NordenBladet — Riigikogu võttis kolmapäeval, 9. detsembril seadusena vastu 2021. aasta riigieelarve. Kultuurieelarve näeb muuhulgas ette laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide juhtide palgatoetuse, Eesti kultuuri ja keele teadus- ja arendustegevuse toetamise, samuti kodumaiste filmide toetamise, muinsuskaitseobjektide korrashoiu ning investeeringuid olulistesse objektidesse. Riigieelarve kulutuste maht on 13,1 ning tulude maht 11,2 miljardit eurot. 2021. aasta kultuurieelarve kogumaht on 275 miljonit eurot.
Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivi juhtide palgatoetus
Riigieelarves on palgatoetuse sisseseadmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot. Meetme vajadusest lisaks juba varem loodud kollektiivide toetusele on räägitud aastaid, kuna üleriigiliste pidude püsimine sõltub otseselt sellest, kas jätkub haritud koori-, orkestri- ning rahvatantsujuhte.
„Kui soovime, et meie laulu- ja tantsupeo traditsioon püsiks ka tulevikus, tuleb tegutseda praegu. Analüüs näitab, et motiveeritud juhendajaid jääb üha vähemaks ja noori ei kipu peale tulema, kui töötasu on madal ja valitseb ebakindlus sotsiaalsete garantiide osas. Meie laulu- ja tantsupidude liikumise elujõu seisukohast on praegused otsused määrava iseloomuga,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas uue toetusmeetme tutvustamisel.
Raha taotlemine algab 2021. aasta esimeses kvartalis ning taotlusi hakkab vastu võtma Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Eesti kultuuri teadus- ja arendustegevused
Riigieelarves on selleks ette nähtud 3 miljonit eurot, mille toel on kavas tugevdada eesti kultuuri kestlikkust, toetades selleks täiendavalt eesti keele, kultuuri ja ajaloo kõrge teadusliku tasemega uuringuid. Üksikasjalised tingimused raha taotlemise kohta on selgumisel.
Filmitootmise toetamine
2021. aastal on filmitootmise toetamiseks ette nähtud täiendavalt 3 miljonit eurot lisaraha. Selle eesmärk on hoida kodumaiste filmide turuosa kinolevis vähemalt 2019. aastal saavutatud 22% tasemel, ehkki edaspidi võiks eesmärk olla jõuda 25 protsendini. Euroopa riikides on filmitööstuse üks olulisemaid kvaliteedinäitajaid võime konkureerida oma riigi kinodes maailma filmiparemikuga.
Läbirääkimisi fillmivaldkonna toetamiseks on plaan jätkata 2021. aasta kevadel riigi eelarvestrateegia aruteludel.
Mälestiste omanike toetamine
Kultuurieelarve näeb ette täiendava 1 miljon eurot Muinsuskaitseametile, et toetada mälestiste omanikke nende hoolsuskohustuse täitmisel ja tugevdada Muinsuskaitseameti teenuste kvaliteeti omanike nõustamisel ning kaalutletud valikute tegemisel. Rohkem kui kolmandik Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Pärand säilib kõige paremini, kui see on kasutuses. Kavandatavad toetused puudutavad mälestiste omanikke, et kompenseerida mõistlikul määral säilitamiskohustust.
Spordivaldkonna toetamine
Riik jätkab 2021. aastal jalgpalli sisehallide rajamist. Aastaringselt kasutatavate sisehallide rajamist toetatakse riigieelarvest 6 miljoni euroga, mis võimaldab sisehallid rajada Pärnus, Rakveres, Kuressaares ja Jõhvis. Jalgpallihallide rajamisel on soovituslik rajada mänguväljaku juurde muude spordialade harrastamist võimaldav taristu.
Investeeringud olulistesse kultuuriobjektidesse
Vabaduse väljakul asuv Tallinna Kunstihoone on meie kunstielu sümbol ja süda, ent hoone on amortiseerunud ja vajab nüüdisajastamist. Kunstihoone SA investeeringuteks nähakse kultuurieelarves ette 3,5 miljonit eurot. Tallinna Linnateater on oodanud suure saali valmimist alates teatri loomisest 1965. aastal. Selleks on 2021. aasta riigieelarves ette nähtud täiendavalt 3 miljonit eurot.