NordenBladet – Taani välisministri kohusetäitja Lars Løkke Rasmussen osales eile (02. aprillil) Suurbritannia välisministri Yvette Cooperi kokku kutsutud kohtumisel, kus arutati kriitilist olukorda Hormuzi väinas. Rasmussen rõhutas pärast kohtumist, et rahvusvaheline kogukond peab Iraanile avaldama ühist ja tugevat survet.
Globaalne majanduslik oht
Videokohtumisel osales 35 kolleegi üle maailma, et arutada olukorda pärast seda, kui Iraan on de facto sulgenud vaba meresõidu piirkonnas. Rasmusseni sõnul on olukord murettekitav nii globaalselt kui ka Taanile kohalikul tasandil.
“Kui olukord peagi ei deeskaleeru, seisame silmitsi pikaajalise globaalse majanduslangusega, mis annab tunda ka Taanis,” märkis minister sotsiaalmeedias.
Rasmussen tõi esile, et sulgemise tõttu on tekkinud reaalne nafta- ja gaasinappus. Praeguse seisuga on piirkonnas lõksus ligikaudu 20 000 meremeest ja suur hulk tankereid. Taani kui suure mereriigi jaoks on vaba seilamine elutähtis ning riik teeb aktiivset tööd ÜRO Julgeolekunõukogus, et võtta vastu resolutsioon vaba meresõidu taastamiseks.
Diplomaatiline koordineerimine
Lahenduse leidmiseks on Rasmussen olnud tihedas kontaktis nii Araabia Ühendemiraatide välisministri Abdullah bin Zayed Al Nahyani kui ka Prantsuse kolleegi Jean-Noël Barrot’ga. Kuigi minister tõdes, et ainuüksi Julgeolekunõukogu otsusest ei piisa, on see siiski vältimatu osa lahendusest.
Briti välisminister Yvette Cooper kinnitas pärast kohtumist, et riigid on valmis kasutama “kõiki võimalikke diplomaatilisi, majanduslikke ja koordineeritud meetmeid”, et avada Hormuzi väin uuesti liiklusele. Briti peaminister Keir Starmer on samas hoiatanud, et lahenduse leidmine ei saa olema kerge ülesanne.
Kaja Kallas: EL-i missiooni tuleb laiendada
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas rõhutas samuti olukorra tõsidust. Tema hinnangul on hädavajalik laiendada Euroopa Liidu mereväemissiooni (Aspides), mis loodi algselt 2024. aastal vastusena huthide rünnakutele Punasel merel.
Kallase peamised seisukohad:
-
Majandusturvalisus: Maailm ei saa endale lubada veel ühe kriitilise kaubatee kaotamist.
-
Rahvusvaheline õigus: Hormuzi väin peab teenima kogu maailma huve.
-
Iraani vastutus: Iraanile ei tohi anda voli nõuda teistelt riikidelt laevade läbisõidu eest “maksu”.
Olukord Hormuzi väinas püsib pingeline ning rahvusvaheline kogukond jätkab konsultatsioone järgmiste sammude astumiseks, et vältida ulatuslikumat energiakriisi ja majanduslikku kahju.
Avafoto: Taani välisministri kohusetäitja Lars Løkke Rasmussen (NordenBladet)
Vaata ka:
Suurbritannia juhib 35 riigi arutelu Hormuzi väina taasavamiseks