Reklaam:

Eesti: Peaminister Jüri Ratas esines poliitilise avaldusega seoses kriisiolukorra lõppemisega

Eesti: Peaminister Jüri Ratas esines poliitilise avaldusega seoses kriisiolukorra lõppemisega

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas tegi kokkuvõtte kriisiolukorrast ja sellega seoses rakendatud meetmetest ning esitas kriisist väljumise strateegia.

Ratase sõnul seati 9. märtsil kriisiga tegelemiseks kuus eesmärki, mille kaudu on võimalik ka Eesti kriisiga hakkamasaamist tagantjärele hinnata. Nendeks olid: tõkestada koroonaviiruse edasist levikut Eestisse, tõkestada koroonaviiruse kohapealset levikut Eestis, tagada tervishoiusüsteemi toimetulek koroonaviiruse tõrje ja raviga, vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust koroonaviiruse leviku tõkestamise ja ravi kohta, tagada inimeste toimetulek koroonaviirusest tulenevate kaudsete mõjudega ja tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.

Ratas selgitas, et koroonaviiruse levik Eestisse pidurdus pärast piiride ajutist sulgemist. Ulatuslikud reisimispiirangud olid hädavajalikud ning pea kõik Euroopa Liidu liikmesriigid taastasid ajutise piirikontrolli. „Loomulikult oleks võinud seejuures olla enam riikidevahelist koostööd ja infovahetust, sest nägime tõrkeid inimeste koju naasmisel ning ka probleeme strateegiliste kaupade transpordiga,“ ütles peaminister. Tema sõnul näitasid need häired, kui suur väärtus ja julgeolekugarantii on hästi töötav Euroopa Liidu ühtne turg ning vaba liikumine. „Usun, et kõik osapooled on kogetust järeldused teinud ning sellest sai õppetund Euroopa Liidu ühtsuse hoidmiseks,“ märkis Ratas.

Peaminister rõhutas, et lisaks tervishoiusüsteemile puudutab praegune kriis kõiki teisi eluvaldkondi. Viimasel teadus- ja arendusnõukogu koosolekul vaatasime töös olevaid uuringuid ning algatasime analüüside tegemise veel neljas valdkonnas. Need puudutavad elutähtsate kaupade varustuskindluse tagamist, kriisi toimet elanike vaimsele tervisele, viiruse leviku sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning viroloogilisi, immunoloogilisi ja epidemioloogilisi uuringuid. „Kõige vältimatu eeldus on see, et kuigi oleme koroonaviiruse esimese lainega seni hakkama saanud, siis valmistume ka selle naasmiseks,“ ütles Ratas.

Ratas selgitas, et tervisekriisiga on kaasnenud väga tõsised mõjud meie majanduse toimimisele ja väljavaadetele. Viiruse ohjeldamiseks kasutatud meetmete tagajärjel on Euroopa Liidu majandustegevus langenud loetud nädalatega drastiliselt. Tõsiselt on mõjutatud tarbijate tehtavad kulutused, tööstustoodang, teenused, investeeringud, kapitalivood, tarneahelad ja palju muud tähtsad majandusnäitajad.

Euroopa Komisjoni kevadprognoosi kohaselt võib euroala majanduslangus ulatuda sel aastal 7,7 protsendini. Tegemist on suurima langusega Euroopa Liidu ajaloos, mis on palju sügavam kui 2009. aasta finantskriisi ajal. Majandusprognooside tegemine on endiselt väga raske, sest puudub pretsedent, millega praegust olukorda võrrelda. Ebakindluse ulatust näitavad ilmekalt stsenaariumid, kus pikaajalisemate piirangute ja pandeemia teise laine puhul võib langus aasta lõpus kujuneda pea kaks korda suuremaks.

Euroopa Komisjon prognoosib Eesti majanduslanguseks tänavu 6,9 protsenti, mis on euroala keskmisest väiksem. Komisjoni oodatav langus on väiksem ka Rahandusministeeriumi poolt aprilli alguses prognoositud kaheksast protsendist, sest arvesse on võetud 2020. aasta lisaeelarve leevendusmeetmete mõjusid.

