OHMYGOSSIP —“Sõltumata teie tegemistest, peavad lähedased läbi elama teie sõnade ja tegemiste mõjud. Kindlasti mõelge oma teod ja sõnad läbi ja olge suutelised nende eest vastutust võtma,” loeb saatest “Baar” tuntuks saanud Madis Räästas praegustele tõsielustaaridele sõnu peale.
“Sa oled ise seadnud ennast inimeste tähelepanu märklauaks ja nüüd tuleb kõik need hoobid vastu võtta,” räägib Baari-Madis. “Olen alati olnud oma edevuse ohver, aga selle odava kuulsuse juurde sobib kõige paremini ütlus: it’s nice to be important but it’s important to be nice (on hea olla tähtis, aga on tähtis olla hea – toim).” Baari” tõsielusaates osalemist Madis sellegipoolest ei kahetse ent leiab, et mõned lollused oleks ehk võinud tegemata ja ütlemata jätta. Madise sõnul oli alguses kõik uus ja põnev ning polnud aega oma käitumise üle mõelda. “Mäletan, kui esimene kord eetris nutsin. See oli ikka piinlik, kui pinge võitu sai. Tagantjärele vaadates olime ikka väga lühikese keti otsas.”
NordenBladet — Tänavu esitati tunnustamiseks kandidaate 1206 korral, mis on koguni veerandi võrra möödunud aastast enam, kõige enam tehti tunnustamisettepanekuid põhikooliõpetaja (217), lasteaiaõpetaja (206) ja klassijuhataja (190) kategoorias.
Kandidaate oli kõigil võimalik esitada üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja haridusasutuse aasta tegu.
Peatselt alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, nad esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele žüriile.
Kogu ettevõtmine tipneb 7. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimuva galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis.
NordenBladet — Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, millega loodi alus noorte huvihariduse ja -tegevuse riigipoolseks täiendavaks toetamiseks, et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel ja valikuvõimalused maapiirkondades laialdasemad.
Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama tänavu septembrist ja 2017. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot. Alates 2018. aastast tõuseb toetussumma 15 miljoni euroni aastas.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas, et riik tuleb nüüd omavalitsustele appi, et meie noortel oleks võimalik tegeleda oma huvialadega, sõltumata sellest, kas nad elavad suures linnas või väikeses maakohas. „Ebavõrdsed olud ei või jätta noori eemale huvialadega tegelemisest ning seeläbi ilma elus edukaks toimetulekuks vajalikest teadmistest, oskustest ja kogemustest, mida huvihariduses ja huvitegevuses osalemine pakub. Riiklik toetussüsteem aitab neid erisusi tasandada ja kitsaskohti leevendada,“ ütles minister Reps. Ta lisas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda.
Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Omavalitsustel tuleb pakkuda huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.
Seadusemuudatus võimaldab eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetust noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.
Seadus näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Toetatakse ka huvialade esindusühinguid ning omavalitsuste nõustamist ja koostööd
Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.
Omavalitsustele toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse edaspidi valitsuse määrusega, esindusühingute toetamise täpsed tingimused haridus- ja teadusministri määrusega. Summad määratakse omavalitsustele valitsuse korraldusega.
Täna Riigikogus vastu võetud noorsootöö seaduse, huvikooli seaduse ja erakooliseaduse muutmise seadus jõustub 1. juulist.
Taustainfo
Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks 2016. aasta 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. Kontseptsioon töötati välja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel.
Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides (kokku 597), näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori 169 554.
Huvikoolides õpib 2016/2017. õppeaastal EHISe andmetel 67 127 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 74 016 õpilast.
OHMYGOSSIP — Soome kioskikett R-Kiosk katsetab kahe kioskiga Helsingi kesklinnas ööpäevaringset lahtiolekut, et teenindada kliente öisel ajal. R-Kioskid on muidu avatud varahommikust hilisõhtuni, aga nüüd katsetatakse Kamppi Narinkkatori ja raudteejaama kioskitega teenindust 24/7.
Raudteejaama kioski müüja Kari Heikkinen ütles, et esimeste päevade kogemus on suurepärane. Kliendid on väga hästi võtnud vastu võimaluse öösel süüa saada. Kuivõrd kiosk on lahti kogu aeg, siis võib ka postipaki (Ärrä-paketti) panna teele öösel.
R-Kioski piirkonnajuht Anu Lindholm ütles, et R-Kiosk peab olema avatud siis, kui inimesed ringi liiguvad. Paljud inimesed on liikvel öösel, mistõttu tarbitakse ka öösel nii jooke kui toitu. Helsingi kesklinna kioskid on käidavate kohtade peal, mistõttu on neisse kerge sisse põigata.
Öine müük tasub end ära, kuna inimesed ostavad rohkem kaupa kaasa. Anu Lindholmi sõnul peab kiosk olema avatud siis, kui kliendil on vajadus söögi ja joogi, bussisõidupiletite, ajalehtede ja sigarettide järele.
24/7 prooviperiood kestab kioskites kuni sügiseni. Siis otsustatakse, kas jätkatakse ka edaspidi. Linholm lubas, et kui asi õnnestub, siis avatakse kioskid ööpäevaringselt ka teistes suuremates linnades.
R-Kiosk on ühtlasi suurendanud valikut kioskites. Nüüd peaks pikem lahtiolekuaeg meelitama juurde kliente.
R-Kiosk kuulub gruppi Reitan Convenience, mis on Norra üks suuremaid ettevõtteid. Firmale kuuluvad lisaks Soomele R-Kioskid Eestis, Narvesen Norras ja Lätis, Pressbyrån Rootsis, 7-Eleven Norras, Rootsis ja Taanis ning Lietuvos Spauda Leedus.
OHMYGOSSIP —Esimest feministi Lilli Suburgi materdasid mehed nii kuis jaksasid. “Mõelge ise, preili Lilli Suburg! Kas võib küll üks naisterahvas omas korralises elus kohuseid oma peale võtta, mis teda igatahes avalikult rahva sekka minema sunnivad!” Nii seisis naisteajakirja Linda vastases avalikus pöördumises ajakirjas Tallinna Sõber 12. detsembril 1887.
Praegu saavad kõik naised, aga miks mitte ka mehed, südamerahuga õhtuti tugitoolis naisteajakirju lugeda. Kui aga Eesti esimene naisõiguslane Lilli Suburg tahtis 130 aastat tagasi välja anda esimese naisteajakirja, tallati see mõte mutta. Feministliku kultuurifestivali “Ladyfest 2017” raames toimunud loengus rääkis Lilli Suburgi ajakirjast Linda naisajaloolane Evelin Tamm.
TEERAJAJA: Lilli Suburgi võib pidada Eesti esimeseks naisõiguslaseks. (Eesti kirjandusmuuseum)
