OHMYGOSSIP —Mart Sander kogub Hooandja ühisrahastusportaali kaudu oma seriaalile “Litsid” raha. Mees soovib saada kokku 5000 eurot, mis on siiski vaid kübeke “Litside” eelarvest – seriaaliminuti hind on sedavõrd kallis. “Ajaliselt võib see summa katta vaid mõne minuti. Rohkem oleme mõelnud nii-öelda juhuslike kulutuste peale – võtete käigus selgub ikka, et kui oleks üks või teine asi, küll siis saaks parema tulemuse,” seletab ta.
Mart ütleb, et selliseid nii-öelda väikseid asju, mida võiks veel vaja olla, on nüüdseks kogunenud päris suure raha eest. “Kui neid veel koguneb, siis on meie eelarve lõhki.” Seetõttu tuligi produtsent Tuuli Roosmal idee, et võiks Hooandja kaudu pisut raha koguda. “Nii saab sellest kodumaa juubelit tähistav tõeline rahva seriaal, kus igaüks võib tunda, et ta on mingil määral kaasa löönud.”
Hooandjad, kes toetavad sarja vähemalt 500 euroga, võivad saada rolli ka telesarjas. Kingituseks võib saada sarja muusikaga CD, 1939. aasta ajalehe, kus sees hooandja nimi ja pilt, ajastu kostüümides fotosessiooni ning Mart Sanderi maalitud portree.
OHMYGOSSIP —Kahe Kuldse Plaadiga pärjatud laulja Sünne Valtri töötas enne pubimuusikukarjääri riigiametnikuna. Pubimuusikaduo Patune Pool, kes pälvis tänavu Eesti popmuusika aastaauhindade galal aasta uustulnuka ja aasta ansambli tiitli, oleks sündimata jäänud, kui lauljanna Sünne Valtri poleks ohjasid enda kätte haaranud ja pulmadiskor Edvinile otsustavat telefonikõnet teinud.
“Meie esmane kohtumine toimus 2013. aasta suvel tuttavate pulmas, kus pruutpaar palus mul mõne laulu laulda,” meenutab ansambli Patune Pool laulja Sünne Valtri. “Läksingi mina siis tol õhtul diskori rolli täitnud Edvin Petrovi juurde ja küsisin, kas ta saaks mingi hetk minu CD mängima panna. Palusin ka heli ilusaks teha ja lisada kaja. Ta oli lahkesti nõus, kuigi oli endamisi mõelnud, et kes see tüdruk on, et tuleb ja kukub nõudmisi esitama.”
OHMYGOSSIP — Jyväskylä ülikooli üliõpilane, 25-aastane Bella Forsgren lootis valimistel saada 300 häält, aga sai 1271 häält. Sellega tõusis ta Jyväskülas üheks suuremaks häälemagnetiks. Rahvasaadiku Touko Aalto vedamisel on rohelised tõusnud kõige suuremaks erakonnaks Jyväskyläs, vahendab Helsingin Sanomat. Aalto oli Jyväskylä häälekuningas, aga suuruselt teise häältesaagi erakonnas kogus Bella Forsgren. See oli Jyväskyläs üldarvestuses neljas tulemus.
Forsgren õpib ülikooli ühiskonnapoliitikat ja elab mitme peale üüritud korteris. Üliõpilaste seas teatakse teada hästi: ta valiti 2015. aastal üliõpilaskonna edustusse. Ta pürgis ka noorte roheliste juhiks, aga ei osutunud valituks. Siis otsustas ta proovida kätt suures poliitikas.
Forsgren on sündinud Etioopias, aga ta adopteeriti 3-aastasena Soome. Lapsepõlve veetis ta maal Äänekoskil Hietama külas. Peres on kaheksa last, kellest kolm on adopteeritud Etioopiast, kaks Lõuna-Aafrikast ja kolm on vanemate oma lapsed.
Juba lapsena nägi Forsgren, kuidas paljudel peredel oli probleeme ja ka laste elu läks allamäge. Tema enda pere aga toetas igati tema unistusi. Ta on seisukohal, et pere taust ja rahaline olukord ei tohiks kedagi takistada unistusi ellu viia. Kõigil peaks olema võimalus tuua välja oma potentsiaal ühiskonnas. See on hea ka ühiskonnale endale.
Kampaanias rääkis ta ühiskondlikkusest. Ta peab tähtsaks koolitusvõimalusi ja sotsiaal- ning terviseteenuseid, kuna need on lahenduseks vaesuse ja kihistumise vastu.
Pere on Forsgreni toetanud, kuigi vaated pole päris samad. Forsgreni ema valiti Äänekoski volikokku kristlike demokraatide nimekirjas.
OHMYGOSSIP — Helsingi volikokku pääses kohalikel valimistel vasakpartei kandidaat Suldaan Said Ahmed, kes kogus üle 1000 hääle. Kandideerimise ajal oli ta saanud tapmisähvardusi.
Somaali päritolu 24-aastane Ahmed, kes ütleb enda kohta Must Lõvi oli populaarsuselt viies vasakparteilane, vahendab Helsingin Sanomat. Oma edu kohta ütleb ta, et see näitab, et on palju inimesi, kes soovivad, et Helsingi oleks jätkuvalt avatud ja multikultuurne linn. Neid ei ühenda mitte nahavärv, vaid soov muuta maailma. Soov tuua lootust vihast pakatavasse õhkkonda, kus tahetakse sulgeda piire ja omastada soomlust. See on selge sõnum, et üks teatud häälekas grupp ei saa soomlust omastada, vaid see kuulub meile kõigile, räägib Ahmed.
Oma nime Must Lõvi võttis Ahmed kasutusele seoses äärmusisamaaliste rühmituste lõvi-sümboolikaga, kus ta soovib muuta sellesama lõvi salliva Soome sümboliks.
Paljudele on see olnud liig. Kevade jooksul on Said Ahmed saanud kõnesid ja sõnumeid ähvardustega. Kõned ja sõnumid on sisaldanud näiteks järgmist: „oled tellinud oma surma, sinu kaela ümber peaks panema õlitatud köie” või „tuleme ja rebime sult selle lõvi”.
Said Ahmed pole ähvardusi varjanud, vaid vastupidi. Ta on teinud nende kohta kuriteoteate ja toonud need avalikkuse ette. Paljud on küsinud, kas ta rakendas rassismi oma valimisvankri ette. Ta tunnistab, et räägib neist asjadest, sest paljud ei julge. Samas soovib ta, et keegi neist asjadest räägiks.
„Tahan rääkida kõigile soomlastele, et suur hulk näeks, et meie hulgas on selliseid inimesi, kes on valmis kasutama poliitikute vastu vägivalda. Samas tahavad paljud avaldada selles osas solidaarsust ja vastata vihale armastusega. Helsingis algab nüüd rooside aeg.”
Said Ahmed räägib, et tema suur eesmärk on tuua Helsingi volikokku selliste inimeste häält, kelle hääl pole praegu kuuldav. Need on näiteks immigrandi taustaga, töötud ja Kontula-sugustes linnaosades elavad inimesed.
„Vaesus pole mulle võõras, vaid üsna tuttav. Tahan tuua volikokku oma kogemust. Ma pole võõrdunud tavalise inimese argielust, vaid tean täpselt, kus on probleemid.”
Samuti kavatseb ta aktiivselt võidelda rassismi vastu ja sallivuse poolt.
„Tahan teha Helsingist rassismi ja igasuguse diskrimineerimise vaba linna, kus kedagi ei diskrimineerita. Linna, mis on avatud ja multikultuurne, kus loobutakse üheskoos ebavõrdsusest. Linna, kus teatud linnaosad ei jää teistest maha ja linna, kus kantakse kõigi eest hoolt.”
OHMYGOSSIP —65. hooaega tähistava Ellerheina peadirigent Ingrid Kõrvits peab tunnustatud kooristuudio suureks trumbiks kokkukuuluvustunnet: “Ellerheinas alustatakse laulmist juba esimesest klassist ja lauldakse koos 12 aastat. Tekib harjumus koos musitseerida, koos midagi ette võtta.”
Tallinna huvikeskuse Kullo kooristuudio Ellerhein on aastaid hoidnud kõrget taset ja saavutanud rahvusvahelistel konkurssidel häid tulemusi. Kuidas Ellerheina lipp nii kõrgel püsib? “Tähtis pole mitte ainult see, mida proovis tehakse ja kuidas harjutatakse, vaid ka omavaheline suhtlemine, kooskäimine ja koosolemine on väga olulised. See tekitab suure soovi püüda midagi korda saata, ning seda tehakse koos,” usub Kõrvits, et edu võti on üksteise hoidmine. “Arvan, et on oluline, et ollakse justkui üks kogukond,” lausub Kõrvits, kellest sai kooristuudio peadirigent viie aasta eest, kui Tiia-Ester Loitme ameti maha pani. Et kooride juures tegutseb ka viie- ja kuueaastaste muusika- ja rütmikaring Mummud, võib Ellerheina-põlv kesta enamgi kui tosin aastat.
Jaanuaris valis Eesti kooriühing Ingrid Kõrvitsa aasta dirigendiks 2016. Ta kinnitab, et kooril on selles väga suur roll: “Ega ilma koorita ju dirigenti pole.”
