Eesti: Kaitseminister vastas arupärimisele Eesti riigi sõjalise kaitse kohta

NordenBladet — Riigikogu istungil kuulati ära vastused kuuele arupärimisele ja keskkonnaministri ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise kohta.

Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Üllar Saaremäe, Raivo Tamme, Aivar Koka, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa ja Priit Sibula esitatud arupärimisele Eesti riigi sõjalise kaitse kohta vastas kaitseminister Kalle Laanet.

Laanet kinnitas, et riigi kaitse, julgeolek on riigi kõige olulisem prioriteet. „Me kõik teame, et transatlantiline julgeolekuolukord on fundamentaalselt muutunud. Venemaa sõda Ukrainas ja ähvardused NATO liitlaste vastu demonstreerivad, et sõjalist agressiooni NATO vastu ei ole võimalik välistada,“ selgitas kaitseminister.

Ta märkis, et Eesti kaitsmise sõjalistel võimetel on kaks poolt. „Peame tagama, et arengut NATO kaitsehoiaku edasisel kujundamisel toetataks vastavate kaitseplaanide kiiret ja sujuvat rakendamist liitlaste poolt, et see oleks vägedega tagatud ning läbi harjutatud.“

Laaneti sõnul on NATO riigi- ja valitsusjuhid kokku leppinud, et Venemaa pikaajaline oht nõuab NATO kollektiivkaitse otsustavamat tugevdamist rõhuasetusega Balti riikidele ja NATO idatiivale. NATO on Eestis ja Balti riikides juba sõjalist kohalolekut rohkem kui kahekordistunud. Tapal ja Ämaris paikneb tänase seisuga ligi 2000 liitlassõdurit.

„Need otsused on olnud õigeaegsed ja vajalikud, kuid Venemaa agressiivsus ja sõjaline oht nõuavad nii Eestilt kui liitlastelt rohkem tegemist. Seetõttu peame seniselt heidutushoiakult liikuma tugevdatud kaitse hoiakule. See võiks veenda Venemaad, et mis tahes sõjaline rünnak NATO vastu on esimesest momendist määratud ebaõnnestuma,“ ütles kaitseminister.

Laanet selgitas, et Eesti on teinud liitlastele ettepaneku luua Eestisse NATO juhtimisahelas oleva diviisisuuruse üksuse juhtimise element, kuhu kuuluksid nii Eesti enda kui ka Eestisse paigutatud liitlasüksused, sealhulgas Suurbritannia, Prantsusmaa, Taani ja loomulikult ka kriisi ajal siia määratud kõige kõrgemas valmiduses tugevdusüksused.

Eesti valitsus on nii eraldiseisvalt kui ka koos liitlastega valmis tegema investeeringuid liitlastega seonduva taristu täiendavaks väljaarendamiseks. Konsultatsioonid liitlaste vahel jätkuvad aprillist kuni juunini ja peavad kulmineeruma NATO tippkohtumisel Madridis 29. kuni 30. juunini. „See eeldab kindlasti meie valitsusliikmetelt, mitte ainult kaitseministrilt, vaid ka eelkõige peaministrilt ja välisministrilt, aga loomulikult ka teistelt ministritelt tõsist selgitustööd meie liitlaste hulgas. Nii minul endal kui ka välisministril ja peaministril on planeeritud väga tihedad välisvisiidid meie liitlaste juurde, et selgitada neile meie uut kontseptsiooni ja kaitsehoiakut,“ märkis Laanet.

Kaitseminister tõi teise dimensioonina esile, et tuleb tugevdada Eesti iseseisva kaitsevõime poolt. „Vabariigi Valitsus on riigikaitsele Euroopas järsult halvenenud julgeolekuolukorra tõttu käesoleval aastal täiendavaid vahendeid eraldanud juba kahel korral ehk otsuste näol. Nende tugevduste realiseerumine tagab lahendused kõige kriitilisematele puudustele. Jaanuaris tehtud 340-miljoniline rahaeraldus on peaasjalikult seotud laskemoonaga, mille olulisust ei saa üle hinnata. Selle otsusega olime ühtlasi üks esimesi sõjalisse riigikaitsesse täiendavaid erakorralisi vahendeid eraldanud riike Euroopas,“ ütles Laanet.

