Tänu kiiruspiirangutele vähenes Soomes rattaõnnetuste arv

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP — Soomes vähenes möödunud aastal jalgrattaõnnetuste arv seoses kehtestatud suuremate kiiruspiirangutega. Soome liiklusturvalisuse värske ülevaate järgi hukkus möödunud aastal 20 jalgratturit, kui varasematel aastatel on see number olnud 26 ringis. Vigastatute arv oli 708, märksa vähem kui varasemate aastate ligi 800.

Ratturitega seotud õnnetused on vähenenud, kuna asulates on sõidukiirust vähendatud senise 50 km/h pealt 40 või lausa 30 peale, vahendab Helsingin Sanomat. Selline areng on eriti hästi tuntav Helsingis, kus möödunud aastal ei hukkunud ühtegi ratturit. Õnnetused vähenesid hüppeliselt, kui kiiruspiirang lasti Helsingis 30 km/h peale. Kiiruspiirang mõjutas just rattureid, kes muidu sõitsid teedel autodega võidu.

Vigastatud ratturite arv on samuti Helsingis vähenenud. Möödunud aastal oli 70 vigastatut, aasta varem hukkus 2 ja sai vigastada 96. Võrdluseks, 1995. aastal oli Helsingis vigastatud rattureid 192. Kogu Helsingi liikluses hukkus möödunud aastal ainult kolm inimest, mis on samuti rekord.

Iga teine surmaga lõppenud rattaõnnetus tulenes kokkupõrkest autoga. Suurem osa kokkupõrgetest toimus ristmikel.

Enamik hukkunud ratturitest olid täiskasvanud. Iga neljas hukkunud rattur oleks jäänud ellu, kui oleks kandnud kiivrit. Kolmandik hukkunud ratturitest olid üle 75-aastased ja kolmandik vanuses 65-74 eluaastat.

Täiskasvanute suurem hukkunute arv tuleb asjaolust, et kukkumised on raskemad ja vigastused tõsisemad.

 

Helsingi kuulsast narkopolitsei juhist Jari Aarniost valmib Soomes kirimisari

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP — Helsingi kuulsast narkopolitsei juhist, äsja pikaks ajaks vangi mõistetud Jari Aarniost valmib krimisari, midagi Netflixi Narco laadset. Sarja nimi on Emperor ja selle eelarve on 4 miljonit eurot. Sarja toodab produktsioonifirma Vertigo ja produtsent-režissöör on Minna Virtanen, vahendab Iltalehti.

Virtanen on teinud varem Soome krimisarju. Uue sarja puhul võetakse eeskuju Netflixi kuulsast sarjast Narco, mis kujutab Kolumbia Medellini kartelli juhi Pablo Escobari elu ja tegevust.

Kodumaine sari keskendub Soome suurimale narkokuritegevusega tegelevale üksusele, Helsingi narkopolitseile RHU ja selle endisele juhile, kriminaalülemkomissar Jari Aarniole. Sari põhineb Aarnio elul ja tegevusel.

Sarja tarbeks on juba küsitletud narkopolitseinikke, advokaate, narkokurjategijaid ja Aarnio pere liikmeid. Vanglas istuvalt Aarniole endalt on saadud samuti tundide kaupa intervjuude käigus kogutud ainest. Aarnio rääkis narkopolitsei argipäevast ja sellest, mis tema enda arvates juhtus.

Sarja tootja Minna Virtanen ütles, et sarjas ei mõisteta kellegi üle kohut, vaid tuuakse esile eri vaatenurgad. Praegu valmib sarja käsikiri, võtted algavad järgmisel aastal. Käimas on ka rahastusläbirääkimised koostööpartneritega Euroopas. Neli miljonit eurot on nii suur summa, et valdav osa sellest peab tulema välismaalt. Sarjal on juba koostööpartnerid Saksa- ja Prantsusmaal. Üks partneritest on Saksa produktsioonifirma, kes on osalenud sarjades Wallander, Modus, Millenium ja Sild.

Välismaiste partnerite abiga tahetakse sarja kvaliteet tõsta tipptasemele. Teistes Põhjamaades on sarja ühe osa maksumus võrreldav filmi maksumusega.

Kellest saab Aarnio osatäitja, sellele veel mõeldud pole, sest sari valmib kõige varem alles kolme aasta pärast. Selleks ajaks peaks olema lõppenud ka kõik Aarnioga seotud kohtuprotsessid.

 

Kingitus loodusele! Soomes ostetakse looduse säilitamiseks maad kokku

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soomes on 100. aastapäeva puhul algatatud looduskaitsega tegelevate asutuste eestvõttel kampaania, millega ostetakse kokku maad ja luuakse uusi looduskaitsealasid. Elanikud saavad panustada kahte moodi: üks võimalus on inimestel luua omaenda maale kaitsealad. Teine võimalus on panustada rahaga, et selle eest saaks osta maad ja luua kaitsealasid. Projekti nimi on Kingitus loodusele ja selle tarbeks on loodud eraldi veebikülg (luontolahjani.fi). Asja eestvõtja on keskkonnaministeerium.

Projekti laiem eesmärk on säilitada Soome kaunist loodust tulevastele inimpõlvedele. Nii nagu Eestis on ka Soomes inimestel üha suurem mure metsade ja looduse tuleviku pärast. Seetõttu on ka Soome riik pannud õla alla ning igale hektarile uutele kaitsealadele paneb riik omalt poolt ühe hektari maad lisaks. Soome igasse 18 maakonda tahetakse eraisikute abil saada juurde vähemalt 100 hektarit uusi kaitsealasid.

