NordenBladet — Riigikogu kiitis 07.detsembri istungil heaks 11 seadust, mille seas on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade, püsiasustusega väikesaarte, okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute, Eesti Haigekassa seaduse muutmise, ravikindlustuse seaduse muutmise, perehüvitiste seaduse muutmise ja matusetoetuse seadus.
Riigikogus läbis teise lugemise kuus ja esimese lugemise kolm eelnõu.
Istung lõppes kell 19.15.
Riigikogus võttis vastu 11 seadust:
Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (513 SE) korrastab kõrgemate riigiteenijate ning prokuröride palgasüsteemi. Kõrgemate riigiteenijate palk hakkab sõltuma tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust. Prokuröride palk hakkab sõltuma riigi peaprokuröri sissetulekust.
Riigi peaprokuröri ametipalga koefitsient hakkab olema 0,85. Sama suur on palk ka näiteks Riigikogu aseesimehel, õiguskantsleril, riigikontrolöril ja ministritel. Presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri ja Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsiendiks on üks ehk 5200 eurot.
Prokuröride palk hakkab sõltuma peaprokuröri palga suurusest. Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Riigi peaprokurörile, õiguskantslerile, riigisekretärile ja riigikontrolörile hakatakse maksma igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.
Pärast indekseerimist loetakse kõrgemate riigiteenijate järgmise aasta kõrgeimaks palgamääraks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeim palgamäär. Esimene indekseerimine toimub järgmise aasta 1. aprillil, kuid Riigikogu liikmete, presidendi ja ministrite puhul toimub palgamuutus uue Riigikogu koosseisu ajal.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2018.
Läbirääkimistel võtsid sõna Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist. Talvik ja Helme ütlesid, et nende fraktsioonid hääletavad selle seaduse vastuvõtmise vastu.
Seaduse poolt hääletas 55 ja vastu oli 28 saadikut.
Valitsuse algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse, liiklusseaduse ja maapõueseaduse muutmise seadusega (493 SE) muudetakse püsiasustusega väikesaarte nimistu moodustamise aluseid. Nimistusse hakkab kuuluma saar, mille pindala on alla 100 ruutkilomeetri ja kus elas rahvastikuregistri andmetel eelmise kalendriaasta jooksul vähemalt viis inimest. Seaduses sätestatud uute reeglitega lisandub järgmisel aastal väikesaarte nimekirja Aegna, Naissaar ja Väike-Pakri saar.
Väikesaarte nimistu kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsus määrusega. Praegu saab püsiasustusega väikesaarte nimekirja muuta ainult seadusega. Uus kord teeb nimekirjas muudatuste tegemise lihtsamaks ja nimekirja ülevaatamise regulaarseks.
Riik toetab rahaliselt kohaliku omavalitsuse üksusi, kelle territooriumil püsiasustusega väikesaarte nimekirja kuuluv saar asub, et osutada saare elanikele avalikke teenuseid.
Samuti antakse luba sõidutada inimesi väikesaartel veoauto kastis. Sõitjate vedamine veoauto veoseruumis või kastis on väikesaartel levinud praktika, millele erinõudeid õiguskorras seni puudusid. Edaspidi võib väikesaarel sõita veoauto veoseruumis või kastis tingimusel, et seal on tagatud sõitjatele sobiv ja ohutu koht. Sõidukiirus ei tohi ületada 40 kilomeetrit tunnis.
Seaduse poolt hääletas 77, vastu oli viis saadikut ja erapooletuks jäi üks saadik.
Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (497 SE) kaasajastab haldusmenetluses elektroonilise asjaajamise regulatsiooni, mis võib eriseadustega olla täpsustatud või piiratud.
Kõige olulisem muutus on dokumentide elektroonilise saatmise võrdsustamine posti teel kätte toimetamisega. Dokumente on elektrooniliselt võimalik kätte toimetada Eesti teabevärava (@eesti.ee), spetsiaalsete infosüsteemide (nt e-Maksuamet) või menetlusosalise elektronposti aadressi kaudu.
Dokument loetakse üldjuhul elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud kättesaamist. Sätestatakse üldreeglid õigusaktide elektrooniliseks andmiseks. Muu hulgas nüüdisajastatakse ka digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamist puudutav osa.
