NordenBladet — S-Panga prognoosi kohaselt tõuseb Soome majandus järgmisel aastal kõrgemale finantskriisile eelnenud tasemest. Majandus kasvab tänavu 3 protsenti ja järgmisel aastal 2,3 protsenti. Majanduse mootorid on kodumajapidamised, eksport kui ka investeeringud, vahendab Helsingin Sanomat.
Kui varem arvati, et Soome võib tõusta kõrgemale 2008. aasta tasemest 2019. aastal, siis värskema prognoosi kohaselt võib see juhtuda juba 2018. aastal. Varasema, maikuus tehtud prognoosi kohaselt arvati, et tänavu kasvab Soome majandus kaks protsenti ja järgmisel aastal 1,7 protsenti.
Statistikaameti parandatud prognoosi kohaselt oli ka möödunud aasta parem kui seni arvatud: majandus kasvas möödunud aastal 1,9 protsenti algselt arvatud 1,4 protsendi asemel.
Praegu saab Soomes rääkida juba investeeringute buumist, mis on ehitussektorist levinud teistesse majandusharudesse. Ettevõtted on juba rääkinud tootmisvõimsuste puudumisest. Kui pärast finantskriisi kukkus tootmismaht viiendiku võrra ja see nüüd töötavad tehased täisvõimsusel, siis tähendab see, et ilma investeerimata pole võimalik tootmisvõimsust suurendada.
Teine hea uudis lisaks kasvule on see, et tööhõive Soomes paraneb ning varjatud töötus väheneb. Inimesed, kes varem olid tööjõuturult väljas, on naasmas tagasi tööle. Kuigi Soomes on aastaid räägitud sellest, et tööhõive väheneb seoses ühiskonna vananemisega, on praegu märgata vastupidist.
Hea on ka see, et vaatamata samal tasemel püsinud palkadele on kodumajapidamiste kulutused suurenenud. See tuleneb üha suuremast laenuvõtmisest, mis paneb muretsema. Õnneks on inflatsioon ja laenuintressid püsinud madalad.
Peamised riskid majandusele on poliitilised. Eelkõige mõjutab see, mis toimub USA-s. Näiteks möödunud nädalal ähvardas USA president Donald Trump lõpetada kauplemise kõigi riikidega, mis teevad äri Põhja-Koreaga. Põhja-Korea suurim kaubanduspartner on Hiina.
Septembris on USA-s arutusel eelarve defitsiidi taseme kergitamine. Praeguse taseme juures suudavad riigiasutused töötada vaid 29. septembrini. Kui kokkulepet ei sünni, lõpetavad riigiasutused tegevuse. Viimati oli säärane olukord USA-s 2013. aastal.
USA võib jätta üldse oma laenukohustused tasumata, saades sellega külge maksujõuetu riigi sildi. Sellel oleks laiaulatuslik mõju kogu maailma majandusele.
Laenuintresside puhul oodatakse praeguse 0-taseme püsimist veel kuni aastani 2020.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT