NordenBladet — Valitsus kiitis 26. mail heaks “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” muudatusettepanekud ning volitas maaeluminister Urmas Kruuset vajaduse korral Eestit esindama arengukava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.
Olulise arengukava täiendusena muudetakse põllumajandustoodete töötlejate jaoks abikõlblikuks energia varustuskindluse tagamiseks vajalikud investeeringud. „Eesti toiduainetööstuste esindajad on ühe kõige pakilisema probleemina esile toonud energiajulgeoleku tagamise senisest suuremal määral, mis omakorda on oluline ka meie toidujulgeoleku tagamise seisukohast,” põhjendas maaeluminister Urmas Kruuse.
Põllumajandustootjatele mõeldud investeeringutoetuse puhul on kavas samuti mitmed tingimusi leevendavad muudatused. Abikõlblikuks muudetakse mittestatsionaarsete seadmete ostmine, samuti mobiilsete masinate ja seadmete ostmine kõigi põllumajandustootjate jaoks juhul, kui investeering on suunatud keskkonna- või kliimaeesmärkide täitmisele.
Samuti on kavas eemaldada loomakasvatusinvesteeringute toetusmäärade puhul loomakoha maksumuse piirmäärad. „Viimastel aastatel on ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud ning senised piirhinnad ei ole enam ajakohased ega motiveerivad,” märkis Kruuse.
Muudatustega suurendatakse ka arengukava tehnilise abi kogueelarvet 8 387 880 euro võrra pinnaseiresüsteemi väljatöötamiseks. „Tegemist on valdavalt satelliidiandmetel põhineva süsteemiga, mis võimaldab tulevikus regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, jälgida ja hinnata põllumajandusmaal tehtavaid tegevusi,” selgitas minister. Pinnaseiresüsteemi loomine on liikmesriikidele eeltingimuseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue, aastate 2021–2027 finantsperioodi strateegiakava pindalapõhiste toetuste rakendamisel.
Eesti maaelu arengukava hõlmab perioodi 2014–2022 – aastad 2021 ja 2022 on n-ö üleminekuaastad uuele finantsperioodile. Arengukava keskendub kuuele Euroopa Liidu prioriteedile maaelu arengu valdkonnas ning seda kaasrahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.