Teise lugemise käigus tehti kaks muudatusettepanekut, millest üks oli täiendada dokumendi ajalehes avaldamist reguleerivat sätet tingimusega, et dokumendi avaldamine ajalehes on võimalik ka siis, kui füüsilise isiku elektronposti aadress on küll teada, kuid ta ei kinnita sellel elektronposti aadressil edastatud dokumendi kättesaamist.
Seaduse poolt hääletas 83 saadikut.
Valitsuse algatatud turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadusega (492 SE) loetakse pakettreisiks seda, kui ühelt reisikorraldajalt on soetatud vähemalt kaks reisiteenust korraga. Seni tähendas pakettreis peamiselt reisiettevõtja enda koostatud ja ühtse hinnaga pakutud reisi terviklahendust.
Samad nõuded kohalduvad seaduse järgi ka näiteks majutus-, autorendi- ja reisijaveoettevõtetele, kes pakuvad reisijale reisiteenuste kogumeid. Kui reisija saab reisijaveoettevõttes sama broneerimise käigus peale transporditeenuse valida ka näiteks giidiga ekskursiooni, siis on ka see pakettreis ja reisikorraldaja võtab vastutuse kogu lepingu eest.
Pakettreisi korraldaja peab oma kohustuste katteks omama tagatist, mis võimaldab tema maksejõuetuse korral reisijad kodumaale tagasi toimetada ning tagastada makstud reisitasu.
Muudatused on seotud Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega.
Seaduse poolt hääletas 78, vastu oli neli saadikut ja erapooletuks jäi üks saadik.
Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seadus (508 SE) sätestab Rahandusministeeriumi kohustuse avalikustada Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulis antud riigiabi, mis ületab 500 000 eurot. Teave sellise abi kohta tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmisest.
Tegu on 1. juulist 2016. aastast kehtima hakanud Euroopa Komisjoni soovitusega liikmesriikidele, mille eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada teavet suures summas antud riigiabi kohta. Alates 1. juulist 2016 on Eestis antud sellist abi 76 korda.
Seadus muudab Euroopa Komisjonile riigiabi aruannete esitamise korda ja sätestab Rahandusministeeriumi kohustuse esitada aruanded Euroopa Komisjoni veebirakenduse kaudu. Muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla kehtiva korraga.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 83 saadikut.
Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (518 SE) näeb ette tõsta represseeritute toetus 192 eurolt 230 eurole aastas. Samuti nähakse seaduses ette 230-eurone sotsiaaltoetus neile, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima.
Represseeritu toetust makstakse varem esitatud avalduse alusel ja uus avaldus tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada vaid neil, kes ei ole represseeritu toetust varem taotlenud. Samuti neil, kes soovivad taotleda Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima saadetute toetust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Dmitri Dmitrijev Keskerakonna fraktsioonist ja Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 saadikut.
Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (512 SE) kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üleviimine Eesti Haigekassasse.
Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt moodustus ravikindlustuse tulubaas riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osast, mis moodustas 13 protsenti töötava inimese tasudelt. Samuti oli kehtinud regulatsiooni kohaselt käesoleva seadusega üle viidavate teenuste rahastamine riigieelarveline kohustus. Teenuseid rahastab kas Sotsiaalministeerium või Terviseamet.
Seadusega kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üle viimine Eesti Haigekassasse. Valitsus kinnitas 23. aprillil riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise ja otsustas panustada selle eelarvesse 2018. aastal 7 protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötava vanaduspensionäri pensioni kohta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsioonist, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsioonist, Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 34 saadikut.
Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (514 SE) näeb ette suurenenud ravivajadusega inimestele nende ravimitele tehtud kulutuste hüvitamist suuremas määras, et parandada suurte ravimikuludega inimestele ravimite kättesaadavust ja vähendada nende rahalist koormust.
Haigekassa hüvitab retseptiravimitele aasta jooksul kulutatud 100 kuni 300 eurost 50 protsenti ning 300 eurot ületavast osast 90 protsenti. Hüvitis arvutatakse apteegis, kus patsiendi makstav summa väheneb automaatselt, ja avaldust selleks esitama ei pea.
Seadus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril.
Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsioonist, Maris Lauri Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Monika Haukanõmm Vabaerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59, vastu 20 ja erapooletuks jäi kaks saadikut.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (517 SE) muudab vanemahüvitise skeemi paindlikumaks, loob paremad võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks ning soodustab hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel.
