks.”
Mina: “Nojah, aga su ema küsis, kuidas see ilus hetk siis oli ja nüüd mul on imelik olla. Mul polnud midagi vastata ja tunne tekkis nagu ma ise pressiksin ennast sulle naiseks. Mõtlen ka praegu, et tavaliselt ju ikka küsitakse ühel põlvel, kas sa tuled mulle naiseks.”
Vestlus toimus ajal, kui me hakkasime õhtustama ning korraga hüppab Allan minu juurde ühele põlvele (suu veel osaliselt minu tehtud kõrbenud lasanjet täis) ning vaatab mulle silma sisse, annab üsnagi toiduse musi ja küsib:
Kallis, kas sa tuled mulle naiseks?
Ja mina vastasin: Jah!
ning siis natuke hiljem musist toibudes veel: Hmm, see lasanje on päris hea 🙂
Nii meie moodi romantika 😅🤣😅🤣
Vanema õega oli ka hea vestlus:
Mina: Me abiellume
Õde: No seda oli ammu loota. Kas said sõrmuse sõrme?
Mina: Ei saanud. Ma ei kanna sõrmuseid. Abielusõrmust hakkan kandma.
Õde: Aga kihluspidu?
Mina: Me jätame vaheetapid vahele.
Õde: Tõprad
😂😂😂
Ok, pean taaskord lõpetama. Täna lõunal on Allanil pidulik kontori avamine. Hakkan sättima.
Kallistan!
