NordenBladet – Hooldajatoetus raske ja sügava puudega lapse hooldajale on Eestis 19.18 eur. Ei, MITTE TUNNIS vaid see on kogu summa kuus (30 päeva eest)! Mõni saab ka kuni 75 eur, kui tegu on nii keerulise lapsega, kes ainult voolikute küljes elab.
Juhin tähelepanu sellele, et see on toetus vanemale, kes ei saa töötada lapse hooldamise tõttu. Samuti kehtib see toetus vaid siis, kui Töötukassast (või Töökassast, nagu seda ümber soovitakse nimetada) toetust ei saa.
Armsad poliitikud – ma soovin teile südamest, et see karmavõlg teie enda laste ja lastelaste peal teile ringiga tagasi ei tule – te ei tea, mida tähendab puudega lapse kasvatamine ja kogu elu ümber sättimine.. Palun ütlege mulle, mida saab see hooldaja , kes sügava või raske puudega lapse hooldamise tõttu tööl käia ei saa, võimaldada endale ja lapsele 19.euroga?
Kui lisada juurde maksimaalsed toetused (Raske ja sügava puudega lapse toetus 80,55; Perehüvitis (lapsetoetus) 55.-; Üksikvanema lapse toetus 19,18 ja äärmuslikuks minnes ka Toimetulekutoetus 140+112=252.-; ), mida on võimalik taodelda (ja oletame, et inimene need ka saab), siis saavad puudega laps ja lapse hooldaja kahepeale kokku: 425,91 (Ühe inimese kohta 212,96 kuus). Palun näidake mulle seda eelarvet, millega on selle raha eest võimalik katta eluasemekulud, toidukulud, ravikulud ja kõik muud kulud. Puudega lapsed saavad läbi KOV-i vajadusel ka kooli transporditoetust, kooli toiduraha ning osalist tegevushüvitist (näiteks logopeed, tegevusterapeut) aga millised on toetused-soodustused hooldajale? Milline inimene peaks elama 19 eurose palgaga?
Ma ei tahaks mõtet algsest teemast väga kaugele laialt lappama lasta, aga kui siit edasi vaadata, siis jõuame veel Kauksi Ülle artikli juurde, mis äsja Maalehes ilmus. Üks mõte oli seal selline:
/…/ Hävitatakse iidne koriluskultuur /…/ aga kontrollijaid tuleb muudkui juurde. Mõledakse välja, kuidas ohjeldada väikesi pirukaküpsetajaid, sõirategijaid, kuid riigi tasemel sulid võivad riiki kahjustada. Isegi kui mõni astub tagasi, käib kaasavaraks kopsakas hüvitis.
Kujutage nüüd ette ühte puudega lapse vanemat, kelle sissetulek on päevas alla euro ning kujutage ette mis juhtub siis, kui ta (toome suvalise näite) läheb tunniks ajaks maapoe ette koduaias kasvatatud tilli ja tomateid või heegeldatud linikut müüma. Ütleme, et ta teenib sellega 5-10 eurot. Kui ta seda ei deklareeri, siis on ta kriminaal ning kui ta seda deklareerib, siis jääb ta toetustest ilma. Siit tekib järgmine VÄGA SUUR auk, mis Eesti riigis parandamist vajaks — väikeettevõtjatesse suhtumine, nendele esitatud nõuete ning nendelt raamatupidamise, maksude ning muu paberimajanduse skeemid. HALLO!! Tõesõna HALLO Eesti riik!! Varsti pole siin ühtegi ettevõtjat enam, kes Eesti riigi piires midagi deklareerib. Ja kas tõesti ei suudeta toetada nõrku ning piinatakse paarisaja euro teenijad viimase piirini paberimajandust täites (palk juba raamatupidajale tuleb enamikul suurem, kui teenistus ise)… pole normaalne
Küsimus 1: Kas 425,91 on kellegi meelest summa, millega kaks inimest saavad inimväärselt või üleüldse kuus ära elada, kui kõrvalsissetulekuid pole? Nii kui on kõrvalsissetulek, ei ole toimetulekutoetust. Kas 425 euro eest saab üürida korterit, maksta arveid (vesi, elekter, telefon, TV, internet), osta bensiini autosse, parandada autot või muid kodus lagunevaid asju, käia arstil, osta süüa, osta rohte jne.
