NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas vastas (21.nov) Riigikogu liikmete Anne Sullingu, Kristen Michali, Keit Pentus-Rosimannuse, Igor Gräzini, Laine Randjärve, Remo Holsmeri, Hanno Pevkuri, Aivar Sõerdi, Maris Lauri, Urve Tiiduse, Heidy Purga, Eerik-Niiles Krossi, Meelis Mälbergi ja Terje Trei 18. oktoobril esitatud arupärimisele teadus- ja arendustegevuse kulutuste kohta (nr 385).
Arupärijad soovisid peaministrilt teada, miks ei täida valitsus Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 põhimõtteid ning on loobunud teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise tõstmisest ühe protsendini SKP-st aastaks 2020.
Ratase sõnul pole otsust eesmärgist loobuda kindlasti tehtud. Tegemist on väga ambitsioonika eesmärgiga. Ta selgitas, et samasuguse sihi on püstitanud mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid ning tuleb nentida, et see pole paljudes liikmesriikides osutunud lihtsalt täidetavaks eesmärgiks.
„2015. aasta andmetel ületas Eesti näitaja Euroopa Liidu keskmist. Kui Eesti keskmine näitaja oli 0,78 protsenti, siis Euroopa Liidu keskmine oli 0,74 protsenti SKP-st,“ ütles Ratas. Ta märkis samas, et 2016. aasta Eesti näitaja küll kukkus, 0,61 protsendini SKP-st, kuid see oli paljuski tingitud – toona, 2016, Euroopa Liidu struktuurivahendite uue perioodi käivitumisest. „Investeeringud teadus- ja arendustegevusse peavad kasvama, sest meie majanduse arengu seisukohast on tegemist äärmiselt olulise valdkonnaga,“ rõhutas Ratas.
Peaminister märkis, et valitsust nõustava Teadus- ja Arendusnõukogu soovitusel peab majanduskasvu tingimustes teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise proportsioon SKP-st säilima miinimumina vähemalt 2017. aasta tasemel kuni aastani 2021. See tähendab teadus- ja arendustegevuste kulutuste kasvu sisemajanduse koguproduktiga samas tempos. „Ma soovin siinkohal rõhutada veel kord, et see pole Vabariigi Valitsuse otsus, vaid see on Teadus- ja Arendusnõukogu soovitus,“ selgitas Ratas. Ta toonitas, et Teadus- ja Arendusnõukogu mõte oli panna paika miinimumtasand, hülgamata seejuures neid ambitsioonikamaid eesmärke.
„Mul on heameel, et järgmise aasta riigieelarves suurenevad riigi investeeringud teadus- ja arendustegevusse võrreldes käesoleva aastaga 19,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve ja majanduskasvu prognoosidele tuginedes kasvavad avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 0,78 protsendilt SKP-st 2017. aastal 0,81 protsendini 2018. aastal,“ ütles Ratas.
Peaminister märkis, et Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia üheks eesmärgiks on otseselt seatud positsiooni parandamine Euroopa Liidu Innovaatilise Liidu tulemustabelis. „Aastaks 2020 on pandud sinna eesmärgiks 10. koht. Hetkel, nagu te hästi teate, 15. koht. Selle tulemustabeli valguses on Eesti mahajäämus suurem just ettevõtete innovatsioonialase tegevuse vallas, mis ei eelda ilmtingimata suuri riigipoolseid teadus- ja arendustegevuse kulusid,“ selgitas Ratas. Tema hinnangul valitseb selge mahajäämus võrreldes innovatsiooniliidritega Eesti erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste tasemes, mis on seotud juba mainitud vähese innovatsioonialase tegevuse ja üldise Eesti majanduse vähese teadmiste mahukusega. „Ettevõtlussektoris tegeleb teadus- ja arendustegevusega üsna vähe ettevõtteid, tegelikult, kelle vastavad kulutused kokku olid 2016. aastal alla 140 miljoni euro, täpsemalt 139,2 miljonit eurot,“ märkis Ratas. Ta on samas veendunud, et kindlasti saab erasektori teadus- ja innovatsioonialast tegevust riigipoolse sekkumisega tagant tõugata ja innustada.
Peaminister vastas veel arupärimisele Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise digipoliitika ignorantsuse kohta internetivabaduse suhtes (nr 383) ja arupärimisele korruptsiooni kohta kohalikes omavalitsustes ja mujal (nr 387).
Riigihalduse minister Jaak Aab vastas arupärimisele Ida-Virumaa programmi kohta (nr 378).
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas arupärimisele ülikiire interneti maaelanikeni viimise kohta (nr 388).
Keskkonnaminister Siim Kiisler vastas arupärimisele jahiturismi ning jahilindude küttimise kohta Eestis (nr 392).
Istung lõppes kell 19.55.
Allikas: Eesti Riigikogu