Lisavahenditega täiendame laskemoonavarusid enam-vähem kogu kaitseväes kasutatava relvastuses oleva nomenklatuuri ning kaliibrite ulatuses. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on selle summa osas kõik vastavad lepingud juba sõlminud. Laskemoon peab olema tarnitud 2025. aastaks, ent põhilised tarned on planeeritud aastaks 2023 – suurusjärgus 85 miljonit – ja aastaks 2024 suurusjärgus 188 miljonit eurot, mis on tänastes turutingimustes kõige kiirem võimalik ajagraafik.

Märtsis tehtud otsusega eraldati Eesti sõjalise kaitse tugevduspaketi raames Kaitseministeeriumi valitsemisalale veel 476 miljonit eurot. Tugevduspaketi koostamisel lähtuti eeldusest, et Eesti kaitse on osa NATO plaanidest, ning võeti arvesse Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne ning esmased kogemused ja õppetunnid Ukraina sõjast.

„Seega, Vabariigi Valitsuse otsused täiendavad vahendeid kuue valdkonna jaoks: lühimaa-õhutõrjesüsteemide kasutuselevõtt, tankitõrjevõime täiendamine, kaugtulevõime parendamine, olukorrateadlikkuse suurendamine, täiendav taristu ehitamine liitlaste vastuvõtmiseks ning Kaitseliidu suunal vabatahtlikele suuremate võimaluste loomine maakaitses osalemiseks,“ selgitas Laanet.

Lisaks sellele on Vabariigi Valitsus võtnud põhimõttelise suuna keskmaa-õhutõrje väljaarendamiseks hiljemalt 2025. aastaks. Kaitseministeerium peab vajalikke konsultatsioone liitlastega ja koostab hiljemalt vastava võime hankimise ja elluviimise kava. „Keskmaa-õhutõrje võimekuse väljaarendamiseks vajalikud lõppotsused, sealhulgas rahastamine ja hankimise ajaraam, tehakse riigi  eelarvestrateegia 2023–2026 koostamise käigus ning need arutelud algavad augustis,“ ütles Laanet.

Peaminister Kaja Kallas vastas arupärimisele eluaseme kättesaadavuse  ja arupärimisele strateegia „Eesti 2035“ rahvastikunäitajate kohta.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna vastas arupärimisele Õpetajate Liidu tegevuse kohta.

Kultuuriminister Tiit Terik vastas arupärimisele muinaspärandi kaitse katastroofilise olukorra kohta.

Justiitsminister Maris Lauri vastas arupärimisele ministeeriumi pädevuse kohase õigusloome kohta.

Keskkonnaministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest (sh „Kliimapoliitika põhialuste aastani 2050“ elluviimisest).

Keskkonnaminister Edgar Savisaare sõnul teame kõik, millises keerulises olukorras on täna Eesti ja kogu maailm. „Meid on viimastel aastatel tabanud tõeline kriiside kaskaad – alustades loodetust oluliselt kauem kestnud koroonapandeemiast, mille tuules tabas meid energiakriis. Ja tänaseks on drastiliselt muutunud julgeolekuolukord kogu Euroopas. Kõik see mõjutab oluliselt majandust ning ka meie tegemisi. Kuid kriisidele vaatamata ei saa me jätta kõrvale oma igapäevaseid kohustusi,“ ütles Savisaar.

