NordenBladet – Reedel käisin vaktsineerimas. Sain AstraZeneca esimese vaktsiini. Olin päris närvis, sest uudiseid tuleb ju igasuguseid, ning enam ei tea, mida uskuda ja mida mitte. Kogu maailma meedia autentsus on pigem halva kvaliteediga. Uudiste usaldusväärsus on teema, mille nimel NordenBladet´is väga pingutame, meil ei ilmu ühtegi artiklit, mille allikad pole kolmekordselt kontrollitud. Usaldusväärseid algallikaid on täna aga aina keerulisem leida. Muuseas, see on teema, millel tahaks kunagi pikemalt peatuda. Aga nüüd tagasi minu vaktsineerimise juurde.
Sain kl 11 reede hommikul süsti vasakusse kätte ning paberid pihku – uus süstimine toimub juunis. Kuidas vaktsiin mulle siis mõjus? Lõunast jäin uniseks ning magasin paar tundi. Siis olin paar tundi üleval kuni tekkis palavik. Palavik kõikus 37.3 kuni 38.0 vahel. Öösel hakkasid kõik liigesed ja luud valutama. Valutasid nii hirmsalt, et hommikul oli tunne nagu oleks traktor must üle sõitnud või keegi 24h järjest peksa andnud. Lisaks läks öösel süda pahaks ning käisin oksendamas. Hommikul valudega ärgates võtsin sisse ASA-Grindeks´i (500mg) ning Melox´i (15g). Esimene siis põhimõtteliselt sama, mis aspiriin (igaks juhuks, et verd vedeldada ja vältida trombe) ning teise kunagi arst kirjutas, kui mul kodus lumelükkamise peale küünarnukk valutama hakkas. Ei mäletagi, kas see oli retseptiravim või mitte. Võttis valu ära ning laupäeva jooksul neelasin ma neid veel kaks tükki juurde. TÄHELEPANU! Tegin seda omast tarkusest, mitte arstide ettekirjutusel, seega paluks mitte minu järgi teha! Praegu just loen, et Meloxit võib ööpäevas ainult 15mg, ehk ühe tableti võtta.. seega ma võtsin kolmekordse annuse. Aga töötas. Laupäeva õhtuks tundsin end juba normaalselt.
Täna, pühapäeval ärkasin nagu tavaliselt. Valusid, kõrvalnähte hetkel ei tähelda. Kõndisin õues 6000+ sammu, maalisin uue hiiremaali oma valmiva lasteraamatu “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene” tarvis, tegin koos Ivanka Shoshanaga taas kaneelirulle (retsepti leiate SIIT), lobisesin Soomes elava kunagise lasteaiakaaslase-sõbrannaga meestest, lahutustest ja lastest, lugesin paari oma lemmikblogi, update´isin oma Instagrami feed´i ning nüüd blogin. Täna on kodus eriti mõnus vibe.. Estella Elisheva mängis pikalt viiulit, Ivanka Shoshana on heas tujus, mina tunnen, kuidas olen täitunud inspiratsiooniga, kuidas jälle asjad hakkavad edenema ja töö käes lendama. Mõtlen rõõmuga, et peagi saabub kevad — kevad on TÄRKAMISE, ÄRKAMISE, MÄRKAMISE ja ARMASTUSE AEG!
Kallistan tugevalt!
Alljärgnevalt väike ülevaade nädalavahetuse “tippsündmustest” (nii rõõmsatest kui kurbadest) pisikeste kommentaride ja fotogaleriina 🙂
Mõnus rahulik pühapäevahommik – kellele lõhesaiade, kellele singivõileibade, kellele värske salatiga. Mulle teeb alati rõõmu, kui ma ise ja mu pere tervislikult toitub. Püüan värsket salatit mahutada toidumenüüsse vähemalt üle paari päeva. See kaunis keraamiline savist sirelitega sinine kauss on muuseas Ivanka Shoshana kätetöö! Niiiii ilus minu meelest. Ta on tänaseks 2 aastat saviringis käinud ja ta on nii laheda omanäolise käekirjaga! Noor küll (12-aastane), aga minu meelest juba praegu täiesti arvestatav keraamik! Lisaks käib ta minu jälgedes ka köögis ning on juba suurepärane kokk – paar tundi hiljem tegmime koos maitsvaid kaneelirulle – seekord pruuni suhkru ning vaniljejogurtiga.
(blogi jätkub peale galeriid)
Tasa ja targu valmivad ka minu hiiremaalid, mis hakkavad illustreerima samuti minu sulest tulevat lasteraamatut “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene“. Mul on tegelikult tuli takus. Eesti Rahva Muuseumis (ERM´is) tuleb mul tütardega ühisnäitus nimega “Meie kodune nõiaköök”, kus esitleme osalussaalis nii maalikunsti, keraamikat, ravimtaimi kui oma Elisheva & Shoshana brändi. Lasteraamatu esmaesitlus on samuti plaanitud näituse avamiseks (umbes juunis)… aga mul on valmis hetkel vaid kaks peatükki ning 14 maali… Jaaaaa, paanika on juba vaikselt pead tõstmas!! Haha… Mega vastutus, mega ootused on minule seatud.. aga mina siin olin erinevatel põhjustel takerdunud loomekriisi 🙁 Tahaks väga teile öelda, et loomingut pärssivad sündmused mu elus on läbi, aga paraku see nii ei ole. Pean igapäevaselt tegelema palju maisemate muredega kui seda on näitus, kunst ning looming. Pean ellu jääma! Pean võitlema, et mu lapsed ellu jääksid! Pean hakkama saama oma eluga kõigepealt. Aga siiski… tasa ja targu. See maal, järjekorranumbriga nr 14 on märk, et asjad siiski liiguvad.. tasa ja targu, aga liiguvad. Liiguvad selles suunas, kust poolt paistab valgus!
Ütlen ausalt, et sotsiaalmeedia kõnetab mind viimasel ajal aina vähem ning Instagram´is näiteks tunnen ma end tihti nagu peata kana. Postitan ebaregulaarselt, kui postitan, siis mitu pilti korraga ning siis jälle jääb suurem vahe. Millegipärast ei teki mul Instagramiga sellist selget nägemust “mida tegema peaks või võiks”, nagu mul tavaliselt muidu kõigega tekib. Kui teil kellegil on häid näpunäiteid “Kuidas Instagramis orienteeruda” või “Kuidas Instagram´ist maksimum võtta”, siis olete väga oodatud neid minuga jagama!!! Haha. Igatahes minu Instat on võimalik jälgida siit: https://www.instagram.com/helenareetennet/ (postitan pilte endast, oma maalidest, enda keraamikast, ravimtaimedest, Elisheva & Shoshana kosmeetikatoodetest, samuti E&S brändi all müüdavatest ravimtaimeteedest jne.)
Estella Elisheva (14) on terve nädalavahetuse viiulit mänginud. Kõlavad pigem rahulikud ning nukrad helid. Sellel nädalal lahkus väga noorelt tema eluaegne klaverisaatja Veronika Tamm. 
Veronika jääb hinge väga paljudele lastele ning nende vanematele. Ta oli väga võrratu, sõbralik ja andekas naine!
Tema mälestuseks tahaksin siia postitata kaks videot, kus Estella ja Veronika koos on. 8-aastane Estella Sakus kontserti andmas ning teine 2019 aastal eksamil/viiulivõistlusel. Muusika ja mälestused elavad meiega igavesti!
Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi (kõik postitused on loetavad neljas keeles – eesti, soome, rootsi ja inglise keeles!) 🙂
