Põhjamaade Heaolu Keskuse webinar: Laste ja noorte olukord püsiva madala sissetulekuga peredes (18.veebr)

Põhjamaade Heaolu Keskus - Nordic Welfare Centre (webinar)

Põhjamaade Heaolu Keskus (Nordic Welfare Centre) kutsub poliitikakujundajaid, teadlasi ja spetsialiste osalema uue raporti „Lapsed ja noored püsiva madala sissetulekuga peredes“ esitlusüritusel.

Raport annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas püsiv madal sissetulek – üks peamisi lapse vaesuse indikaatoreid – mõjutab laste elutingimusi, arengut ja võimalusi Põhjamaades.

Miks see raport on oluline?

Raport keskendub suhtelisele vaesusele, näidates, kuidas inimese sissetulek suhestub ülejäänud ühiskonnaga. Erilist tähelepanu pööratakse püsivale madalale sissetulekule, mis arendab edasi tavapärast vaesusriski (AROP – At-Risk-Of-Poverty) kontseptsiooni, lisades sellele ajalise mõõtme.

Kui tavapärane vaesusriski näitaja võib kajastada vaid ajutisi rahalisi raskusi, siis püsiva madala sissetuleku mõiste toob esile leibkonnad, kes on jäänud allapoole vaesuspiiri mitmel järjestikusel aastal. See annab sügavama arusaama pikaajalisest majanduslikust haavatavusest. Raport põhineb olemasolevatel andmetel ja uuringutel, pakkudes ülevaadet praegustest suundumustest ning ideid lapse vaesuse seire ja mõistmise parandamiseks.

Esinejad ja teemad

Üritusel astuvad üles oma ala eksperdid, kes avavad teemat eri vaatenurkadest:

  • Tone Fløtten (Fafo): Miks on lapse vaesuse seire Põhjamaades oluline ning millised on laste endi kogemused püsivas vaesuses kasvamisel.

  • Debora Pricila Birgier & Maria Bobrinskaya (Nordregio): Peamised suundumused ja erinevused Põhjamaade regioonis ning ettepanekud andmete ja analüüsi tõhustamiseks.

  • Geir Holtan Møller (Telemarksforsking) & Karin Gustavsen (KORUS): Paljulubavad lähenemisviisid sotsiaalse mobiilsuse ja võrdsete võimaluste toetamiseks lastele ja noortele.

  • Vítor Miranda (Nordregio): Väljakutsed ja võimalused Põhjamaade statistikaandmebaasis laste elutingimuste ja majandusliku haavatavuse jälgimisel.

Arutelu fookuspunktid

Esitlusel ja sellele järgneval arutelul keskendutakse järgmistele teemadele:

  • Püsiva madala sissetuleku trendid ja selle roll pikaajalise majandusliku haavatavuse mõistmisel.

  • Arengute jälgimise tähtsus ajas, erinevates sotsiaalsetes gruppides ja regioonides.

  • Laste endi sissevaated ja kogemused majanduslikes raskustes peres elamisest.

  • Lahendused sotsiaalse mobiilsuse tugevdamiseks, sõltumata vanemate sotsiaalsest või majanduslikust olukorrast.

Diskussioonides otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas Põhjamaade koostöö saab parandada seiret, tuvastada riskigruppe ning tagada sekkumised, mis toetavad laste õigust elule, arengule ja võrdsetele võimalustele, nagu on sätestatud ÜRO laste õiguste konventsioonis.

Kellele on üritus suunatud?

Üritus on oluline otsustajatele, teadlastele, praktikutele ja kodanikuühiskonna esindajatele, kes töötavad laste ja noorte elutingimuste parandamise nimel Põhjamaades, sealhulgas:

  • Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Põhjamaade Nõukogu ja seotud asutuste poliitikakujundajad.

  • Riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused, kes tegelevad pere-, sotsiaal- ja heaoluvaldkonna poliitikaga.

  • Teadlased ja analüütikud, kelle fookuses on laste vaesus, ebavõrdsus ja sotsiaalne mobiilsus.

  • Omavalitsuste, vabaühenduste ja avalike teenuste spetsialistid, kes toetavad haavatavas olukorras olevaid lapsi ja peresid.

  • Kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis seisavad laste õiguste ja võrdsete võimaluste eest.

Olenemata sellest, kas te tegutsete poliitika, teaduse või praktika vallas, pakub see üritus ainulaadset võimalust saada uusi teadmisi, jagada kogemusi ja tugevdada Põhjamaade koostööd.

Registreerimine ja lisainfo: nordicwelfare.org/en/

____________________
Põhjamaade Heaolukeskus (NVC) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu sotsiaal- ja tervishoiusektori allasutus, kelle missiooniks on aidata kaasa heaolualgatuste arendamisele Põhjamaades.

Huldufólk vs. Huldra: Põhjala mütoloogia varjatud palged

Huldra muinasjutud, muistendid, pärimused, mütoloogia

NordenBladet – Põhjamaade folklooris on “varjatud maailm” alati olnud inimeste igapäevaelu lahutamatu osa. Kuid sõltuvalt sellest, kas viibite paksudes Rootsi metsades või tuulistel Fääri saartel, on see varjatud maailm väga erinev.

Kuigi nimed Huldra (Hulder) ja Huldufólk pärinevad samast vanapõhja tüvest (hylja – peitma, varjama), tähistavad need kahte täiesti erinevat mütoloogilist kontseptsiooni.

