NordenBladet – Põhjamaade folklooris on “varjatud maailm” alati olnud inimeste igapäevaelu lahutamatu osa. Kuid sõltuvalt sellest, kas viibite paksudes Rootsi metsades või tuulistel Fääri saartel, on see varjatud maailm väga erinev.

Kuigi nimed Huldra (Hulder) ja Huldufólk pärinevad samast vanapõhja tüvest (hylja – peitma, varjama), tähistavad need kahte täiesti erinevat mütoloogilist kontseptsiooni.

Huldra: Metsik võrgutaja (Norra ja Rootsi)

Skandinaavia mandriosas, eriti Norras ja Rootsis, on Huldra (või skogsrå – metsaemand) üksik ja salapärane naissoost metsavaim. Saamide pärimuses esineb sarnane tegelane nimega ulda. Ta on looduse personifikatsioon – ahvatlev, kuid ohtlik. Pärimuslugudes on huldra sageli metsiku looduse valitsejanna/hoidja: ta võib olla inimese vastu heatahtlik (nt aitab või valvab tööd), aga ka ohtlik – eriti kui inimene käitub ülbelt, ahnelt või lugupidamatult.

Välimus: Ilu ja loomalikkus

Eestvaates on Huldra hingematvalt ilus ja ligitõmbav naine, sageli pikkade juustega ja taluniku riietes. Kuid tal on alati üks füüsiline “viga”, mis paljastab tema mitteinimliku päritolu ning mida ta püüab varjata:

  • Norras: Tal on pikk lehma saba (vahel ka rebase saba), mis paistab seeliku alt välja.

  • Rootsis: Tal on sageli selg õõnes nagu vana puutüvi või kaetud puukoorega.

Käitumine: Üksik kütt

Huldra ei ela tavaliselt suurtes kogukondades. Ta ilmub üksikutele meestele – söepõletajatele, jahimeestele või karjustele – sügaval metsas.

  • Oht: Ta meelitab mehi oma iluga, eksitades neid sügavamale metsa, kust nad ei pruugi kunagi naasta.

  • Võimalus: Kui mees suudab Huldra kirikusse viia ja temaga abielluda, kaotab Huldra oma saba ja muutub inimeseks. Räägitakse, et sellised naised on väga tugevad ja toovad talule suurt õnne, kuid meest tuleb hoiatada: kui ta kohtleb Huldrat halvasti, meenub naisele tema ürgne jõud ja ta võib mehe paljaste kätega puruks pigistada.

2. Huldufólk: Peidurahvas (Island ja Fääri saared)

Liikudes läände, Atlandi ookeani saartele, muutub pilt drastiliselt. Siin ei ole tegemist metsiku loodusvaimuga, vaid Huldufólk on terve paralleelühiskond. Nad on “meie paremad koopiad”.

Välimus: Üllad ja hallid

Huldufólk näeb välja peaaegu täpselt nagu inimesed, kuid nad on sageli kirjeldatud kui pikemad, ilusamad ja väärikamad.

  • Nad kannavad sageli halle riideid (fääri k. huldugrátt), mis aitab neil kivide ja udu vahele kaduda.

  • Neil puuduvad loomalikud tunnused (ei mingit saba ega õõnsat selga).

Käitumine: Peegelühiskond

Erinevalt üksikust Huldrast elab Huldufólk perede ja kogukondadena.

  • Elupaik: Nad elavad suurtes kivirahnudes (álfhóll) ja mäeküngastes.

  • Eluviis: Nad peavad karja (huldulambad ja -lehmad on eriti rammusad), käivad kalal, peavad pulmi ja matuseid. Neil on oma preestrid ja kirikud.

  • Suhe inimestega: Nad on naabrid. Kui sa austad nende elupaika (ei lõhu nende kive, ei ehita teed läbi nende “maja”), jätavad nad su rahule või isegi aitavad sind. Kui sa neid häirid, tabab sind ebaõnn, haigus või majanduslik krahh.

Üks levinumaid ja hirmutavamaid lugusid Fääri pärimuses (mis on sarnane ka Eesti mütoloogiale) on see, et huldufólk tahab vahetada oma lapse inimlapse vastu. Kui inimene sai lapse, pidi ta olema väga ettevaatlik, et huldu-naine ei tuleks ja ei vahetaks ilusat inimlast oma vana ja inetu lapse vastu. Sellist vahetatud last kutsuti fääri keeles býttingur.

Miks see erinevus tekkis?

Folkloristid usuvad, et erinevus tuleneb maastikust ja elutingimustest.

  1. Mets vs. Lage maa: Rootsis ja Norras on metsik ja pime mets koht, kus inimene on üksi ja haavatav – Huldra kehastab metsa ahvatlevat, kuid ohtlikku tundmatust.

  2. Isolatsioon saartel: Islandil ja Fääri saartel metsa peaaegu ei ole. Inimesed elasid väikestes isoleeritud külades karmi looduse meelevallas. “Peidurahvas” pakkus seltsi – nad olid kujuteldavad naabrid tühjas maastikus, kes seletasid lahti kummalisi loodusnähtusi ja andsid põhjuse austada iga kivi ja künkakest.

Tänapäevane pärand

Mõlemad uskumused elavad edasi ka 21. sajandil:

  • Turism: Norra turism kasutab Huldra kuju sageli (nt Kjosfosseni joal Flåmi raudtee ääres tantsib punases kleidis “Huldra” turistidele).

  • Ehitus: Islandil ja Fääri saartel võetakse Huldufólk’i tõsiselt ehitusprojektides. On juhtumeid, kus maanteid on ümber projekteeritud, et vältida tuntud “haldjakivi” õhkulaskmist, sest kohalikud (ja vahel ka masinad, mis seletamatult katki lähevad) keelduvad seal töötamast.