„Eelarvedefitsiidi prognoos on euroalal käesolevaks aastaks keskmiselt 8,5 ning riigivõlg 103 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Eestis kasvab 2020. aastal eelarve puudujääk kaheksa, riigivõlg aga 20,7 protsendini SKP-st. Vaatamata suurele hüppele jääb viimane endiselt Euroopa Liidu madalaimaks,“ ütles Ratas. Ta lisas, et viiruse tõkestamiseks mõeldud meetmete leevendamine loob eeldused taastumiseks, kuid ilmselt ei suuda ei Euroopa Liidu ega Eesti majandus saadud kahju ka järgmise aasta lõpuks tasa teha.

Ratas märkis, et keskööl lõppes eriolukord, kuid kriis kestab edasi. Paljud piirangud kestavad edasi. „Me ei vaja selle juhtimiseks enam eriolukorra režiimi.“

Ratas ütles, et valitsus on võtnud vastu COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia, millega algas töö juba kriisi teisel nädalal. „Sellest juhindudes oleme hinnanud olukorda ja teinud piirangute kohta otsuseid, et tasapisi naasta normaalse elukorralduse juurde. Oleme strateegias kirjeldatud teises – nakkuspuhangu stabiliseerumise etapis, millele järgneb valmisolek uueks puhanguks.“

Ratase hinnangul ongi strateegia esmane roll olnud pöörata meie pilgud ja mõtted kriisist väljumise suunas, kuid see ei ole kalenderplaan, ei mõtle meie eest ega anna detailseid juhiseid iga üksikjuhtumi kohta. Dokument annab meile suuna ning selles on kokku lepitud riigi eesmärgid, põhimõtted ja kriteeriumid, millest saavad lähtuda kõik meie inimesed, organisatsioonid ja asutused ning koostada selle põhjal oma isiklikud väljumisplaanid.

„Me soovime tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana, milleks seadsime neli strateegilist eesmärki,“ rõhutas Ratas.

Need eesmärgid on: tagada inimeste füüsiline ja vaimne tervis ehk pidurdada viiruse levikut ja leevendada viiruse mõju tervishoiusüsteemile nii lühi- kui pikaajaliselt; tagada inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine ehk leevendada eriolukorra piirangutest tulenevat võimalikku mõju inimese sissetulekutele, töökoha säilimisele, haridusele ning igapäevasele toimetulekule;

toetada ettevõtete toimetulekut ja konkurentsivõimet ehk leevendada neile piirangutest tulenevat mõju; tagada ühiskonna ja riigi toimimine ehk hoida elutähtsate kaupade varu ja teenuste pakkumine vajalikul tasemel, kindlustada elanikkonna turvalisus, põhiseadusliku korra järgimine ning Eesti riigi iseseisvus.

„Strateegia põhimõõdikud on meile teetähisteks, mille alusel peame olema valmis ka tagurdamiseks, kui seda peaks vaja olema. Selline paindlikkus on meie olukorras hädavajalik. Oluline on ka kannatlikkus, sest kriisist väljumine ei tohi kujuneda uueks sulgumiseks,“ toonitas Ratas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE), Kersti Sarapuu (K), Siim Pohlak (EKRE), Priit Sibul (I) ja Indrek Saar (SDE).

Kallas tegi etteheiteid kriisiolukorras koostöö puudumise kohta valitsuse ja Riigikogu vahel. Tema hinnangul oleks pidanud probleeme lahendama laiapindselt. Sarapuu arvates suutsime hoida haiguse leviku kontrolli all tänu rahva mõistvale suhtumisele. Ta avaldas tunnustust valitsusele. Pohlak tänas valitsust ja kõiki inimesi, kes järgisid kehtestatud reegleid. Sibula arvates aitasid kriisist üle saada just Eesti inimesed, kes järgisid valitsuse kehtestatud reegleid.

Tema arvates peame hindama abimeetmete efektiivsust tagantjärele, kuidas need mõjusid majanduslikule olukorrale. Saar tänas samuti kõiki inimesi, sest oleme käitunud targalt ja solidaarselt. Nüüd oleme jõudnud ajajärku, mil on kriisist vaja taastuda. Ta juhtis tähelepanu peaministri lubadusele ehitada sidusemat ühiskonda ja viitas inimeste majanduslikele raskustele.

