NordenBladet – Kahju oli lahkuda Levist, sest seal oli lihtsalt imeline (loe blogi ülevaadet SIIT ning üldinfot, mida põnevat Levis teha SIIT), ent olime autoreisil ümber Soome ning aeg oli edasi liikuda. Meid ootasid uued kohad ja uued sündmused! Täna ootas meid sõit Rovaniemi, kus plaanisime kaks ööd peatuda.
Levist Rovaniemi on ca 2h sõitu (ümmarguselt 150km). Mul oli plaan läbi sõita ka teepeale jäävast Särestöniemi muuseumist (Särestöntie 880 99119 Kaukonen), ent tõenäoliselt oli auto GPS lolliks läinud, sest see viis meid mööda metsavaheteid täielikule tühermaale… Mingi hetk, kui näitas “jõuate sihtkohta 800m pärast” ma lihtsalt keerasin auto ümber, sest kartsin kinni jääda. Kittilä Rovaniemi tee jäi küll õige pisut alla Kolari-Levi teel kogetud elamustele, ent loodust ning põhjapõtru teede ääres nägi siingi. Minu jaoks kogu Lapimaa suurim elamus ongi põhjapõdrad – nad on lihtsalt nii imelised! Koos põhjamaiste suurte süngete ja tihedate metsadega loovad nad minu jaoks just selle müstika, mida sealt otsima läksin. Lapland is sooo lovable! Mulle meeldivad loomad kõige enam vabas looduses – seetõttu eelistan ma ise sõita lastega loodusesse ja vaadata loomi metsas kui minna põdra- või huski farmi, kus neid eksponeerimiseks ja turistide vedamiseks kasutatakse. Ent linnainimene, kel kogu aeg kiire-kiire, tõesõna teistmoodi neid tavaliselt ei näe – seega ikkagi tore, et need kohad olemas on – muidu varsti inimesed võõranduksid loomadest ja loodusest täielikult.
Tavaline kahe tunnine tee venis meil taaskord viie-kuue tunniseks, sest ikka ja jälle tegime peatuse, et looduse ilu nautida, et põtru vaadata ja pildistada ning siis seda ilu Instagrammis / Snapchatis oma järgijatega kohe ka jagada. Siin ja seal keerasime sisse teepeale jäävatesse pisikestesse külakestesse (Kaukonen, Lohiniva, Molkojoki, Meltaus, Patokoski, Marraskoski, Tapionkylä, Sinettä). Kittilä-Rovaniemi maantee nr 79 kulgeb pea terves ulatuses mööda Soome pikimat – Ounasjoki jõge. Ounasjoki pikkus on umbes 299,6 kilomeetrit (186,2 miili).
Lõunaks jõudsime Rovaniemi ning otsustasime alustada kohe Rovaniemi kõige suuremast tõmbenumbrist – kõige kuumemast atraktsioonist ja vaatamisväärsusest – Jõuluvanast. Kuna me ka ise segi ajasime, siis selgituseks informeerin kohe, et Santa Park (Tarvantie 1, 96930 Rovaniemi) ja Santa Claus Holiday Village (Tähtikuja 2, 96930 Rovaniemi – ca 8km Rovaniemi keskusest) on kaks eri asja, ent asuvad üksteise lähedal (ca kilomeeter kaks vahet). Esimene oli alles kinni (avatakse novembri keskpaigast), kui meie oktoobris oma ümber Soome reisil Rovaniemis olime. Santa Claus Holiday Village on aga väike “külake”, kus kohvikud, suur suveniiripood ning kus raha eest saab Jõuluvanaga tema postkontoris pilti teha. Meie peres peetakse detsembris nii Hanukkat kui Jõule – kuid viimast ei seosta me kuidagipidi usuga. Päkapikud on meie jaoks põnevad võlumehikesed ning Jõuluvana pika valge habemega mees Lapimaalt, kes lapsi armastab ja kinke toob. Meie jaoks on Jõuluvana samasugune lasteraamatu kangelane nagu Pokud (kes elavad Lõuna-Eestis), Koeratüdruk Lotte (kes elab Pärnus) või Muumitrollid (kes elavad Naantalis, Soomes).
Lapsed (eriti Ivanka Shoshana) ootasid põnevusega, et päris Jõuluvana saaks näha, ent nii jahedat vastuvõttu laste poolt poleks ma oodanud. Päris ausalt olin natuke pettunud ka ise. Suuresti kommerts värk – oleks siis väga hästi korraldatud usutav ja nunnu kommerts, aga pigem selline kiir-kommerts…. Mööda päris huvitavat koridori jõudsime Jõuluvanani, kellel oli ebaloomulik kunsthabe ees ja mobiil näpus (mille ta muidugi kiirelt ära peitis). Enne veel kui lapsed said Jõuluvana vaadata, olid sildid, et selle ja selle hinna eest saab Jõuluvanaga pilti teha. Ohh.. Kes küll on selle koha turundusjuht? 😀
Rovaniemi on oma Jõuluvana-loo promomisse miljoneid investeerinud, seetõttu vaatamist on see väärt ikkagi. Kuigi kommertsil ning ehedal elamusel on vaks vahet sees, ootad rohkem hingega asja… Lugu ju on hea, aga “selle jutustamine” võiks tunduvalt maagilisem ja müstilisem olla! I think. Positiivsest külge on seal aga ka – külakese kohvikutes on palju head ja paremat süüa, saab mugavalt mõnusaid kohalikke suveniire kaasa osta ning oma tund-kaks vaheldusrikkalt aega veeta – seega, sealkandis olles läbi astuda tasub sealt igal sajal juhul. Perega/lastega koos veedetud aeg on minu jaoks alati imeline ning selliseid põnevaid “kogu pere kohti” kus koos käia, tegelikult ju väga palju polegi.