Ta märkis, et rohepöörde olemuse lahtimõtestamise ümber on viimasel ajal käinud vilgas toimetamine. „Rohepööre ei ole ideeliselt uus algatus, mille tulemisel hakkame kogu Eestis tegema hoopis teisi asju ja sootuks teistmoodi kui seni. Pööre seisneb hoopis selles, et seni tasa ja targu tehtule tuleb tempot või – kui soovite – pöördeid juurde panna ning saavutada täielik energeetiline sõltumatus võimalikult kiiresti,“ selgitas minister.

Savisaar toonitas, et “Eesti 2035” strateegia seab ambitsiooniks kasvuhoonegaaside heitkoguse 85 protsendilise vähenemise aastaks 2035 võrrelduna 1990. aastaga. Ning 2050. aastaks on Eesti võtnud endale eesmärgiks saada kliimaneutraalseks. Need ambitsioonid on oluliselt kõrgemad kui 2017. aastal Kliimapoliitika põhialustes kokku lepitud eesmärgid. „Seega tervitan Riigikogu Keskkonnakomisjoni eelnõud, millega viiakse kliimapoliitika põhialuste dokument kooskõlla “Eesti 2035” strateegiaga,“ märkis Savisaar.

Kõneldes mitmekesisest energiaportfellist, ütles Savisaar, et rohepöörde raskuskese on seni olnud energeetikasektoris. Kuid tulemuse nimel peavad panustama kõik. Keskkonnahoidlikust

energeetikasektorist sõltub meie kõigi tulevik, heaolu ja turvalisus. Energeetikast rääkides ei tohi elektri ja kütuste kõrval unustada ka toidutootmist ning toidujulgeolekut,“ rõhutas Savisaar.

Ta selgitas, et peame ühiselt tagama energiajulgeoleku ja energeetilise sõltumatuse välismõjudest ning siin on kesksel kohal tasakaalus ja mitmekesine energiaportfell. „Vesinik, tuule- ja päikeseenergia, biogaas ja biometaan, jäätmekütus, aga ka tuumaenergia – neid kõiki arukalt kombineerides tuleb kokku panna Eestile vajalik energiaportfell, mis on võimalikult ohutu nii keskkonnale kui inimesele,“ ütles Savisaar. Ta selgitas, et põlevkivist toodame energiat nii kaua, kuni oleme leidnud energiajulgeolekut ja varustuskindlust pakkuvad juhitavad alternatiivid ning ka keskkonnasäästlikud lahendused sageduse hoidmiseks elektrivõrgus.

Savisaar ütles, et hea elu saame lubada looduse võimaluste piires. „Sama mõtet kannab endas ka töö, mida oleme keskkonnavaldkonnas teinud Eesti looduse ja elurikkuse kaitseks. Tasakaalu leidmine elurikkuse hoidmise ja keskkonnakasutuse vahel ei ole lihtne, kuid üha enam teadvustab ühiskond, et elurikkuse kaoga kaasneb hävitav mõju nii loodusele, inimese tervisele kui ka majandusele. Elurikkuse hoidmine ei ole vaid keskkonnaküsimus,“ selgitas minister. Taastuvenergia arendamine on äärmiselt oluline ning peame leidma võimalused, kuidas seda teha keskkonnasäästlikult.

Minister mainis Euroopa Liidu toetuste suurt rolli keskkonnakaitseliste tegevuste rahastamisel. Kõige valusamalt on liidu toetuste lõppemine tabanud omavalitsusi ja nende vee-ettevõtteid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonna arendamiseks on investeeritud viimasel kahel kümnendil üle miljardi euro. Suur osa sellest rahast on tulnud välistoetustest. Selle tulemusel on joogi- ja reoveetaristu väga paljudes Eesti piirkondades heas korras ning veeteenus inimestele taskukohane.

