Soome valimistel tõusid rohelised, langesid põlissoomlased

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP — Soomes toimunud kohalike omavalitsuste valimistel parandasid oma varasemat tulemuset oluliselt rohelised, toetust kaotasid kõige rohkem põlissoomlased. Nagu küsitlused näitasid, olid kolm suuremat erakonda Kokoomus (koonderakond), SDP (sotsid) ja Keskusta (keskerakond) küllalt tasavägised. Pealinnas Helsingis võitis ülekaalukalt Kokoomus koos linnapeakandidaadi Jan Vapaavuoriga. Helsingi hea tulemus aitas Kokoomuse võidule kogu Soome arvestuses.

Valimisaktiivsus oli Soomes 58.8%, mis on 0,5 protsendipunkti enam kui eelmistel kohalikel valimistel. Helsingis ja selle ümbruses kasvas valimisaktiivsus üle 60%.

Kuigi peaminister Juha Sipilä lootis, et tema erakonna Keskusta toetus tõuseb üle 20%, seda siiski ei juhtunud. Sipilä oli rahul ka kolmanda tulemusega, arvestades, et Keskusta kogus kõige rohkem volikogude kohti – 2823 ehk poole rohkem kui valimiste võitja Kokoomus.

Kõige suurem kaotaja neil valimistel oli põlissoomlaste erakond. Erakond kaotas oma suuruselt neljanda positsiooni. Eelvalimistel kukkus erakonna toetus kuuendaks, tahapoole rohelisi ja vasakpoolseid. Kuigi põlissoomlaste juht Timo Soini lootis, et valimispäeval toetus tõuseb, mingit imet siiski ei juhtunud. Erakond jäi samale pulgale vasakpoolsetega.

Põlissoomlaste langemist võib põhjendada asjaoluga, et Soome majandus on taas pöördumas kasvule ning põlissoomlaste loosung „Ärge lüpske meie lehma!” pole enam aktuaalne.

Kokkuvõttes aga kaotasid kõik suuremad erakonnad võrreldes eelmiste, 2012. aasta valimistega oma toetust. Samas kui tulemust parandasid rohelised, vasakpoolsed, rootslased ja kristlikud demokraadid. Rohelised esindavad Soomes liberaalset maailmavaadet, nende võit tähistab liberaalide toetuse kasvu. Jyväskyläs ja Espoos said rohelised kõige rohkem hääli.

Kokoomuse toetus oli Soome arvestuses 20,7% (-1,2% võrreldes eelmiste valimistega), SDP 19,4% (-0,2%), Keskusta 17,5% (-1,1%), rohelised 12,4% (+3,9%), põlissoomlased 8,8% (-3,5%), vasakpoolsed 8,8% (+0,8%), rootslased 4,9% (+0,2%), kristlikud demokraadid 4,1% (+0,4%) ja muud 2,1% (+0,4%).

Stockholmi terrorist tunnistas teo üles ja tal on hea meel

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP — Stockholmi terrorirünnaku korraldanud 39-aastane Rahmat Akilov tunnistas uurijatele oma teo üles ja ütles, et tal on tehtu üle hea meel.

Expresseni käsutuses oleva info kohaselt oli Akilov ülekuulamisel öelnud, et ta on rahul sellega, mis ta tegi ja et ta on saavutanud kõik, mis ta lootis saavutada. Akilov tunnistas üles, et see oli tema, kes sõitis veoautoga 7. aprillil Stockholmis mööda Drottninggatanit ja et see polnud mingi kokkusattumus, et ta just seal sel ajal tol päeval oli. See oli tema eesmärk ja ta saavutas oma eesmärgi.

 

Ivo Felt: ehitasime “Tõe ja õiguse” filmi jaoks Läti piiri äärde päris küla

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

OHMYGOSSIP — “Oleme ehitanud päris majad ja sel on kaks põhjust – üks on see, et elame heitlikes tingimustes ja teine on see, et filmime Mõnistes nii sees kui ka väljas. Kui interjööri filmida, ei saa petta ja kõik peab olema korralikult ehitatud,” räägib filmi “Tõde ja õigus” produtsent Ivo Felt.

