NordenBladet – Plaanitav Põhjamaade–Balti vesinikukoridor on mastaapne taristuprojekt, mille eesmärk on ühendada kuus riiki ja võimaldada vesiniku transporti Soomest läbi Baltikumi Saksamaale. Eesti roll oleks toimida transiidiriigina, mis eeldab uue, ligikaudu 200–250 kilomeetri pikkuse maa-aluse torujuhtme rajamist põhjarannikult Läti piirini.
Trassivalik ja tehnilised lahendused
Võimalike asukohtadena nähakse trassi kulgemist läbi Pärnu- või Valgamaa. Keskkonna ja inimeste häirimise minimeerimiseks peetakse kõige mõistlikumaks paigutada toru juba olemasolevate elektri- või gaasitrasside koridoridesse, kuigi ei välistata ka täiesti uue trassi loomist. Tehniliselt kaalutakse varianti ehitada ühe suurema toru asemel kaks paralleelset, mis tagaks tarnekindluse ka hooldustööde ajal.
Majanduslik kasu ja tulevikuvaade
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eleringi hinnangul tooks projekt riigile tulu transiiditasudest ning looks baastaristu, millega saaksid hiljem liituda ka kohalikud ettevõtjad. Kuigi praegu ei pruugi vesinik olla veel majanduslikult konkurentsivõimeline, nähakse selles potentsiaali 5–10 aasta perspektiivis, eriti kui taastuvenergia hind langeb ja Saksa tööstus vajab maagaasile alternatiivi.
Riigi eriplaneeringu algatamise otsust, mis hõlmab 24 omavalitsust, on oodata lähikuudel. Planeeringu koostamise kuludest poole katab Euroopa Liit.
Avafoto: Kuut riiki läbiv Põhjamaade–Balti vesinikukoridor (Nordic-Baltic Hydrogen Corridor – NBHC)