Jõuluvana nähtud registreerisime ennast hotelli — tundsime, et meie reisi “selgroog” on murtud. Hinges teadsime, et suure tõenäosusega kõik kõige põnevam on meil juba Lapimaal ja Soomes tervikuna selleks hetkeks nähtud ent etteruttavalt võin teile öelda, et nii see tegelikult polnud. Meid ootas meie ümber Soome reisil veel lugematul arvul üllatusi, põnevust ja avastamist! Ent põtru me oma teel enam teede ääres ei näinud ning lootus virmalisi (northern lights /aurora borealis) näha tuhmus samuti iga kilomeetriga, mis meid hiljem Lõuna-Soome poole viis.
Minul oli vaja õhtul tööd teda, et valmistuda järgmisel päeval toimuvaks mini-nõupidamiseks NordenBladet´i Põhja-Soome tiimiga. Ivanka Shoshana (10) hakkas oma mänguasjadega mängima ning Estella Elisheva (12) läks natukeseks üksi linnapeale. Lubasin, et võib minna üksi, kui on ainult hotelli läheduses. Mobiil, turvalisuse mõttes kaks GPS-saatjat ning minu pangakaart käekotis. lasin ta üksi linnapeale – enne lugesin tund aega ette kõik võimalikud versioonid erinevatest ohtudest ning panin südamele, et iga natukese aja tagant helistaks mulle. Estella käis restoranis mingit vegan salatit söömas ning tõi tagasi tulles mulle ja Ivankale meie palvel burksi. Kuigi kujutasin Rovaniemit ette palju väiksemana, on Rovaniemi päris paras lahmakas (suur)linn – tööstused, kortermajad, mitmerealised sõiduteed jne. Linn mis linn, ent nö kesklinn on mõnus pisike ja kompaktne – kohe hotellist ümber nurga on mitmed restoranid ning kaubanduskeskused. Kõik suuremad ja tuntumad head hotellid ja restoranid on suhteliselt kiviviske kaugusel, kui mitte öelda, et praktiliselt kõrvuti reas. Olime Rovaniemis kaks päeva ja kaks ööd ning selle aja sisse mahtus toredaid elamusi üksjagu.
Järgmisel hommikul olime varakult üleval. Hommikusöök oli hotellis võrratu, samuti interiöör, ent voodilinad tekitasid nii minul kui Estellal allergiat. Kodus ma pesen linu alati õrna pesuvahendiga ning loputan teise korra veel üle, et linad hästi pesuvahendi/keemia vabad jääksid. Öö-kaks hotellides veetes, kannatab nahk ära, aga kui hotellist-hotelli elada nagu pikal reisil ikka kombeks, siis annab see nahal peagi tunda. Mõtlesin isegi, et järgmisel pikemal reisil võtan oma linad kaasa 🙂
Küsisin lastelt, kas nad tahaksid uuesti Jõuluvana juurde minna – aga nad ei tahtnud. Siis otsustasime, et käime linnapeal ja sõidame Rovaniemis ringi. Mul oli lõunal ka kaks lühikest nõupidamist Rovaniemis – üks NordenBladet´i Põhja-Soome tiimi liikmetega ning üks seoses Elisheva & Shoshana brändiga. Välismaal peetud nõupidamised jätavad minusse alati enneoletamatu jälje – vahel tahan ennast lausa näpistada, et seda uskuda. Üle Skandinaavia äri ajada on dream come true. Naljakas on see, kui iseenesestmõistetavalt ma seda kõike juba võtan – paari aasta eest seatud eesmärgid on täna reaalsus. Tegelikult peaks ennast kiitma, aja maha võtma ning seda ka nautima/tähistama!
Nagu ka Levi, korralaldavad Rovaniemi ettevõtjad turistidele erinevaid huskide ning põhjapõtradega safareid ning tegevusi jagub igale vanusele. Rovaniemis asuv teaduspark ja muuseum Arktikum Science Museum (Pohjoisranta 4, 96200 Rovaniemi) korraldab aasta läbi põnevaid üritusi – olgu tegu siis loengute, turupäeva või lausa filmi festivaliga.
Rovaniemis oleks avastamist veel küllaga olnud, samuti oli mul kaks kohtumist kohalike Lapimaa meedia esindajatega kokku lepitud, ent kahjuks aeg ei ole kummist. Nagu ka Tornios (loe reisikirja SIIT), läksin oma ajagraafikuga “natuke” vastuollu, mistõttu kahjuks külastus Daily Finland toimetusse ning kohtumine lehe peatoimetaja hr. O.H.Ruhin´iga ning plaan kokku leppida kohtumine ka Lapin Kansa peatoimetaja A.Kokkoneniga, läksid ajapuudusel vett vedama. Pidin loobuma mõlemast. Kaks päeva Rovaniemis möödus kiirelt ning meie teekonna järgmiseks punktiks oli plaanitud Kajaani. Sellest juba järgmises blogis!
