Reede, aprill 26, 2024

Monthly Archives: juuli 2018

Väliskomisjon ootab konstruktiivset NATO tippkohtumist

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjon ja riigikaitsekomisjoni liikmed said täna peaminister Jüri Rataselt ülevaate Eesti seisukohtadest järgmisel nädalal Brüsselis toimuval NATO riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel.

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on tippkohtumisel kahtlemata oluline teema kaitsekulutuste ühtlase jaotumise küsimus. „On rõõmustav, et liitlased suhtuvad oma kohustustesse tõsiselt ja töötavad kaitsekulutuste tõstmise nimel. Ootuste järgi on kaitsekulutustele 2% SKP-st maksvaid liikmesriike aastaks 2025 kokku 17,“ ütles Mihkelson.

Ta lisas, et tippkohtumisel on muu hulgas tähelepanu all NATO kollektiivkaitse tugevdamine, NATO–Euroopa Liidu koostöö ja transatlantiliste suhete ühtsus, Makedoonia kutsumine liitumisläbirääkimistele ning toetusavaldused Gruusiale ja Ukrainale.

„Eelkõige on meie ootus, et tegu oleks konstruktiivse ja üksmeelse tippkohtumisega, kus peale kaitsekulutuste kasvu ülevaatamise tehakse ka vajalikud otsused kaitse tugevdamise kohta,“ ütles komisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus.

Ta tõi välja, et NATO kaitsekulutused on pärast julgeolekuolukorra muutumist järjepidevalt kasvanud, ja kuigi tempo võiks Eesti seisukohast olla veelgi kiirem, on Euroopa riikide ja Kanada panus NATO-s alates 2015. aastast kasvanud 87 miljardit dollarit. „See on oluline muutus,“ toonitas aseesimees. „USA presidenti on palju kritiseeritud, aga Eesti poolt vaadates on Donald Trumpi surve kaitsekulutuste tõstmisele olnud õige.“

Väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetele tutvustas istungil Eesti seisukohti NATO tippkohtumisel peaminister Jüri Ratas.

NATO riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine toimub 11. – 12. juulil Brüsselis Belgias. Üldjuhul kahe aasta tagant toimuvatel NATO tippkohtumistel antakse hinnang alliansi tegevusele alates eelmisest kohtumisest ja juhtnöörid edasiseks. Kohtumisel on kavas vastu võtta dokumendid, mille seas NATO tippkohtumise poliitiline deklaratsioon ja kommünikee.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Palju õnne! Ott Tänak võitis MM-sarja kuuluva Soome ralli

NordenBladet — Eestlane Ott Tänak võitis MM-sarja Soome etapi Jyväskyläs. Teiseks tuli norralane Mads Östberg ja kolmandaks soomlane Jari-Matti Latvala.

Latvalaga samasse Toyota tiimi kuuluv Tänav võttis rallilt viimast, kui näitas häid aegu vaatamata selgele liidripositsioonile. Finišisse jõudes tähistas ta oma karjääri esimest Soome ralli võitu.

Tänakul oli palju eestlastest kaasaelajaid raja ääres.

Ott Tänak on Twitter

YES, WE DID IT! ?? We are the WINNERS of @RallyFinland! ?? #RallyFinland #GoOtt #WRC #TanakFanArmy

Ott Tänak on Twitter

Can you count the flags? ? I hope that the last Estonians locked the door when they left from Estonia to Rally Finland. ? #RallyFinland #GoOtt #TanakFanArmy @OfficialWRC @TGR_WRC

WRC on Twitter

Saturday in Finland: Dominant Tänak extends lead – https://t.co/Av99I9bK4f

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

USA väljaanne New York Post: Soome valmistub kolmandaks maailmasõjaks, Helsingi maa-all on teine Helsingi

NordenBladet — Hiljuti ütles USA president Donald Trump NATO laienemist kommenteerides, et NATO uus liige Montenegro on nii agressiivne, et võib esile kutsuda kolmanda maailmasõja. Väike Soome riik on aga valmistunud sõjaks juba pikemat aega, selle jaoks on pealinna Helsingi all tunnelite, veehoidlate ja seadmete võrgustik, mis võimaldab linna elanikel varjuda.

Soome on tuntud oma maaliliste talvede, tipptasemel hariduse ja pealinna Helsingi poolest, aga vähem teatakse seda, et riik valmistub sõjaks, vahendab New York Post.

Helsingi all on tunnelite võrgustik, kuhu on sõja korral võimalik ära mahutada kõik linna elanikud, 640 000 inimest. Punkrid on varustatud toidu, voodite ja meditsiinilise varustusega. Seal on isegi maa-alune liuväli.

Paljud maa-alused objektid nagu parklad, ujumisbasseinid, laste mänguväljakud ja kaubanduskeskused on ka rahuajal igapäevases kasutuses. Soomlased käivad seal siis, kui väljas on külm. Sõja korral on võimalik seal elada linnaelanikel kuni kaks nädalat. Maa all on 240 duširuumi, kus on võimalik end puhtaks pesta pärast keemiarünnakut. Asjatundjate väitel on Soome ainus võimalik vaenlane Venemaa ning  see kõik on mõeldud kaitseks Vene ootamatu rünnaku vastu. Soome pealinn asub Vene piirist ligi 250 kilomeetri kaugusel.

