NordenBladet — Riigikogus läbis teise lugemise eelnõu, mis muudab peretoetuste süsteemi. Eelnõuga kaotatakse vajaduspõhine peretoetus. Uuesti tööle asumisel makstakse poole aasta jooksul toetust edasi. Esimesed kaks kuud pärast töö leidmist makstakse toetust täies ulatuses ja sellele järgneva nelja kuu jooksul 50 protsenti.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (490 SE) ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel edaspidi leibkonna sissetulekute hulka alaealiste õpilaste teenitud töötasu. See loob õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal.

Olulise muudatusena taastatakse eelnõu järgi 250-eurone matusetoetus, suunates vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele, kes kehtestavad edaspidi ise tingimused matuse korraldamisega soetud kulude katmiseks.

Juhtivkomisjoni nimel sõna võtnud Marika Tuus-Laul ütles, et Eestis muudetav perede toimetulekusüsteem toetab tööl käimist. „Kui inimene on olnud toimetulekutoetusel ja on töötu ning leiab töö, siis ta saab kahel esimesel kuul toimetulekutoetust edasi ja igal neljal järgmisel kuul 50 protsenti toimetulekutoetusest lisaks oma palgale. See oluliselt toetab süsteemi, et tulla niiöelda vaesusest välja.“

Läbirääkimistel sõna võtnud Maris Lauri nõustus, et eelnõu motiveerib inimesi tööle tulema. Samuti peab ta mõistlikuks seda, et kohalikele omavalitsustele antakse õigusi juurde. Samas väheneb vaatamata igasugustele muudatustele Eestis tema sõnul 480 pere heaolu.

Riigikogus läbis teise lugemisel veel kolm eelnõu

Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (479 SE)

Kehtiva seaduse järgi pole äriühingu juhil töise sissetuleku katkemisel õigust saada töötuskindlustushüvitist. Eelnõu järgi tekib tal võimalus end töötuna arvele võtta, kui tal on kogunenud 12 kuud kindlustusstaaži 36 kuu jooksul ja ta pole ise töö kaotust põhjustanud. Eelnõu eesmärk on kõrvaldada äriühingu juhi töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest vastuolu põhiseadusega. Vastuolule põhiseadusega juhtis tähelepanu õiguskantsler, kelle taotlust kaalunud Riigikohus kuulutas kevadel sätte põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.

Valitsuse algatatud turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE)

Eelnõuga loetakse pakettreisiks seda, kui ühelt reisikorraldajalt on soetatud vähemalt kaks reisiteenust korraga. Seni tähendas pakettreis peamiselt reisiettevõtja enda koostatud ja ühtse hinnaga pakutud reisi terviklahendust. Muudatused on seotud Euroopa Liidu direktiivi üle võtmisega. Samad nõuded kohalduvad eelnõu järgi ka näiteks majutus-, autorendi- ja reisijaveoettevõtetele, kes pakuvad reisijale reisiteenuste kogumeid. Kui reisija saab reisijaveoettevõttes sama broneerimise käigus peale transporditeenuse valida ka näiteks giidiga ekskursiooni, siis on ka see pakettreis ja reisikorraldaja võtab vastutuse kogu lepingu eest. Pakettreisi korraldaja peab oma kohustuste katteks omama tagatist, mis võimaldab tema maksejõuetuse korral reisijad kodumaale tagasi toimetada ning tagastada makstud reisitasu.

Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (508 SE)

Eelnõu sätestab rahandusministeeriumi kohustuse avalikustada Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulis antud riigiabi, mis ületab 500 000 eurot. Teave sellise abi kohta tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmisest. Tegemist on 1. juulist 2016. aastast kehtima hakanud Euroopa Komisjoni soovitusega liikmesriikidele, mille eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada teavet suures summas antud riigiabi kohta. Alates 1. juulist 2016 on Eestis antud sellist abi 76 korda. Eelnõu muudab Euroopa Komisjonile riigiabi aruannete esitamise korda ja sätestab rahandusministeeriumi kohustuse esitada aruanded Euroopa Komisjoni veebirakenduse kaudu. Nimetatud muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla kehtiva korraga.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu