NordenBladet – Taani valitsus on koos parlamendi laiapõhjalise enamusega sõlminud uue mitmeaastase kokkuleppe, mis tugevdab politsei ja prokuratuuri võimekust aastatel 2026–2030. Leppe kohaselt suurendatakse politseijõude ligikaudu 12 000 töötajani ning suunatakse märkimisväärne ressurss majandus- ja digitaalse kuritegevuse vastasesse võitlusse.

Taani valitsuskoalitsioon (Sotsiaaldemokraadid, Venstre ja Mõõdukad) ning opositsiooniparteid (sh Taani Demokraadid, Sotsialistlik Rahvapartei, Konservatiivid jt) on jõudnud üksmeelele politsei ja prokuratuuri majandusliku raamistiku osas. Aastaks 2030 suureneb rahastus 2025. aastaga võrreldes ligi 1,5 miljardi Taani krooni võrra.

Kokkulepe on vastus viimastel aastatel muutunud kuritegevuse pildile, kus tehnoloogiline areng on toonud kaasa majandus- ja IT-kuritegude järsu kasvu.

Kokkuleppe peamised punktid:

  • Võitlus majanduskuritegevusega: Viie aasta jooksul investeeritakse valdkonda üle 1 miljardi Taani krooni. Politseiringkondi tugevdatakse täiendavate uurijate, prokuröride ning maksu- ja revisjonispetsialistidega.

  • Uued väljaõppevõimalused: Politseikoolis luuakse uus kolmeaastane politseiharidus ja eraldi väljaõpe tsiviiluurijatele, keskendudes majandus- ja digitaalkuritegevusele.

  • Parem värbamine: Politseikadettidele tagatakse palk suurema osa õppeajast, et muuta eriala atraktiivsemaks.

  • Ohvriabi ja spetsialiseerumine: Tõhustatakse võitlust tööjõu- ja sotsiaalkuritegevusega ning luuakse paremad tingimused lähisuhtevägivalla ja vägivalla ohvriks langenud laste abistamiseks. Samuti luuakse eraldi üksus loodus- ja keskkonnakuritegude uurimiseks.

  • Tehnoloogiline võimekus: Politsei saab uued vahendid, sealhulgas laiendatud võimalused DNA ja näotuvastustehnoloogia kasutamiseks uurimises.

Poliitiline hinnang

Justiitsminister Peter Hummelgaard väljendas heameelt laiapõhjalise kokkuleppe üle, märkides, et see tagab politseile ja prokuratuurile vajalikud vahendid tuleviku kuritegevusega võitlemiseks. “See tähendab rohkem politseinikke tänavatele ja tugevamat kompetentsi keeruliste majanduskuritegude lahendamisel,” sõnas minister.

Erinevad osapooled on rõhutanud leppe olulisust oma prioriteetide vaatenurgast: alates paremast ohvriabist ja keskkonnakaitse tõhustamisest kuni selleni, et suuri majanduskuritegusid sooritavad isikud peavad edaspidi hüvitama uurimiskulud riigile.