Isapuhkus pikeneb seniselt kümnelt tööpäevalt 30 päevale ja 18-kuusele vanemahüvitise perioodile lisandub kuu, mis on mõeldud isadele.
Alates märtsist saab ilma hüvitist vähendamata töist tulu teenida kuni pool vanemahüvitise ülempiirist ehk 2018. aastal 1544 eurot kuus. Rohkem teenides on alati tagatud hüvitis vanemahüvitise määras, mis tuleval aastal on 470 eurot.
Samuti saavad vanemad ise otsustada, kas ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada.
Vanemahüvitist hakatakse arvestama rasedusele eelnenud 12 kuu järgi.
Seadusega kehtestatakse ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Toetuse eesmärk on võimaldada mitmike vanematel palgata laste eest hoolitsemiseks abiline.
Läbirääkimistel võttis sõna Rainer Vakra Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 62 saadikut ja erapooletuks jäi üks saadik.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (490 SE) muudab toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikumaks ja soodustab toimetulekutoetuse saajate tööle asumist. Muudatustega kaotatakse vajaduspõhine peretoetus.
Uuesti tööle asumise soodustamiseks nähakse ette kahekuune üleminekuaeg, mil inimesele makstakse endises ulatuses toimetulekutoetust. Järgmisel neljal kuul arvatakse pool töötasust toimetulekutoetuse arvestamisel inimese sissetulekute hulgast välja. Selline regulatsioon suurendab tööle asuva inimese kogusissetulekut.
Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata edaspidi leibkonna sissetulekute hulka alaealiste õpilaste teenitud töötasu. See loob õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal.
Seadusega taastatakse matusetoetus, mille maksmiseks suunatakse raha toetusfondi kaudu kohalikele omavalitsustele. Raha eraldamisel lähtutakse põhimõttest, et iga surmajuhtumi kohta saaks matusekorraldajatele toetust maksta keskmiselt 250 eurot. Omavalitsustel on õigus toetust maksta vajaduspõhiselt ehk otsustada, kellele ja mis summas matusetoetust makstakse. Samuti saavad omavalitsused raha kasutada nende lahkunute matuste kulude katmiseks, kellel pole omakseid ja kelle matuse korraldab omavalitsus.
Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsioonist, Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist ja Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja vastu kolm saadikut.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus (479 SE).
Seni kehtinud seaduse järgi pole äriühingu juhil töise sissetuleku katkemisel õigust saada töötuskindlustushüvitist. Vastu võetud seaduse järgi tekib äriühingu juhatuse liikmel võimalus end töötuna arvele võtta, kui tal on kogunenud 12 kuud kindlustusstaaži 36 kuu jooksul ja ta pole ise töö kaotust põhjustanud. Edaspidi saavad end võrdse kohtlemise eesmärgil töötuna arvele võtta ka FIE-d.
Seaduse eesmärk on kõrvaldada äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest vastuolu põhiseadusega. Vastuolule põhiseadusega juhtis tähelepanu õiguskantsler, kelle taotlust kaalunud Riigikohus kuulutas kevadel sätte põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.
Läbirääkimistel võttis sõna Monika Haukanõmm, kelle sõnul toetab Vabaerakonna fraktsioon seaduse eesmärki. Samas ütles ta, et äriühingu juhatuse liikmena töötuna arvele võtmiseks seatakse seadusega liiga karmid tingimused.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 78 ja vastu viis saadikut.
Riigikogus läbis teise lugemise 6 eelnõu:
Valitsuse algatatud spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (534 SE) näeb ette spordikohtunikele kuluhüvitise maksmise võimaluse, mis antakse spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonile või spordikooli pidajale.
Kuluhüvitise maksmine peab olema seotud spordialaliidu või maakonna spordiliidu või piirkondlikul põhimõttel tegutseva spordiühenduse kalenderplaanis kajastatud võistlustel vabatahtlikuna tegutseva spordikohtunikuga. Arvestuslikku kuluhüvitise määraks on kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest.
Kuluhüvitise saamiseks peab isik olema spordialaliidu poolt atesteeritud või alla 20-aastane ning isik tohi saada samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest töötasu või võlaõigusliku lepingu alusel makstavat tasu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson, Jürgen Ligi ja Lauri Luik Reformierakonna fraktsioonist, Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Mihhail Stalnuhhin ja Aadu Must Keskerakonna fraktsioonist.
Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletustulemus: poolt 23 ja vastu 51 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (357 SE).