Huldra: Metsik võrgutaja (Norra ja Rootsi)

Skandinaavia mandriosas, eriti Norras ja Rootsis, on Huldra (või skogsrå – metsaemand) üksik ja salapärane naissoost metsavaim. Saamide pärimuses esineb sarnane tegelane nimega ulda. Ta on looduse personifikatsioon – ahvatlev, kuid ohtlik. Pärimuslugudes on huldra sageli metsiku looduse valitsejanna/hoidja: ta võib olla inimese vastu heatahtlik (nt aitab või valvab tööd), aga ka ohtlik – eriti kui inimene käitub ülbelt, ahnelt või lugupidamatult.

Välimus: Ilu ja loomalikkus

Eestvaates on Huldra hingematvalt ilus ja ligitõmbav naine, sageli pikkade juustega ja taluniku riietes. Kuid tal on alati üks füüsiline “viga”, mis paljastab tema mitteinimliku päritolu ning mida ta püüab varjata:

  • Norras: Tal on pikk lehma saba (vahel ka rebase saba), mis paistab seeliku alt välja.

  • Rootsis: Tal on sageli selg õõnes nagu vana puutüvi või kaetud puukoorega.

Käitumine: Üksik kütt

Huldra ei ela tavaliselt suurtes kogukondades. Ta ilmub üksikutele meestele – söepõletajatele, jahimeestele või karjustele – sügaval metsas.

  • Oht: Ta meelitab mehi oma iluga, eksitades neid sügavamale metsa, kust nad ei pruugi kunagi naasta.

  • Võimalus: Kui mees suudab Huldra kirikusse viia ja temaga abielluda, kaotab Huldra oma saba ja muutub inimeseks. Räägitakse, et sellised naised on väga tugevad ja toovad talule suurt õnne, kuid meest tuleb hoiatada: kui ta kohtleb Huldrat halvasti, meenub naisele tema ürgne jõud ja ta võib mehe paljaste kätega puruks pigistada.


2. Huldufólk: Peidurahvas (Island ja Fääri saared)

Liikudes läände, Atlandi ookeani saartele, muutub pilt drastiliselt. Siin ei ole tegemist metsiku loodusvaimuga, vaid Huldufólk on terve paralleelühiskond. Nad on “meie paremad koopiad”.

Välimus: Üllad ja hallid

Huldufólk näeb välja peaaegu täpselt nagu inimesed, kuid nad on sageli kirjeldatud kui pikemad, ilusamad ja väärikamad.

  • Nad kannavad sageli halle riideid (fääri k. huldugrátt), mis aitab neil kivide ja udu vahele kaduda.

  • Neil puuduvad loomalikud tunnused (ei mingit saba ega õõnsat selga).

Käitumine: Peegelühiskond

Erinevalt üksikust Huldrast elab Huldufólk perede ja kogukondadena.

  • Elupaik: Nad elavad suurtes kivirahnudes (álfhóll) ja mäeküngastes.

  • Eluviis: Nad peavad karja (huldulambad ja -lehmad on eriti rammusad), käivad kalal, peavad pulmi ja matuseid. Neil on oma preestrid ja kirikud.

  • Suhe inimestega: Nad on naabrid. Kui sa austad nende elupaika (ei lõhu nende kive, ei ehita teed läbi nende “maja”), jätavad nad su rahule või isegi aitavad sind. Kui sa neid häirid, tabab sind ebaõnn, haigus või majanduslik krahh.

Üks levinumaid ja hirmutavamaid lugusid Fääri pärimuses (mis on sarnane ka Eesti mütoloogiale) on see, et huldufólk tahab vahetada oma lapse inimlapse vastu. Kui inimene sai lapse, pidi ta olema väga ettevaatlik, et huldu-naine ei tuleks ja ei vahetaks ilusat inimlast oma vana ja inetu lapse vastu. Sellist vahetatud last kutsuti fääri keeles býttingur.

Miks see erinevus tekkis?

Folkloristid usuvad, et erinevus tuleneb maastikust ja elutingimustest.

  1. Mets vs. Lage maa: Rootsis ja Norras on metsik ja pime mets koht, kus inimene on üksi ja haavatav – Huldra kehastab metsa ahvatlevat, kuid ohtlikku tundmatust.

  2. Isolatsioon saartel: Islandil ja Fääri saartel metsa peaaegu ei ole. Inimesed elasid väikestes isoleeritud külades karmi looduse meelevallas. “Peidurahvas” pakkus seltsi – nad olid kujuteldavad naabrid tühjas maastikus, kes seletasid lahti kummalisi loodusnähtusi ja andsid põhjuse austada iga kivi ja künkakest.

Tänapäevane pärand

Mõlemad uskumused elavad edasi ka 21. sajandil:

  • Turism: Norra turism kasutab Huldra kuju sageli (nt Kjosfosseni joal Flåmi raudtee ääres tantsib punases kleidis “Huldra” turistidele).

  • Ehitus: Islandil ja Fääri saartel võetakse Huldufólk’i tõsiselt ehitusprojektides. On juhtumeid, kus maanteid on ümber projekteeritud, et vältida tuntud “haldjakivi” õhkulaskmist, sest kohalikud (ja vahel ka masinad, mis seletamatult katki lähevad) keelduvad seal töötamast.