Savisaar ütles, et põllumajandusest tulenev reostus on probleemiallikas. „Omavahel on justkui vastuolus kaks eluks hädavajalikku valdkonda – elanikkonna toiduga kindlustamine ja puhas vesi. Kuna me vajame eluks mõlemat, siis peame jõuliselt liikuma selles suunas, et toidu tootmine oleks minimaalse keskkonnamõjuga,“ märkis minister. Ta lisas, et uus Ühine Põllumajanduspoliitika arvestab oluliselt rohkem veekaitseliste meetmete vajadustega kui varasemad, hõlmates asukohaspetsiifilisi pinna- ja põhjaveekaitse toetusmeetmeid ja panustades seeläbi samuti „Eesti 2035“ veekaitseliste sihtide täitmisse.

Kõneldes kestlikust sinimajandusest ja puhtast Läänemerest, märkis Savisaar, et suur reostuskoormus maismaalt piirab paraku uusi arendustegevusi merel.

Vesiviljelus on üks selline valdkond, mis meretuulikute arendamise kõrval sinimajanduse sektorit järgnevatel aastatel veab. See hõlmab endas nii kalade kasvatamist kui ka ka näiteks karpide või vetikate kasvatamist meres. Sinimajanduse potentsiaal pole vaid majanduslik – vetikate ja karpide kasvatamine aitab meres toitaineid kokku koguda ja neid sealt ka välja võtta.

Savisaare sõnul on ringmajanduses ja jäätmepöördes lähiaastail kätte jõudmas mitmed olulised verstapostid ja selge on see, et üksnes keskvalitsuse tasandil me seatud eesmärke ei saavuta. Ringlussevõtu eesmärkide täitmisel on kandev roll omavalitsustel ja järgnevatel aastatel peab kohalike omavalitsuste panus oluliselt suurenema. Tuleb arendada veelgi sihipärasemalt jäätmete liigiti kogumise süsteeme ja võimalusi, kuid võtta teravalt fookusesse ka piirkondlikud sorteerimis- ja ringlussevõtu lahendused.

Eesti on maailmas esirinnas digilahenduste arendamises, kuid see ei tähenda, et võiksime loorberitele puhkama jääda. „Kavandame lähiaastatel märkimisväärseid investeeringuid, et tagada rohepöörde alusandmestiku ja teiste keskkonnaandmete kättesaadavus avaandmetena. Euroopa avaandmete majandusliku mõju uuring hindas eelmisel aastal, et keskkonnaandmete rakendamise mõju on samaväärne tervishoiu- ning finantssektori andmete kasutamise mõjuga,“ selgitas Savisaar.

Savisaar märkis oma ettekande kokkuvõttes, et aasta alguses toimunud ÜRO 5. Keskkonnaassambleel lepiti Eesti eestvedamisel kokku põhimõttes, et puhas keskkond on inimõigus ehk see on miski, mida igaüks võib õigustatult eeldada. Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike sammude puhul peame kõik tunnistama, et kui täna ebamugavatena näivaid valikuid ja mahukaid investeeringuid ei tehta, võib homme olla valikuid oluliselt vähem ja tulevaste põlvkondade kanda jäävad kulud saavad olema palju kõrgemad.

Rohepööre on meie lahendus ja võimalus konkurentsivõime tõstmiseks. Kliimamuutustele vastupanuvõimet suurendavad meetmed toovad kaasa uued töökohad, suurendavad energiajulgeolekut ja loovad meile kõigile parema elukeskkonna pakkudes majanduslikku kindlust.

Keskkonnahoidlikud tooted ja teenused saavad lähitulevikus kindlasti olema eelisseisus nii nõudluse kui ka investeeringuvõimaluste võtmes. Seega küsime endilt, kas soovime olla ostjad või need, kes turu potentsiaali ära kasutavad?

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja (I), Riina Sikkut (SDE), Yoko Alender (RE) ja Peeter Ernits (EKRE).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Heiki Hepner ja Peeter Ernits.

Istung lõppes kell 22.52.

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

Reklaam:







Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

Copyright © NordenBladet 2008-2022 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service