Seaduse muutmisega laiendatakse selle reguleerimisala, et ennetada ja vähendada tubaka- ja nendega seonduvatest toodetest tuleneva sõltuvuse ja tervisekahjude levikut ühiskonnas.
Lisatakse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete väljapaneku keeld ning nende kaubamärkide esitlemise keeld jaekaubanduse müügikohtades. Erandid jäävad spetsialiseerunud jaemüügikohtadele, rahvusvahelisel liinil sõitvatele laevadele ning lennujaama ja sadama kinnisel territooriumil asuvatele kauplustele. Lisaks laiendatakse kehtiva tubakaseaduse müügiedenduse sätteid tubakatootega seonduvatele toodetele (nt ei tohi pakkuda loosimise võidu, auhinna või muu hüvena) ning keeldu müüa tubakatootega seonduvat toodet mõne teise tootega (nt mobiilikott, tuhatoos) samas müügipakendis.
Eelnõuga piiratakse e-sigarettide kättesaadavust ja tarvitamist. E-sigareti kasutamine on edaspidi lisaks lasteasutustele keelatud kõigis teistes suitsetamiseks keelatud kohtades (nt toitlustusettevõtetes, kauplustes). Senisele piiriülesele kaugmüügi keelule lisandub riigisisene kaugmüügi keeld tubakatoodetele ja nendega seonduvatele toodetele, sh e-sigarettidele. See tähendab, et edaspidi ei saa sidevahendite kaudu (nt e-kaubanduse või kataloogi teel) neid tooteid osta.
Eelnõuga kehtestatakse nõuded ka elektroonilise sigareti nikotiinisisalduseta vedeliku koostisele ja puhtusele (nt ei tohi vedelik sisaldada vitamiine, kofeiini ega muid aineid, mida seostatakse jõu ja energiat andva mõjuga) ning keelustatakse tubakast erinevad maitsed e-sigarettides.
Eelnõuga tehakse kohustuslikuks dokumendi küsimine tubaka- või sellega seonduvat toodet ostvalt kliendilt, välja arvatud juhul, kui tegemist on ilmselgelt täisealise või müüjale tuttava isikuga. Maksu- ja Tolliametile antakse kontrollostu õigus salatubaka müügi kindlakstegemiseks ning politseiametnikele alaealistele tubakatoodete või seonduvate toodete müügi kindlakstegemiseks koos õigusega vajaduse korral kaasata kontrollostu tegemisse vähemalt 16-aastaseid isikuid.
Seadus jõustub üldises korras. Müügiedenduse keelule, väljapaneku ja kaubamärkide esitlemise keelule, riigisisese kaugmüügi keelule, maitse- ja lõhnaainete keelule e-sigarettides (lubatud on ainult tubaka maitse ja lõhn), keelule müüa tubakatootega seonduvat toodet muu tootega ühtses pakendis ning kehtivatele pakenditele märgistuse nõuete laiendamine ka pakenditesse lisatavatele trükistele on üleminekuaeg 1. jaanuarini 2019.
Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Milling, Igor Gräzin ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist, Tarmo Kruusimäe ja Aivar Kokk Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist, Eiki Nestor, Jaanus Marrandi ja Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ning Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.
Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletustulemus: poolt 21 ja vastu 44 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (280 SE) põhieesmärgiks on tagada vabakutseliste kohtutäiturite süsteemi jätkusuutlikkus, milleks vajab Eesti täitesüsteem põhimõttelisi muutusi.
Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (511 SE) olulisemad muudatused seonduvad sünni ja surma registreerimisega ning rahvusvahelise kaitse saanud isikute andmete rahvastikuregistrisse kandmisega.
Eelnõu laiendab oluliselt nende isikute ringi, kes saavad edaspidi lapse sünni registreerimise avalduse esitada digitaalallkirjaga kinnitatult. Kui kehtiva seaduse kohaselt saavad seda teha vaid omavahel abielus olevad vanemad, siis uue reeglistiku kohaselt on digitaalselt allkirjastatud avalduse esitamise võimalus enamikul vanematest (v.a seaduses toodud erandid, näiteks alaealised vanemad ja piiratud teovõimega vanemad).
Surma registreerimine muutub eelnõuga alates järgmise aasta 1. juulist tunduvalt lihtsamaks. Üldjuhul ei pea surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema, sest surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise.
