NordenBladet – Statistikaameti esialgsetel andmetel elas 1. jaanuaril 2026 Eestis 1 362 954 inimest. Aastaga vähenes rahvaarv 7041 inimese võrra, mis tulenes nii negatiivsest loomulikust iibest kui ka üle pika aja miinusesse langenud rändesaldost.

2025. aastat iseloomustas rahvastikutrendide süvenemine: sündimus püsis rekordiliselt madal ning surmade arv ületas sündide arvu enam kui 6000 võrra.

Rändesaldo pöördus esimest korda pärast 2014. aastat miinusesse

Olulise muutusena pöördus esialgsetel andmetel negatiivseks Eesti välisrände saldo. Registreeritud rände andmetel toimus 2025. aastal järgmine liikumine:

  • Saabus: 11 298 inimest

  • Lahkus: 12 004 inimest

  • Rändesaldo: –706 inimest

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuht Kadri Rootalu nentis, et kui väljarändajate arv püsis varasemaga samal tasemel, siis sisserändajate hulk vähenes. “Rändesaldo jäi esimest korda alates 2014. aastast negatiivseks. See tähendab, et Eestist lahkus rohkem inimesi, kui siia elama asus,” selgitas Rootalu.

Sisserändajatest moodustasid ligikaudu 35% ehk 4000 inimest Ukraina kodanikud. See arv on aastatega märgatavalt kahanenud: kui 2022. aastal saabus 33 200 ja 2023. aastal 13 100 Ukraina kodanikku, siis 2024. aastal langes see arv 7000-ni ja mullu veelgi madalamale.

Samuti oli esialgsetel andmetel negatiivne Eesti kodanike rändesaldo, kuigi viimase kümnendi lõikes on see püsinud tasakaalus.

Sündide arv kukkus teist korda ajaloos alla 10 000 piiri

22025. aastal sündis Eestis 9092 last, mida on 6% (u 600 last) vähem kui sellele eelnenud aastal.

Rootalu sõnul algas sündide arvu järsk langus 2022. aastal ning 2025. aasta oli ajaloos alles teine kord, mil aastane sündide koguarv jäi alla 10 000. Positiivse noodina tõi ta välja, et langustempo on siiski aeglustunud.

“Kui 2024. aastal sündis üle 1200 lapse ehk pea 12% vähem kui aasta varem, siis mullu need näitajad paranesid ja võrreldavat kukkumist enam ei toimunud,” märkis Rootalu.

Sündimuse vähenemist mõjutab osaliselt sünnitusealiste naiste (20–44-aastased) üldarvu langus, mis on kümne aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud 10 000 võrra, olles nüüd 210 000. Viimasel kolmel aastal on see sihtrühm püsinud siiski stabiilsena.

Sarnased trendid valitsevad ka naaberriikides: sündide arv vähenes märgatavalt nii Lätis kui ka Leedus. Soomes oli märgata küll mõningast kasvu, kuid pikemas vaates püsib sündimus sealgi madal.

Surmade arv on stabiilne

Eestis suri 2025. aastal 15 427 inimest. Seda on 300 võrra vähem kui tunamullu ning see näitaja on samas suurusjärgus aastate 2010–2019 keskmisega.

Mis saab edasi?

Esitatud andmed on esialgsed ning põhinevad rahvastikuregistris registreeritud sündmusel. Lõplik tõde rändesaldo kohta selgub lähikuudel, kui statistikaamet lisab registreeritud rändele ka registreerimata rände (nn püsielanike määratlemine).

Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 21. aprillil.