NordenBladet – Arheoloogid on Øresundi põhjas asuvast laevavrakist leidnud lõualuu ja hambad inimeselt, kes hukkus 1801. aastal toimunud Lahingus Kopenhaageni all ehk Reidilahingus (taani keeles Slaget på Reden). Tegemist on ühe kaitsjaga, kes osales Kopenhaageni kaitsmisel Briti laevastiku vastu.
Reidilahing ehk Esimene Kopenhaageni lahing peeti 2. aprillil 1801 Kopenhaageni all Suurbritannia ja Taani laevastiku vahel. Briti rünnakut juhtis Horatio Nelson, Taani kaitset Olfert Fischer. Lahing lõppes Taani-Norra vaherahuga ning kuigi britid pidasid seda selgeks võiduks, on selle tulemus Taani ajalookäsitluses vaieldav.
Mälestusküngas Holmeni kalmistul Kopenhaagenis
Ajalooliste andmete järgi maeti pärast lahingut üle 500 hukkunud sõduri ühisesse mälestuskünkasse Holmeni kalmistul Kopenhaagenis. Uus leid sinna siiski tõenäoliselt ei jõua. Taani muuseumiseaduse järgi käsitletakse inimjäänuseid muuseumikogude osana samadel alustel nagu muid arheoloogilisi leide, mistõttu võivad säilmed jääda arhiivikasti või sattuda näitusele.
Redeni merelahingus kaitsesid umbes 6000 taanlast ja norralast Kopenhaagenit Briti rünnaku eest. Lahingus hukkus sadu inimesi. Holmeni kalmistu ühishauda maeti nii lihtsõdurid kui ka ohvitserid, mis oli uuema Taani ajaloo kontekstis erandlik lahendus. Need, kelle säilmeid toona ei leitud, ühishauda ei jõudnud.
Muuseumide suhtumine inimjäänuste eksponeerimisse on viimastel aastatel rahvusvaheliselt palju tähelepanu saanud. Taanis tehtud uuringu põhjal toetab suur osa elanikest inimjäänuste näitamist muuseumides, kui see aitab ajalugu ja inimeste elukäiku paremini mõista. Sellised leiud võivad anda teavet inimese tervise, toitumise ja päritolu kohta.
Samas peetakse Redeni merelahingust pärit säilmeid tundlikuks piirjuhtumiks, sest need on võrreldes muistsete leidudega märksa uuemad ja potentsiaalselt vähem anonüümsed. Allikate järgi jäi liinilaevalt Dannebroge pärast lahingut teadmata kadunuks vaid 19 inimest, mistõttu võib leitud lõualuu võimalikku omanikku olla võimalik märkimisväärselt kitsamalt määratleda. See tähendab, et teoreetiliselt võivad olemas olla ka järeltulijad.
Praeguse hinnangu järgi jääb leid tõenäoliselt muuseumikogusse, kuid näitusele jõudmine sõltub sellest, kas säilmel on eriline teaduslik või ajalooline väärtus.
Vaata ka:
Mõni aasta tagasi tegid Viikingilaevamuuseumi merendusarheoloogid Øresundis veel ühe erakordse avastuse: maailma suurima koge ehk 15. sajandist pärit kaubalaeva. Selle tähelepanuväärse leiu kohta saab vaadata dokumentaalfilmi „Gåden i dybet” (eesti keeles Mõistatus sügavuses) Taani DR TV-s (LINK seriaalile).
Avafoto: Reidilahingust pole säilinud palju esemeid – küll aga on sellest mitu maali. Siin on üks Christian Mølstedi (1862–1930) teos, mis kujutas lahingut, mis toimus ammu enne tema sündi. (Foto: © Christian Mølsted/ Avalik omand)