Eelnõuga kehtestatakse regulatsioon rahvusvahelise kaitse saajate andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks, sest enamikul juhtudel ei ole neil isikutel Eestisse tulles kaasas perekonnasündmusi tõendavaid dokumente. Eelnõuga võimaldatakse kanda perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse Politsei- ja Piirivalveameti koostatud rahvusvahelise kaitse andmise otsuse alusel, millega on rahvusvahelise kaitse andmise menetluse raames tuvastatud perekonnasündmused ja -suhted. Rahvusvahelise kaitse saanud isikute perekonnaseisudokumentide formaalsete nõuete puhul kehtestatakse leebemad nõuded, kuna rahvusvahelist kaitset vajaval isikul ei ole võimalik täita kehtivas seaduses välisriigi dokumendile esitatud nõudeid.
Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (507 SE) võetakse üle ELi finantsinstrumentide turgude vastav direktiiv, mille põhieesmärk on investorite kaitse tugevdamine. Finantsturgudel tegutseb üha rohkem investoreid, samas muutuvad pakutavad teenused ja väärtpaberid järjest keerukamaks.
Eelnõu näeb ette väärtpaberite välja töötamise, heakskiitmise ja klientidele turustamise nõuded. Investeerimisühingul tuleb välja töötada vastav sisekord. Nõudeid kohaldatakse ka investeerimishoiuste soovitamisele ja turustamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et väärtpaberite väljatöötamine ja turustamine toimuks läbimõeldult, investeerimisühingu juhtkonna teadmisel, et klientidele pakutakse üksnes selliseid investeerimisvõimalusi, mis vastavad nende vajadustele ja soovitud eesmärkidele.
Täiendatud on väärtpaberiga seotud korralduste täitmise reegleid. Jätkuvalt peab investeerimisühing tagama, et täidab kliendi korraldused kliendi jaoks parimatel võimalikel tingimustel. Eelnõu kohaselt tuleb kliendile selgitada, kuidas erineb tavakliendi ja asjatundliku kliendi korralduste täitmine, juhul kui see erineb. Samuti sätestatakse investeerimisühingu kohustus registreerida ja säilitada kliendiga peetud telefonikõned ja elektrooniline suhtlus.
Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus ei taga kliendile piisavat läbipaistvust hüvede ja tasude osas, mida investeerimisühing saab või annab seoses teenuse osutamisega. Näiteks võib portfellivalitsemise teenust osutav investeerimisühing saada vahendustasu, kui ta omandab kliendi portfelli teatud fondi osakuid. Investeerimisühing peab edaspidi sellised tasud ja hüved kliendile avaldama enne teenuse osutamist.
Eelnõu täiendab investeerimisnõustamise tingimusi. Finantsinspektsioonile pannakse kohustus kehtestada nõuded investeerimisnõustaja pädevusele.
Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (499 SE) luuakse füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) äriühinguga sarnane maksukeskkond, mis muudab selle praegusega võrreldes soodsamaks ning laiendab FIE-dele töötajatele kehtestatud maksusoodustusi ja sotsiaalseid tagatisi. FIE on üldjuhul väikeettevõtlusega tegelev inimene, kes pakub enda nimel kaupu või teenuseid ning saab selle eest tasu. Hetkel on Eestis enam kui 31 000 FIE-t.
Teenitud ettevõtlustulult peab FIE tasuma sotsiaalmaksu, mille maksmisele on kehtestatud nii alam- kui ülempiir. Eelnõu kohaselt vähendatakse FIE sotsiaalmaksu ülempiiri 15-kordselt töötasu alammäärade aastasummalt 10-le. Sel aastal on ülempiiriks 27,918 eurot, muudatuse järgselt väheneb see summa 18,612 euroni. Seega väheneb ülempiir 33 protsenti. Haigestumise korral antakse FIE-le võimalus vähendada oma sotsiaalmaksu miinimumkohustust päevade võrra, mil ta oli ajutiselt töövõimetus. Lisaks saab FIE õiguse arvutada endale 2.–8. haiguspäeva kohta arvestuslik haigushüvitis ja arvata see maha sotsiaalmaksuga maksustatavast ettevõtlustulust.