Eile algasid romaani “Tõde ja õigus” põhjal vändatava filmi võtted ja tegu on Eesti ajaloos mitmes mõttes üsna erakordse projektiga. Produtsent Ivo Felt ütleb, et tõenäoliselt on “Tõe ja õiguse” ekraniseeringust mõelnud nii mõnigi filmitegija. “Tanel Toom (režissöör – K. T.) tuli kunagi mu juurde selle jutuga, nagu see oleks kauge unistus. Eesti Vabariik 100 filmikonkurss aga andis meile võimaluse kirjutada stsenaarium ja seda arendama hakata,” sõnab Felt. Selles, et just “Tõde ja õigus” on üks kuuest filmist, mis toetust saab, Felt kindel ei olnud, “Seal oli vist 160 ideed. Olime juba seepärast hõredal pinnal, et teos on nii mahukas ja nõudlik.” Numbrid filmitegemise juures ongi muljetavaldavad: nimega näitlejaid on kokku 90. “Nende hulgas on peaosalised ja ka need, kes tulevad paariks päevaks.”

 

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i seltskonnauudiseid SIIT

Pühapäevani on võimalik esitada tunnustamiseks parimaid haridustöötajaid

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Kuni 16. aprillini on kõigil võimalik Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehe kaudu esitada tunnustamiseks parimaid haridustöötajaid ja hariduse toetajaid.

Kandidaate on võimalik esitada üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja aasta tegu hariduses.

Minister Mailis Repsi sõnul on Eestis väga palju suurepäraseid haridustöötajaid, kes väärivad tänu ja tunnustust: „Kui teil on soov mõnda õpetajat, koolijuhti, õppejõudu tunnustada ja tema tööd esile tõsta, siis nüüd on õige aeg soov teoks teha. Väga oodatud on ettepanekuid ka näiteks haridusteo ja suunaja kategoorias, kus kindlasti on häid tegijaid rohkem kui tänaseks esitatud.“

„Meie õpetajad ja teised haridustöötajad on professionaalid, keda iseloomustab soov saada oma ametis veelgi paremaks. Eriti suureks eeskujuks ongi aasta õpetaja tiitliga pärjatud pedagoogid, kes on oma ala tipud ja kelle töö nõuab nii kõrget intellektuaalset võimekust, positiivseid isikuomadusi kui ka suurepärast suhtlemisoskust ja tööle pühendumist. Me kõik teame oma kooliajast õpetajaid, kes on jäänud säravate inimestena meelde kogu eluks,“ lisas minister.

Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, nad esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele žüriile.

Tunnustame piirkondlikult ja üleriigiliselt viimase kolme aasta tulemuslikku tegevust, millel on märkimisväärne mõju õppurite arengule, kogukonnale ja ühiskonnale. Lisaks tõstame Aasta Õpetaja galal esile ka õppureid ja nende juhendajaid, kes esindasid möödunud õppeaastal Eestit edukalt rahvusvahelistel võistlustel.

Kogu ettevõtmine tipneb 7. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimuva galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Viimsi riigigümnaasiumi asub juhtima Karmen Paul

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Tulevase Viimsi riigigümnaasiumi direktoriks valiti Viimsi Keskkooli juht Karmen Paul.

„Karmen Pauli visioon uuest riigigümnaasiumist on terviklik ja realistlik, see põhineb tema senisel kogemusel ja väga heal kogukonnatunnetusel. Meie ootus on see, et Viimsi riigigümnaasiumist saab esimene valik Viimsi põhikoolide lõpetajatele,“ kommenteeris otsust konkursikomisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.

Direktori esmasteks ülesanneteks on õppekontseptsiooni loomine, kooli meeskonna komplekteerimine, õppekava koostamine, õpilaste vastuvõtmiseks valmistumine, samuti osalemine koolihoone ehitus- ja sisutusprotsessis.

Koolijuhi Karmen Pauli sõnul tagab kooli eduka töölehakkamise ja edasise arengu hästi korraldatud kommunikatsioon, pidev võrgustikutöö ning partnerlus erinevate huvigruppidega. Uude riigigümnaasiumisse lubab ta kaasa võtta tänased Viimsi Keskkooli tugevused ja traditsioonid, ühildades need uuenduslike võimalustega.

Karmen Paul alustab tööd Viimsi riigigümnaasiumi direktorina 1. maist, septembrini töötab ta osalise tööajaga ja uuest kooliaastast alates täistööajaga. Viimsi riigigümnaasium alustab õppetööd 1. septembril 2018.

Karmen Paul on töötanud Viimsi Keskkoolis 12 aastat, millest 7 aastat arendusdirektorina ja viimased 5 aastat koolijuhina. Enne seda töötas ta Püünsi Koolis õppealajuhatajana ja inglise keele õpetajana.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...1,8791,8801,881...1,975Page 1,880 of 1,975