Mis on niinimetatud Skandinaavia õnn? POPULAARSED raamatud, mis kirjeldavad Taani hygget, Rootsi lagomi, Soome sisu ning Norra metsatööliste elufilosoofiat

Aastast aastasse saavutavad Põhjamaad esikohti maailma õnnelikemate riikide edetabelis (World Happiness Report). „Maailma õnne aruanne“ on märgiline uuring, milles 156 riiki hinnatakse selle järgi, kui õnnelikud on nende kodanikud. „Maailma õnne aruandes 2020“ hinnatakse esmakordselt maailma linnu nende heaolu järgi ning analüüsitakse sügavuti, kuidas sotsiaalne- ning linna- ja looduskeskkond mõjutavad meie õnnetunnet. Miks on siis meie põhjanaabrid nii õnnelikud ja püsivad aastast aastasse liidrikohtadel? Mille poolest erineb nende maailmapilt ja elukorraldus nii oluliselt teistest? Igal põhjamaal on oma „õpetus“ eduka elu kohta.

See ei ole seitsme luku taga olev saladus, skandinaavlased on hea meelega valmis oma kogemust jagama. Praeguseks on kirjutatud ja vene keelde tõlgitud juba mitmeid raamatuid, mis räägivad skandinaavialikust eluviisist. Käesolev materjal, mille valmistas ette PMN Narva esindus, annab ülevaate kõige populaarsematest raamatutest, mis kirjeldavad Taani hygget, Rootsi lagomi, Soome sisu ning Norra metsatööliste elufilosoofiat.

Esimesed kirjaread Skandinaavia õnne kohta ilmusid Meik Wikingi, Kopenhaageni Õnne uurimise instituudi direktori sulest (Jajah, selline instituut on olemas!)

Meik Wiking. „Hygge. Taani õnne saladus“

Just sellest raamatust võiks alustada oma tutvumist skandinaavlastega ning nende heaolu saladustega. Omamoodi universaalne teatmeteos, mis kiiresti muutus ülemaailmseks menukiks. Autor on kirjeldanud kõike, mida sai teada Taani elu maagiast selle uurimise aastate jooksul – õige valgustuse valimisest majas või kontoris stiilsete pidude läbiviimiseni. Raamatus räägitakse, kuidas hygge võib leida toidust ja jookidest, rõivastest, kodusisustusest, suhetest, töökohustustest ning paljust muust.

Meik Wiking: „Mul on parim töö maailmas. Ma uurin seda, mis teeb inimesed õnnelikuks. Õnne uurimise instituudis tegeleme meie, sõltumatute teadlaste meeskond, heaolu, õnne ja elukvaliteedi küsimustega, uurime inimese õnne põhjuseid ja tagajärgi ning töötame kogu maailma inimeste elukvaliteedi parandamise nimel“.

Elisabeth Carlsson. „Lagom: rootsi õnneliku elu saladused“

Rootsi on riik, kus kõike tehakse inimeste jaoks. See positsioon lähtub lagomi filosoofiast – tasakaalust töö ja vaba aja vahel, mille saab pühendada perele ja ühiskonnale. Kuid selleks, et saada õnnelikuks ja rõõmustada elu üle, praktiseerides lagomi, ei pea kindlasti Rootsis elama. Lagom on rohkem kui elustiil. See on mõõdukuse filosoofia, mille aluseks on tasakaal ning ümbritseva keskkonna eest hoolitsemine. Selleks, et elada „lagomi“ stiilis, tuleb loobuda oma elu koormamisest ebavajalike esemete ja ülearuse tegevusega. Lagom kutsub üles pühendama oma tähelepanu vaid kõige olulisematele ning vajalikematele asjadele.

Elisabeth Carlsson: „Lagom – see on lihtne, praktiline elu austusega ümbritsevate vastu. Ma kasvasin Rootsis ning lagom oli meie igapäevaelu osaks. Siis ei mõelnud ma sellele, mis see on“.