Põhikohustusena õppimisega tegelevad FIE-d vabastatakse sotsiaalmaksu miinimumkohustusest ja sotsiaalmaksu avansilise makse tasumisest. Muudatuse tulemusel kaob neil kohustus täita sotsiaalmaksu miinimumkohustust ja ettevõtlustulu teenides tuleb neil tasuda sotsiaalmaksu vaid tegelikult teenitud tulult. FIE saab võimaluse ettevõtlustulust maha arvata enda tervise edendamiseks tehtud kulusid kuni 100 eurot kvartalis. Sarnaselt äriühinguga lubatakse FIE-l arvata tulust maha kuni 10-eurone reklaamkingituse kulu ja välisriigis ettevõtlusega tegelemisel tehtud enda toitlustamiskulud välislähetuse päevaraha ulatuses (50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta). Samuti saab külaliste ja äripartnerite vastuvõtuks tehtud kulusid maha arvata 32 euro ulatuses kuus.
Teise lugemise käigus tehtud muudatusettepanekuga täpsustatakse riikliku pensioni saajate või osalise töövõimega isikute lõplikku maksukohustust FIE-na ja avansilise makse arvutamise reegleid nende puhul.
Samuti tehti teise lugemise käigus eelnõusse muudatus, mis puudutab väikese sissetulekuga pensionäre. Kui isik saab pensioni ja töötasu, mis mõlemad on väiksemad kui 500 eurot, kuid kokku rohkem kui 500 eurot, siis võib ta esitada maksuvaba tulu avalduse mõlemale tulumaksu kinnipidajale. Seda tehes tuleb silmas pidada, et tööandjale ja Sotsiaalkindlustusametile esitatud avaldustele märgitud maksuvaba tulu ei või kokku ületada 500 eurot.
Pensionärid, kes eelmisel aastal töötanud ei ole, ei pea midagi ette võtma, nendele makstud pensionidele rakendab maksuvaba tulu Sotsiaalkindlustusamet ilma avalduseta automaatselt.
Veel suurendati muudatusettepanekuga kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa 0,02 protsendipunkti ehk 1,8 miljonit eurot. Samuti lepiti kokku, et 1,3 miljonit eurot läheb tasandusfondi. Muudatuse eesmärk on toetada üldhariduskoolide tugiteenuseid.
Riigikogus läbis esimese lugemise kolm eelnõu:
Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu 26. kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõuga (535 SE) ratifitseeritavad Ülemaailmse Postiliidu (UPU) põhikiri ja üldeeskirjad ei oma olulist majanduslikku, sotsiaalset ega muud mõju. Põhikiri on UPU põhidokument, mis sisaldab liidu põhireegleid. Üldeeskirjad on UPU tööd korraldav dokument ja liikmesriikidele lisakohustusi sellega ei kaasne. Konventsioonis on põhjalikult reguleeritud kirisaadetiste ja postipakiteenustele kohalduvaid reegleid.
Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad (Eestis AS Eesti Post) täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Kirgiisi Vabariigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (537 SE).
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Jaapani vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (549 SE).
Eelnõuga ratifitseeritakse Eesti ja Jaapani vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ning selle juurde kuuluv protokoll.
Topeltmaksustamise vältimise lepinguga luuakse eeldused ja kindlus vastastikusteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Leping jagab erinevate tululiikide maksustamisõigused kahe riigi vahel ning sätestab riigisisestest õigusaktidest soodsamad maksustamisreeglid. Leping loob õigusliku aluse kahe riigi maksusüsteemide koostoimel tekkiva rahvusvahelise topeltmaksustamise kõrvaldamiseks.
Erinevalt paljudest varem sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest piirab Jaapaniga sõlmitud leping teatud lepingust tulenevate soodustuste andmist eesmärgiga ennetada lepingu kuritarvitusi. Lepingus on välja toodud piiritletud loetelu residentidest, kel on õigus saada lepingus dividendi- ja intressitulule ettenähtud soodustusi. Näiteks on selleks füüsiline isik, tunnustatud väärtpaberibörsil noteeritud äriühing, teatud tingimustele vastav pensionifond või valitsus.
Eesti Panga andmetel oli tänavu 31. märtsi seisuga Jaapani otseinvesteeringute maht Eestis 18,2 miljonit eurot, Eesti otseinvesteeringute maht Jaapanis aga ainult 0,1 miljonit eurot.
Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu 57 riigiga. Lepingute koostamisel võetakse aluseks OECD mudelleping, mida muudetakse konkreetsete riikide maksusüsteemi arvestades.
Allikas: Eesti Riigikogu