Reklaam:

Eesti: Sotsiaalministeerium otsib partneritega lahendusi toidujäätmete tekke vältimiseks ja toidu annetamise edendamiseks abivajajatele

NordenBladet — Sotsiaalministeeriumis toimus partneritega esimene ümarlaud, kus arutati võimalikke lahendusi toidu annetamise edendamiseks ja toiduabi suurendamiseks puudust kannatavatele ja abi vajavatele inimestele.

Eesmärk on üheskoos asjaosalistega mõelda läbi tegevused, mis aitaksid kaasa toidujäätmete tekke ennetamisele ja toiduainete paremale ärakasutamisele ning teadlikkuse tõstmisele toidu raiskamisega seotud keskkonnamõjudest. Lisaks on oluline koostöös kohalike omavalitsuste, riiklike asutuste, heategevusorganisatsioonide, kaubandusettevõtete, toidutootjate ja -käitlejatega ning kodanike algatustega luua tingimused ja koostöövõimalused potentsiaalsetele annetajatele, et nad saaksid kvaliteetsed toidu ülejäägid ära viskamise asemel suunata abivajajatele. Samuti on oluline läbi mõelda tegevused, mis aitaksid muuta inimeste hoiakuid.

Euroopa Komisjon on seadnud sihiks vähendada toidujäätmete teket kogu toidutarneahelas, et aidata saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärki, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid 50% ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu. Ka Eestilt oodatakse poliitika kujundamisel ning tegevuskavade koostamisel nendest eesmärkidest lähtumist.

„Juba praegu tegutsevad Eestis Toidupank ja paljud teised heategevusorganisatsioonid, kes koostöös kohalike omavalitsustega otsivad aktiivselt võimalusi igapäevaselt toetada puudust kannatavaid inimesi. Hea meel on, et mitmed kaubandusketid on pidevad annetajad, aga paljud ettevõtted ei ole sellele veel mõelnud. Peame ka nendeni jõudma ja annetamise võimalikult lihtsaks tegema,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Samuti puudub meil üleriigiline ülevaade toimuvast ning seega ei tea me täna, kui suures mahus ja palju kvaliteetseid toidu ülejääke ikkagi ära visatakse. Vaja on koostöös partneritega koostatud konkreetset ja hästi läbimõeldud tegevuskava, mis toetaks ettevõtjaid ja heategevusorganisatsioone nende koostöös, on selleks siis ühine IT-platvorm, hästi korraldatud piirkondlik logistika või parimate praktikate vahetamine.“

Ministri sõnul aitab ühtne süsteem ja loodav koostöövõrgustik vähendada ohutute toiduülejääkide äraviskamist ning suurendada seeläbi toidu annetamist abivajajatele. „Eriti oluline on see tegevus praeguses majanduslikus olukorras, kus peame inimestele tagama turvatunde igapäevaseks toimetulekuks. Need tegevused aitavadki kaasa toidujäätmete tekke vähendamisele.“

Seniste uuringute andmetel tekitavad kõige suurema osa Eesti toidukaost kodumajapidamised, kus tekib inimese kohta 54 kg toidujäätmeid aastas. See tähendab, et kodumajapidamistes tekib üle 70% kogu tekkivast toidujäätmest. Kodumajapidamistele järgnevad toidujäätmete tekkes toitlustusasutused ja toitlustusettevõtted ning kaubandusettevõtted. Samas on palju inimesi, kellel ei ole vahendeid toitu ja esmatarbekaupu osta ja kes elavad puuduses.

„Kuigi suur osa toidukaost tekib kodumajapidamistes, on igal toidutarneahelas osalejal võimalik anda oma panus toidujäätmete tekke vähendamisse. Meil on hea meel, et sotsiaalministeerium on just toiduannetamise teema tugevalt fookusesse tõstnud, kuna seeläbi on võimalik vähendada nii toidujäätmete teket kui toetada puudust kannatavaid inimesi,“ ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Murumaa. „Samas aitab teema tõsta ka üldist teadlikkust toidujäätmete tekkega seotud probleemidest ja kaasnevatest keskkonnamõjudest.“

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmete kohaselt hävib või raisatakse ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust. Hävinud või raisatava toidu tootmiseks kulub ligikaudu üks neljandik igal aastal põllumajanduses tarbitavast veest ja selle toidu tootmiseks vajaliku põllumajandusmaa pindala võrdub Hiina pindalaga.

Keskkonnaministeerium koostöös teiste ministeeriumidega koostab tegevuskava, millega soovitakse vähendada toidujäätmete tekkimist. Toidujäätmete tekke vältimise kava valmib 2020. aasta lõpuks ja see on osa riigi jäätmekavast.

Esimesel kohtumisel osalesid sotsiaalministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, maaeluministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, veterinaar- ja toiduameti, Eesti Lasterikaste Perede Liidu, Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu, Oleviste hoolekande ja Avatud Lootuse Fondi, Eesti vaesuse vastu võitlemise organisatsiooni, Toidupanga, Punase Risti, Lastekaitseliidu, Eesti Puuetega Inimeste Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning kohalike omavalitsuste esindajad, samuti Toiduliidu ning Prisma, Maxima, Selveri, Coopi ja Rimi esindajad.

Pressiteade eesti viipekeeles

 

 


Tags assigned to this article:
Eestisotsiaalministeerium

Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service