Joanna Nylund. „SISU. Soome südikuse, vastupidavuse ja optimismi saladused“

Soomlased armastavad aega looduses veeta, naudivad vaikust, ei kujuta ette oma elu sauna ja soolase lagritsata, ei karda ebamugavusi ning ootamatuid ilmastikunähtusi.

Soomlased on salaja uhked oma sisu üle.

Sisu on südikuse ja vastupidavuse hoiak, seesmine tugi, mis aitab hakkama saada kõikide ebameeldivustega. Seda sõna läbib enesekindla tugevuse ja vastupidavuse tunne. See tähendab võimet ilmutada vankumatut enesekindlust vaenulike asjaolude ees.

Kui bussi mootor välja sureb, ütleb sisu reisijatele, et nüüd tuleb välja ronida ja seda lükata, mitte saatust kiruda. Soome sisu saab kirjeldada ühe lausega: „Mis peab olema tehtud, saab tehtud, vaatamata kõigele“ (isegi kui see lausa raevu ajab).

Tänu sisule on Soome maailma õnne reitingus ühel esikohtadest.

Raamatu autor, Joanna Nylund, külastas Narvat ning oli üheks külaliseks kõige hubasemal üritusel Põhjamaade nädalal 2018. aastal. Narvakad said juba siis vahetu vastuse küsimusele, kuidas aitab sisu mugavustsoonist välja tulla, säilitades seejuures harmoonia ja tasakaalu.

Joanna Nylund: „Kui tunnistasin sõbrannale, et töötan selle raamatu kallal, ütles ta vastuseks: „See on ju üks parimatest komplimentidest, mille võib inimesele teha – öelda talle, et tal on sisu, eks ole? Ma mäletan siiani suurepäraselt, kuidas vanemad seda mulle esimest korda ütlesid“.

Lars Mytting. „Küttepuud“

Puud soojendavad kaks korda: üks kord, kui neid maha raiud, teine kord, kui neid põletad ehk lugu küttepuudest, mis on vallutanud maailma. Lars Mytting (sündinud ja elab Norras) ei planeerinud oma raamatut avaldada ning ei eeldanud ammugi, et see saab ülemaailmse tunnustuse kui parim välismaine tarbekirjanduse menuk 2016. aastal. Autor on sõitnud läbi kogu Norra, otsides neid, kes raiuvad ja neid, kes kütavad. Just neil on olemas teadmine, mida antakse edasi põlvest põlve ning millest Internet ei räägi. See on sajanditega kogutud kogemus. See on terve filosoofia. Kõik faktid raamatus on kogutud kohtumiste ajal üldtunnustatud spetsialistidega, nii entusiastide kui ka uurijatega. Millised on puude liigid, kuidas valida tööriistad nende raiumiseks, kuidas põleb ning millist soojust iga puu annab, kuidas lõhkuda küttepuid ning laduda need riitadesse, mis on mitte ainult mugavad vaid ka esteetilised – autor paljastab saladused ja vastab kõikidele küsimustele. Puudega kütmine on midagi rohkemat, kui lihtsalt mehaaniline kätega töötamine. „Õige lõkke kokkupanek on üks mehe peamistest oskustest, tema eesõigus ning ainult tema territoorium. Koos tulega tõi mees oma majja soojuse, sooja toidu ja hubasuse“.

Lars Mytting: „Mäletan siiani suurepäraselt päeva, kui sain aru, et puudega kütmine on midagi enamat kui lihtsalt ruumi soojendamine“.

Muidugi on raamatuid skandinaavia õnnest ja heaolust palju rohkem. Lisaks kõigele muule võib leida hygge-toitude retsepte, soovitusi peresuhete psühholoogia kohta, huvitavaid ideid teie kodu skandinaavialikuks kujundamiseks ja palju muud. Saagu sellel keerulisel ajal külmad Põhjamaad teie jaoks veidi soojemaks ja lähedasemaks.