Soomes kardetakse, et kui Venemaal tekib Läänega sõjaline konflikt, siis on Soome esimene, kuhu sisse tungitakse. Soomlased on säilitanud teatud tasakaalu ida ja lääne vahel ning NATO-ga pole liitutud selleks, et Venemaad mitte ärritada.

Mõned analüütikud on prognoosinud, et pärast jalgpalli MMi edukat korraldamist võib Venemaa üritada midagi samalaadset nagu oli Ukrainasse sissetung 2014. aastal pärast Sotši taliolümpia korraldamist. Soome välisminister Timo Soini on aga sellise variandi ümber lükanud peale USA-Vene tippkohtumist Helsingis. Soini väitel võib Venemaa nüüd üllatada hoopis teisel moel, kuna neil on palju rohkem mänguruumi võrreldes varasemaga. Nad võivad üritada nüüd sobitada hoopis rahu seoses Ukraina, Süüria ja tuumarelvadega.

Loodetavasti ei pea soomlased oma maa-aluseid punkreid kasutama muuks kui külma eest põgenemiseks.

 

Avafoto: Helsingi (NordenBladet)
Allikas: Eestinen.fi

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome trammitehas Transtech upub tellimustesse, vaevab töötajate puudus

NordenBladet — Soome trammitehas Transtech on kiiresti kasvanud ja ettevõte ei jõua nii palju toota kui on tellimusi, kuna töötajaid pole kusagilt võtta. Põhja-Soomes Kajaani ligidal Otanmäel valmistatakse paarkümmend trammi aastas, lisaks samapalju rongivaguneid. Tellimusi on nii palju, et tootmismaht peaks lähiaastatel kolmekordistuma, vahendab MTV.

Transtechi omanikfirma on Tšehhi ettevõte Škoda Transportation.

Transtechi valmistatud trammid Arctic sõidavad pealinnas Helsingis ja neid on müüdud Saksamaale juba 80 tükki. Tellimuse maht on 250 miljonit eurot. Škoda Transportationi jaoks on see kõige suurem tehing.

Pool tellimusest tehakse ära Soomes ja teine pool Tšehhis. Esimesed trammid jõuavad Saksamaale Mannheimi 2021. aastal. Kuni selle ajani toodetakse tramme Helsingisse ja Tamperesse ning raudteefirma VR vaguneid ligi 300 miljoni euro eest.

Transtech on 30-aastane ja firmal on olnud kehvemaid ja paremaid aegu. Veel 10 aastat tagasi oli firma tellimuste maht 4 miljonit ning 15 inimest tööl. Praegu on töötajaid 650. Möödunud aastal palgati 250 uut töötajat ja metallitöölisi võetakse kogu aeg juurde. Kuivõrd Soomest töötajaid ei leita, siis otsitakse uusi inimesi välismaalt.

 

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

INIMESED joovad kuumaga vett aga saavad liigsest vee joomisest veemürgituse (hüponatreemia ehk vere liiga madala naatriumi sisalduse)

NordenBladet — Kuumaga tuleb vett juua, aga mitte liiga palju. Üha enam iniesi satub viimasel ajal haiglasse seoses veemürgitusega. Veemürgitusega kaasneb hüponatreemia ehk vere liiga madal naatriumi sisaldus. See on eluohtlik seisund, vahendab Helsingin Uutiset.

Inimene saab veemürgituse, kui joob lühikese aja jooksul vett liiga palju. See põhjustab vere lahjenemise ja elektrolüütide tasakaalu häirumise.

Risk on kõige suurem kuumaga rasket tööd tehes, kus inimene võib kaotada higistades kaks grammi soola liitri vedeliku kohta. Riskirühma kuuluvad ka lapsed, eriti imikud. Imiku neerud ei suuda eemaldada vett nii kiiresti kui täiskasvanute omad. Väiksed lapsed saavad piisava koguse vedelikku emapiimast.

Veemürgitus võib inimest tabada väga salakavalalt, kuna vaevused on individuaalsed. Enamikul inimestel esineb veemürgituse puhul kehv enesetunne. Kerge mürgituse nähud on väsimus, peavalu või krambid. Samad nähud võivad esineda ka vedelikupuuduse korral.

Individuaalselt on erinev ka veemürgitust põhjustava vee kogus. Mõnel inimesel võib see tulla kergesti, eriti kui on söödud vähe. Teised võivad juua ära mitu liitrit vett.

Hüponatreemia võib aga saada ilma üldse vett puutumata. Näiteks võib veemürgituse põhjustada liigne õlle joomine. Kui õlut juua liiga palju, viib see soolad organismist välja.

Enamus patsiente toibub veemürgitusest, aga selle tagajärg võib olla surm. Arsti juurde tasub pöörduda alati, kui inimene tunneb end kehvasti. Soomes on ette tulnud ka surmajuhtumeid veemürgituse tagajärjel.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT