Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus korraldab Arvamusfestivalil ingliskeelse arutelu kultuuri digitaliseerimisest

„Me ei saa eirata tõsiasja, et toimumas on uus revolutsioon: Web3, asjade internet, metaversum, virtuaalreaalsus, liitreaalsus, laiendatud reaalsus jne. Sarnane suur nihe on toimumas ka kultuurivaldkonnas – kunst on muutumas digitaalseks, investorid ostavad NFT-taieseid ning galeriid on liikunud virtuaalsesse keskkonda. Seetõttu ongi oluline arutleda, millised on uued ärimudelid, kuidas kultuuriorganisatsioone tulevikus juhtida ja mis saab kunstist edasi,“ sõnab PMN-i Eesti esinduse diginõunik ja arutelu korraldaja Grete Kodi.

Üks arutelu paneliste, Eesti moelooja ja strateeg Xenia Joost sõnab, et digitaliseerimine ei vastandu traditsioonilistele väärtustele, vaid see võimaldab luua, ühendada, kaasata, koostööd teha, jagada, suhelda ja kaitsta mitte ainult loomingut vaid ka loojaid endid. „Suures plaanis ei ole digitehnoloogial mitte ainult potentsiaali parandada seotust kunsti ja kultuuriga, vaid see annab kunstnikule uued loomingulised avastamata piirid, mille järele oleme nii kaua janunenud,“ jätkab Joost.

Norra arhitekti ja Skandinaavia NFT-kunsti digigalerii Nifrost.art ühe asutaja Haavard Tveito sõnul ei veeda me tulevikus oma elu pisikest nutitelefoni ekraani vaadates: „Me sukeldume digitaalsesse maailma ning meil tekib vajadus ümbritseda end kunstiga, mille ilu tekib provotseerimise ja stimuleerimise tagajärjel. Just seetõttu tuleb kunsti kaasata ühiskonna digitaliseerimisse.“

Meedia- ja tehnoloogia strateegi Sten-Kristian Saluveeri juhtimisel aitavad kultuuri digitaliseerimise teemat lahata:
• Xenia Joost, moedisainer (Eesti);
• Indrek Kasela, investor ja galerist (Eesti);
• Indrek Ibrus, meediainnovatsiooni professor, Balti filmi, meedia ja kunstide instituut (BFM), Tallinna Ülikool (Eesti);
• Erwin Laiho, 3D-disainer, modelleerija ja skulptor, NFT-kunstnik (Soome);
• Haavard Tveito, arhitekt ja muusik, Skandinaavia NFT-kunsti digigalerii Nifrost.art asutaja (Norra).

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus osales esimest korda Arvamusfestivalil 2015. aastal. „Kuna arvamus- või ka laiema nimetusega demokraatiafestivalide traditsioon on alguse saanud just Põhjamaadest – täpsemalt Rootsist, kui 1968. aasta suvel tollane Rootsi haridusminister Olof Palme Ojamaal (Gotlandil) veoauto kastil seistes vahetult rahvaga arutellu astus – on meie esindusele alati tundunud loogilise sammuna ka Arvamusfestivalil osaleda,“ räägib PMN-i Eesti esinduse direktor Christer Haglund.

Aastate jooksul oleme tänu Arvamusfestivalile kokku toonud mitmeid eksperte, poliitikuid, ametnikke, ettevõtjaid, arvamusliidreid ja loomeinimesi Põhjamaadest ja Balti riikidest, et saada aimu, kuidas tulla toime meid kõiki kõnetavate suurte proovikividega. Oleme rääkinud nii kultuurist, loomemajandusest, heaolust ja rohemajandusest kui ka soolisest võrdsusest, teaduse ja ettevõtluse seostest ning digimaailmast. Arvamusfestival on olnud väärtuslik platvorm, mis on andnud võimaluse arutleda neil teemadel inimestega, kes on huvitatud maailma paremaks muutmisest ja on valmis selle nimel ka tegutsema.