Kaitstav ala võib olla lihtsalt looduslikult ilus koht või siis elab seal mõni kaitsealune loomaliik.

Praeguseks on selle kampaania käigus loodud Soomes juba 240 hektarit uusi kaitsealasid. Kampaanias kutsutakse osalema ka kohalikke omavalitsusi, kellelt loodetakse lisaks saada 1800 hektarit kaitsealust maad. Eraisikute, riigi ja omavalitsuste ühise tegevusena loodetakse nõnda kokku saada 5400 hektarit kaitsealust maad.

Kingitus loodusele on osa Soome 100 programmist. Selle õnnestumise eest vastutavad lisaks maamajandus- ja keskkonnaministeeriumile veel erinevad riigiasutused, looduskaitseorganisatsioonid ja eraisikud.

Avafoto: Helena-Reet Ennet/OHMYGOSSIP

70-aastane keevitajana töötanud Veli Seppä võltsis 30 aasta jooksul miljonite eurode väärtuses kunsti

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP — Nii nagu Eestis, liigub ka Soomes palju võltsitud kunsti. Võltsijaid on raske kätte saada, aga Soomes on kohtu all 70-aastane Veli Seppä, kes on viimased 30 aastat loonud sadu võltsitud kunstiteoseid, mis on maha müüdud miljonite eurode eest.

Varem Norras ja Rootsis keevitajana leiba teeninud Veli Seppä andis ajalehele intervjuu, milles räägib, et hakkas võltsimisega pihta, kui tal polnud tööd ja tal oli pere toitmiseks vaja raha teenida. Kuivõrd ta oli kunsti kuigivõrd õppinud, siis hakkas kõigepealt välismaalt tooma vanu maale ja neid ringi tegema. Lõpuks oli ta juba nii osav, et lõi täiesti uusi tuntud kunstnike teoseid, mida oli algul raske ehtsatest eristada. Alles ajapikku, kui Soome rahvusgalerii õppis võltsinguid kindlaks tegema, jõuti võltsingutele jälile ja hakati otsima nende loojat. Lõpuks jõuti välja Seppäni. Ta nabiti kinni 2014. aastal, kui ta toimetas kodust kilekotiga prügi prügimäele. Pärast seda korraldati tal kodus läbiotsimine, mille käigus leiti hulgaliselt tõendusmaterjali võltsimiste kohta. Algul Seppä eitas kõike, aga siis hakkas rääkima.

Teadaolevalt on Tampere ligidalt Lempääläst pärit Seppä kõige suurem kunsti võltsija Soomes, kelle käes alt on läbi käinud sadu kunstiteoseid, mida on aastate jooksul müüdud miljonit eurode eest. Seppä enda väitel said lõviosa müügist saadud rahast vahendajad, tema sai ühe maali pealt mõni tuhat eurot. Võltsitud autorite hulka kuulusid sellised tuntud Soome nimed nagu Ellen Thesleff, Eero Järnefelt, Amelie Lundahl, Helene Schjerfbeck, Hjalmar Munsterhjelm, Tove Jansson, Elias Muukka, Akseli Gallen-Kallela, Reidar Särestöniemi ja Hugo Simberg. Lisaks veel Prantsuse kunstnik Fernand Leger ja arvukalt Vene kunstnikke nagu Serge Poliakoff, Ivan Aivazovski, Leon Bakst, Ilja Repin ja Ivan Šiškin.

Seppä on kinnitanud, et suuri nimesid nagu Picasso ta pole võltsinud. Välja arvatud üks meetri kõrgune Henri Matisse, mis oli Helsingis galeriis müügil 4,5 miljoni euroga. Töö oli veel müümata, kui politsei selle hoiule võttis.

Võltsitud töid on müüdud Bukowski oksjonimaja kaudu, samuti on neid müünud Helsingi galeriid. Osa võltsingutest on üleval veebis.

Praegu on 70-aastane Seppä raskesti haige, ta põeb kopsuvähki.

 

Soome riik hakkab tööandjatele maksma 2500-eurost sünnitoetust

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP — Soomes riigipoolsete toetustega tegelev rahvaterviseamet Kela hakkab alates 1, aprillist lisaks lapsevanematele maksma ühekordset sünnitoetust ka tööandjatele. Toetuse summa on 2500 eurot, edastab Kela.

Toetus on sünni- või adopteerimise põhine ja see on mõeldud eelkõige lapsi sünnitavate naistöötajate võrdsustamiseks meestega. 2500 eurot toetust maksmatakse neile tööandjatele, kelle juures on sünnitanud töötaja olnud ametis vähemalt 3 kuud ja kelle töösuhe töötajaga kestab vähemalt aasta aega. Arvesse lähevad ka ajutised tööotsad ühe ja sama tööandja juures. Toetust makstakse tööandjale ajal, kui töötaja viibib lapsepuhkusel ja saab vanemapalka. Toetusega kompenseeritakse tööandjale ka need summad, mis makstakse vanemapalgale lisaks.

Toetust saab hakata taotlema kirjaliku blanketi kaudu alates maikuu algusest ning veebi kaudu alates 20. maist.

1...1,8861,8871,888...1,975Page 1,887 of 1,975