Küsimus 2: Miks hooldaja, kellel on võibolla kaks kõrgharidust, peab elama toimetulekutoetusest? Kuidas see normaalse inimese psüühikale mõjub? Ta tuleks toime väga hästi, kui ta saaks tööl käia või kui ta saaks võrdväärset palka hooldajana.
Ma imestan väga, et on inimesi, kes leiavad, et antud situatsioon pole drastiline. Norras, Rootsis, Soomes oleks ammu juba inimesed plakatitega tänaval ning riigijuhid välja vahetatud või faktide ette surutud. Kui me nii leplikud oleme kõige suhtes, siis ongi nii, et Riigikogu liikmed saavad auto, bensiini, toidu, komandeeringu, parkimise jne toetusi, sadat sorti hüvitisi jne lisaks oma rasvastele palkadele, samal ajal kui pool ühiskonda elab allasurutult ja vaesuses. Erinevate toetuste skaala on täiesti paigast ära. Ning maksumaksjad ei võta sõna, kuhu nende palgast saadud raha läheb.
Riik ei pea kellegi lapsi (olgu nad puudega või terved) ülal hoidma ja toetama, vaid ikka lapsevanem (vanemad) AGA kui on loodud erinevad toetustesüsteemid, siis sellisel juhul olgu need loogilised – nii vanainimesele, puudega lapsele, hooldajale, vangile. PS! Need pole sugugi negatiivsed seiukohad ega etteheited riigile vaid arutelu paljude jaoks valusal teemal ning püüd leida paremaid lahendusi, mitte lihtalt sõimata ega ka käed rüpes istuda. Minu meelest huvitab Eesti riigis tavainimest liiga vähe, mis riigis toimub ja kuidas riiki juhitakse. Liiga palju on ükskõiksust kõige suhtes.
Olgu taustainfona öeldud, et vangide toiduraha päevas on keskmiselt 7,55 eur ja neil ei ole elamiskulude, kommunaalide, riiete ega haiglaravi eest vaja muretseda – kõik see on neile tasuta (taaskord maksumaksja poolt kinni makstud).
Aktuaalne kaamera vahendab (aprill 2017), et kinnipeetavate arestimajades kõhu täis söötmine on läinud pidevalt kallimaks ning erineb piirkonniti üsna suuresti. Nii näiteks maksab ühe arestialuse päevane toiduports Võrus lausa 17 eurot. Haapsalus aga 13 eurot ning Pärnus 11 eurot. Suuremates linnades on kinnipeetavaid ning ka riigihankel toitlustust pakkuvaid ettevõtteid rohkem ning toidu hind jääb Tallinnas kuue euro kanti, Tartus maksab toidupäev neli ja pool eurot.
Seistes kogu Eesti laste ja väetite eest küsin: MIKS LÄHEB MAKSUMAKSJA raha retside, sulide, väigistajate ja mõrtsukate ülalpidamiseks, samal ajal kui puudega inimesed, puudega inimeste hooldajad, paljud väikelapsed, suurpered, üksikemad (-isad), vanainimesed ja ka ausad töötud virelevad nälja, häbi ja ellujäämise piirimail?
________________________
Riigi teataja:
§ 3. Hooldajatoetuse taotlemine
(1) Hooldaja on käesoleva korra mõistes vanem, last kasvatava vanema abikaasa, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav isik, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.
https://www.facebook.com/helenareet/posts/10160648440675537
Vaata lisaks:
Väljavõte Riigi Teatajast
Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord puudega lapse hooldajale
Vastu võetud 29.03.2016 nr 60
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 2 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Määruse eesmärk on kehtestada 3 kuni 17-aastase (k.a) keskmise, raske või sügava ja 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse (edaspidi hooldatav) vanemale, eestkostjale või muule last kasvatavale isikule (edaspidi hooldaja) hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord Maardu linnas.
(2) Puudega lapse hooldajale makstav hooldajatoetus (edaspidi: toetus) on keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldajale riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest makstav igakuine toetus.
