NordenBladet – Kolmapäeval (18. märts) kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu välja ühishanke Rail Balticu regionaalrongide soetamiseks. Kuigi uute rongide liinile toomise eesmärk on seatud 2030. aasta lõppu, varjutab projekti ebakindlus raudteetrassi õigeaegse valmimise osas, sealjuures tuntakse suurimat muret Läti lõigu ja üldise ajakava pärast.
Rongide hanke üksikasjad ja ajakava
Ühishanke kohaselt peavad esimesed uued rongid Baltikumi jõudma 2029. aastaks ning liinivedudega plaanitakse alustada 2030. aasta lõpus. Plaanitavad rongid suudavad teenindada kuni neljatunniseid marsruute, lühendades näiteks sõiduaja Tallinna ja Pärnu vahel 57 minutile. Hanke mahtude jaotus riikide kaupa on järgmine:
-
Eesti: Kuni viis rongi, millele on lisatud võimalus tellida hiljem veel kaks. Lisavõimaluse jätmine tuleneb varasemast kogemusest, kus uute rongide tulek kasvatas nõudlust oodatust kiiremini.
-
Läti: Kuni viis rongi.
-
Leedu: Kuni kaheksa rongi.
Väljakutsed Läti trassil ja poliitilised riskid
Rongide hankimise kõrval on jätkuvalt küsimärgi all rööbastee valmimine kogu kavandatud ulatuses. Eesti taristuministri hinnangul peitub Rail Balticu suurim risk poliitilises tahtes – kas riigid on valmis jätkama vajalikus tempos ja tagama piisava rahastuse. Eelkõige puudutab mure Lätit, mis on trassi keerukuse ja rahaliste piirangute tõttu Eestist ja Leedust ehitustöödega maha jäänud. Sellest hoolimata on Läti transpordiministeeriumi esindajad kinnitanud riigi pühendumust projektile, lubades pöörata suuremat tähelepanu finantsilisele tõhususele, et püsida kokkulepitud ajakavas.
Leedu edasiliikumine ja Poola skeptitsism
Leedu plaanib 2030. aastaks valmis ehitada 114 kilomeetrit oma territooriumil asuvast trassist, pidades esmatähtsaks ühenduse loomist Lääne-Euroopa ja Poolaga.
Hoolimata Balti riikide pingutustest on Poola esindajad väljendanud projekti esialgse tähtaja suhtes tugevat skepsist. Poola taristuministeeriumi hinnangul on 24 miljardit eurot maksva suurprojekti lõpetamine 2030. aastaks võimatu ning reaalne tähtaeg kogu liini valmimiseks lükkub tõenäoliselt 2040. aastasse.
Rail Baltica projekti laiem taust
Rail Baltica on ajalooline ja mastaapne taristuprojekt, mille peamine eesmärk on integreerida Eesti, Läti ja Leedu tihedamalt ülejäänud Euroopa raudteevõrgustikuga. Uus, täielikult elektrifitseeritud kiirraudtee loob otseühenduse Tallinna, Pärnu, Riia, Kaunase ja Leedu-Poola piiri vahel, avades sealt edasi kiire tee Varssavisse ning Kesk-Euroopasse. Tegemist on Baltikumi viimase saja aasta suurima infrastruktuuri investeeringuga, kus ehitatakse Euroopa standardlaiusega (1435 mm) raudtee. See aitab kaotada seni kasutusel olnud laiema, Vene standardist pärit rööpmelaiuse piirangud ning ühilduda sujuvalt Lääne-Euroopa transpordisüsteemidega.
Lisaks reisijatele, keda uued rongid hakkavad sõidutama kiirusega kuni 249 km/h, on raudteel kriitiline roll piirkonna majanduses ja julgeolekus. Uus trass võimaldab suunata märkimisväärse osa kaubavedudest maanteedelt keskkonnasäästlikumale raudteele, vähendades nii maanteede koormust ja transpordisektori süsinikuheitmeid. Samuti on praeguses geopoliitilises olukorras ülimalt oluline raudtee võimekus toetada sõjaväelist mobiilsust – Rail Baltic loob elutähtsa ja kiire logistilise koridori NATO liitlaste varustuse ja isikkoosseisu liigutamiseks siinsesse regiooni.
Kogu megaprojekti elluviimist kaasrahastab suures ulatuses Euroopa Liit, nähes selles olulist üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) lüli. Kuigi algsed plaanid nägid ette kogu trassi valmimist käesoleva kümnendi lõpuks, on projekti tehniline keerukus, kolme riigi vaheline koordineerimine ja globaalsetest kriisidest tingitud ehitushindade tõus teinud algses ajakavas ja eelarves püsimise äärmiselt väljakutsuvaks, mis on ka praeguste viivituste peamiseks põhjuseks.
Avafoto: NordenBladet