Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev – see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Skandinaavias algas toomapäeval uus aasta. Asudes skandinaavia ja germaani mõjualal on mõlemast eesti rahvakalendris jälgi. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive.
Rahvakalender: Peetripäev
Suvine peetripäev on Lõuna-, Ida- ja Kagu-Eesti püha. Tähtpäeval on neil aladel tugev õigeusukalendri mõju. Vanemate allikate järgi on see olnud varasematel sajanditel populaarne päev, mida on tähistatud sarnaselt jaanipäevaga tulede, tantsimise ja lauluga. Samuti on viidud ohvriande pühapaikadesse ja valitsenud töökeeld.
Rahvakalender: Seitsmemagajapäev
Päev on saanud oma nime ülimalt tuntud kristlikult legendilt. Eesti rahvakalendris sel tähtpäeval viimastel sajanditel tähtsust pole olnud – on teada üksnes analoogial põhinev ilmaenne, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva (nädalat) järjest. Huvitav nimi on hoidnud selle päeva tänini tähtpäevade loetelus.
Rahvakalender: Urbanipäev
Urbanipäev oli lina- ja kaerakülvi algusaeg, üldiselt vähetuntud püha. Ühtlasi arvati, et öökülmade aeg on lõppenud ja võib alustada külmaõrnade taimede istutamist.
Samuti Paavst Urbanus I surmapäev
Urbanus I valitses 222-230, tema sünniaeg on teadmata, suri 23. mail 230. Päritolult roomlane, valitses ta ajal, mil kristlasi ei kiusatud taga. Urbanuse tegevusest pole kuigi palju teada, see on ümbritsetud kaheldava tõepäraga legendidest.
Rahvakalender: Kevadine Nigulapäev
Setude, idavõrumaalaste (peamiselt õigeusu alade) püha. Tähistatakse püha Nikolause (Nigula, Migula) päeva. Praeguseks sisuliselt unustusse vajunud püha, millele nime andnud pühaku olulisuse märgiks on enam kui 300 Eesti kohanime. Pikemat aega säilis ristikäikude tava, samuti küünalde ja toitude kirikusse õnnistada viimine vilja kaitseks. Mitmes külas (nt Tailova, Soptja) oli sel päeval kirmas. Alustati ubade ja herneste külvamist.
Keelud: Keelatud oli hobustega töötamine.
Legendid: Migul ja püha Jüri jõudsid rännakul lesknaiseni, kelle hobune oli kündes mutta kinni jäänud. Et pühameestel olid valged rõivad seljas, polnud Jüri nõus appi minema. Migul läks ja aitas kehvast toidust nõrga hobuse välja ja sai tasuks kaks püha aastas (Ello Kirsi poolt kirja pandud legend).
Püha Nikolaus: Piiskop Nikolausega on seotud mitmeid tähtpäevi, millest tänastele inimestele on tuntum jõulupüha jõuluvanaga, kelle prototüübiks on Nikolaus. 9. mai on Püha Nikolause 1087. aastal aset leidnud ümbermatmise mälestuspäev.
Üha rohkem ja rohkem populaarsust võitvad Viru-Nigula vallapäevad toimuvad tänavu 7.-9. maini.