NordenBladet – Suve lõpul või sügisel käivitub riiklik abiprogramm kortermajade renoveerimiseks ja soojustamiseks. Euroopa Liidu rahale tugineva viieaastase programmi maht on 366 miljonit eurot, sellega loodetakse umbes 43 000 korteri küttekulud kontrolli alla saada.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et toetusprogramm on piisavalt mahukas, et sellest jätkuks kõigile soovijatele, mitte ainult kõige nobedamatele taotlejatele.
“Järgmise perioodi vahendeid on kokku 366 miljonit ja arvestame umbes 200 majaga aastas, 50 kuni 60 miljonit eurot aastas. See on meiepoolne toetus, millele lisandub korteriühistute oma panus, mis meie nägemuses saab olema järgmisel perioodil piirkonniti erinev,” lausus Aas.
Ühe maja soojustamise maksumus sõltub nii maja suurusest kui sellest, kui põhjalikult töö ette võetakse.
“Konkreetne kortermaja, mida hetkel soojustame, siin soojustatakse fassaad ja teostatakse osaline avatäidete vahetus. Võib öelda, et eelarve suurusjärk on 300 000 pluss. Kui lisada juurde katus, mõned asjad veel, katuse soojustamine, siis võib olla analoogne nelja trepikojaga maja võiks olla 500 000 euro kanti,” rääkis Estlander Grupi tegevjuht Andres Kaar.
“Kui räägime ehituslikust maksumusest ruutmeetri peale, siis täies mahus rekonstrueerimine – kõikide tehnosüsteemide, akende vahetus, antud maja puhul ka uued rõdud, võib minna praktiliselt pool uue maja ehituse maksumusest,” märkis Balti Vara Ehituse juhatuse liige Kristjan Soomets.
Riigi toetuse määr sellest on piirkonnast sõltuvalt 30 kuni 50 protsenti. Nii mahuka programmi käivitumine tõstab ehitusturu koormust, mis võib tähendada probleeme tööjõu ja materjalidega. Soomets rõhutas siiski stabiilsuse positiivset mõju.
“Pigem see stabiilsus tekitab turvatunde töö tegijates. Praegu on toetus olnud hüplik – tuleb suurem summa turule, siis kaob jälle ära, selle peale spetsialiseerunud töö tegijad hakkavad teist suunda otsima. Kui toetus on stabiilne, ma ei usu, et väga suuri probleeme tööjõuga tekib,” lausus ta.
Avafoto: Pexels