Peaminister Jüri Ratas käsitles oma lõppsõnas läbirääkimistel tõstatatud küsimusi.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust

Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seadusega (125 SE) rakendatakse Eestis uut ELi otsekohalduvat määrust, mis asendab varem kehtinud määruse ja käsitleb teises liikmesriigis turustatavate kaupade nõuetekohasuse vastastikust tunnustamist. Määrus aitab elavdada kaubavahetust Euroopa ühtsel turul ning kiirendada ja tõhustada pädevate asutuste tööd kaupade hindamisel. Uue määruse rakendamine muudab Eesti ettevõtjatele oma toodete viimise ELi turule lihtsamaks.

Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt peavad ELi liikmesriigid laskma vabalt oma turule teises liikmesriigis seal kehtivate reeglite kohaselt turule lastud toote ka siis, kui sihtriigis kehtestatud nõuded neile on erinevad. Seadusega sätestatakse pädevate asutuste õigus keelata toote Eestis turule laskmine või nõuda turult eemaldamist, järgides sealjuures otsekohalduvas määruses sätestatud menetlust. Määrusest tulenevalt peab pädev asutus selgelt turule pääsemise piiramist põhjendama, seda saab teha näiteks ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjustel ning hinnata tuleb piirangute proportsionaalsust taotletava eesmärgiga.

Pädevateks asutusteks on tulenevalt valdkondi reguleerivatest õigusaktidest näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Veeteede Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Veterinaar- ja Toiduamet. Lisaks reguleerib seadus nende asutuste kohustust vahetada teavet teiste liikmesriikide pädevate asutustega.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 83 saadikut.

Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) (180 SE)  laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks, ilma et oleks vaja läbi viia tavapärast, füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut.

Seletuskirjas märgitakse, et kuigi seaduse koostamise vajadus ilmnes eriti selgelt 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal, on seaduses välja pakutud lahendused mõeldud kasutamiseks ka pärast eriolukorra lõppu.

Seadusega kaotatakse nõue, et mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku protokolli lisaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri peab olema omakäeliselt allkirjastatud. Muudatusega ühtlustatakse mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku osalejate registreerimise ja protokolli koostamise nõuded teistele ühingutele kehtivate nõuetega.

Samuti pikendatakse seadusega korteriühistute, mittetulundusühingute, sihtasutuste, tulundusühistute ning äriühingute majandusaasta aruande esitamise tähtaega 2020. aasta 31. oktoobrini.

Seadus sisaldab ka äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) muudatust, millega jõustatakse osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamine esimesel võimalusel. Kiirkorras osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamise jõustamine on vajalik, kuna tehingute notariaalne tõestamine on muutunud kriisiolukorras keeruliseks riikide poolt kehtestatud liikumispiirangute tõttu, samuti põhjusel, et välisriikide dokumentide väljastamine ning Eestisse saatmine nõuab tavapärasest rohkem aega.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 saadikut.

Riigikogu lõpetas ühe otsuse eelnõu esimese lugemise

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigireformi elluviimisest“ eelnõu (181 OE), mille kohaselt soovitakse riigireformiga saavutada tõhus valitsemine. Selleks tuleb arendada e-riiki, pakkuda inimesekeskseid avalikke teenuseid ja tagada regionaalne tasakaal.

Riigireformi eesmärk on jätkusuutliku, tõhusa ja elanikkonna vajadustega arvestava riigivalitsemise kujundamine. Eesmärgi saavutamist nähakse nelja tegevussuuna kaudu. Need on tulevikule orienteeritud riik, kohanemisvõimeline ja tegus riik, inimeste vajadustele suunatud riik ja regionaalselt tasakaalus riik.

Eelnõu järgi tuleb korrastada strateegiline planeerimine ja tõhustada riigiülesannete täitmist. Riigi keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende asutused tegutsevad partnerluse põhimõttel ja teevad avalike teenuste pakkumisel igakülgset koostööd. Õigusloome peab olema kaasav, teadmispõhine ja ettenähtav ning tuginema hea õigusloome põhimõtetele. Oluline on jätkata kohaliku omavalitsuse üksuste tugevdamisega ja toetada kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtlikke ühinemisi.

Läbirääkimistel võttis sõna Siim Kiisler (I), Ivari Padar (SDE), Jaanus Karilaid (K) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Istung lõppes kell 18.56.

Avafoto: Jüri Ratas (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service