(3) Hooldajatoetust saab taotleda isik, kelle enda elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Maardu linn ja kelle tegelik elukoht on Maardu linnas, puudega lapse eest, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Maardu linn ja kelle tegelik elukoht on Maardu linnas.
(4) Mittetöötava tööealise hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Maardu linn.
§ 2. Hoolduse seadmise taotlemine
(1) Hoolduse seadmiseks esitab taotleja Maardu Linnavalitsusele sotsiaalabi osakonnale (edaspidi sotsiaalabi osakond) kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
1) taotluse esitanud isiku nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed;
2) hooldust vajava lapse nimi, isikukood, elukoht;
3) hooldajatoetuse saamiseks pangakonto number;
4) nõusolek isikuandmete töötlemiseks;
5) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) koopia isikut tõendavast dokumendist;
2) koopia lapse sünnitunnistusest;
3) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul;
4) abielutunnistus ja vanema nõusolek toetuse määramiseks võõrasvanemale, kui hooldajatoetust taotleb võõrasvanem;
5) ärakiri kohtu määrusest eestkostja määramise kohta või lepingust perekonnas hooldamise kohta;
6) koopia arstliku ekspertiisi otsusest puude tuvastamise kohta.
(3) Sotsiaalabi osakonnal on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt lisaandmeid või –dokumente.
§ 3. Hooldajatoetuse määr
(1) Hooldajatoetus on hooldajale makstav igakuine sotsiaaltoetus.
(2) Hooldajatoetuse määra kehtestab Maardu Linnavalitsus (edaspidi: linnavalitsus).
§ 4. Hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse määramine
(1) Hoolduse seadmise, hooldajatoetuse määramise või neist keeldumise otsustab linnavalitsus korraldusega.
(2) Hooldust ei seata ja hooldajat ei määrata:
1) taotlejale, kes töötab;
2) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;
3) taotlejale, kellele on määratud raske või sügav puue;
4) taotlejale, kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest;
5) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega;
6) kui taotleja ei esita sotsiaalabi osakonna poolt küsitud täiendavaid dokumente või on esitanud valeandmeid.
(3) Linnavalitsus otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise sotsiaalabi osakonna juhataja või juhataja asetäitja ettepaneku alusel 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest, mis tehakse taotlejale teatavaks 5 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.
(4) Hooldajatoetust makstakse alates otsuse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust jooksva kuu eest hiljemalt 10. kuni 20. kuupäevaks hooldaja pangakontole.
§ 5. Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise tähtaeg
Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni:
1) kuni lapse puude kestvuse viimase päevani;
2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba.
§ 6. Hoolduse lõpetamine
(1) Hooldus lõpetatakse hooldaja avalduse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel. Hoolduse seadmise aluse äralangemised on:
1) hooldatava hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenustega;
2) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused;
3) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile;
4) keskmise puudega lapse 16-aastaseks saamisel;
5) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel;
6) kui ilmneb hooldaja suutmatus hooldust korraldada;
7) hooldaja ei täida hooldaja määramise otsusega temale pandud kohustusi;
8) toetuse saaja teadlikul valeandmete esitamisel;
9) hooldaja tööle asumisel.
(2) Hoolduse lõpetamise otsuse teeb linnavalitsus korraldusega, v.a p 4 ja p 5sätestatud juhul.
(3) Hoolduse lõpetamise otsus tehakse hooldajale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(4) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate või maksmist välistavate asjaolude tekkimisest alates.
§ 7. Teavitamiskohustus
Hooldaja on kohustatud teavitama sotsiaalabi osakonda 10 päeva jooksul asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
1) hoolduse lõpetamise;
2) määratud hooldajatoetuse suuruse vähenemise;
3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või ära langemise.
§ 8. Toetuse tagastamine
Toetust on õigus tagasi nõuda, kui toetuse saaja varjas paragrahvis 7 nimetatud andmeid teadvalt või esitas valeandmeid. Kui isik keeldub alusetult saadud toetust tagasi maksmast, võib ametiasutus teha toetuse saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ametiasutus anda selle sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
§ 9. Määruse jõustumine ja rakendamine
(1) Tunnistada kehtetuks Maardu Linnavolikogu 30.04.2013 määrus nr 83 „Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale“.
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Elviira Piiskoppel
Maardu Linnavolikogu esimees