HEAOLU GARANTEERITUD! 10 TARKUST, kuidas Feng Shui abil oma tervist ja armuelu parandada ning iseseisvust kasvatada – vaja läheb vaid ühte asja!

By

-

oktoober 25, 2022

NordenBladet – Nii mõnigi teist võib-olla on küsinud endalt: “Kuidas saada õnnelikuks?”, “Kuidas vabaneda stressist?”, “Kuidas seljatada masendus?”, “Kuidas saada iseseisvaks?”, “Kuidas oma ellu rõõmu tuua?”, “Mida teha, et poleks depressiooni?” jne. Ka kõige skeptilisemad inimesed on pidanud tunnistama, et Feng Shui abil on nende elu võtnud uue, värske ja positiivse suuna. Toome teieni väga lihtsad nipid, mida te igapäevaselt oma heaolu parandamiseks teha saate! Vaja läheb vaid üht – küünlaid! Võtka aega ning põletage küünlaid!

1. Taasta oma suhtes kirg
Kui kirg on teie suhtest kadunud, pane kaks punast küünalt oma magamistoa tagumisse paremasse nurka. Süüta küünlad kaks korda päevas. Jälgi, et küünlad oleks lähestikku. Kui eelistad lõhnaküünlaid, vali kirelõhnade seast — näiteks roos, ylang-ylang või jasmiin.

2. Tõmba endale seltskonnas tähelepanu
Kas tunnete end unustatuna või kõrvalejäetuna? Küünlaleek aitab su soovitud tähelepanu endale tagasi tõmmata. Võta üheksa punast küünalt, aseta need toa tagumise seina juurde. Süüta küünlad kord päevas, soovitavalt päevavalguses.

3. Leia motivatsioon
Kui sul on kamin, aga see ei tööta või sa ei kasuta seda, ehk sul puudub kokkupuude elava tulega, on motivatsioon kiire langema. Motivatsiooni tagasi saamiseks pane kaminasuule mõned küünlad ning süüta neid vähemalt kord nädalas. Küünalde värv sõltub kamina asukohast. Sissekäiguga samas seinas asuv kamin tahab siniseid küünlaid, toas vasakul asuvasse kaminasse pane rohelised. Tagaseinas asetsevasse kaminasse pane punased ja paremal pool asuvasse kaminasse valged küünlad. Kui teil puudub kamin, siis lähtuge radiaatori asukohast.

4. Too tuppa rohkem kodusoojust
Ruum, mis on külm ja masendav, on täis yin- energiat. Too vajalikku yang-energiat tuppa kolme sissekäigu juurde asetatud küünla abil. Abiks on värsked lõhnad nagu lavendel, piparmünt ja bergamot.

5. Feng Shui abil ülekoormusest priiks
Kui kipud endale võtma rohkem ülesandeid kui täita jaksad, on su kodus liiga palju Puu energiat. Idealiseerite olukordi üle ning see teeb ka teistega suhtlemise keeruliseks. Koormuse vähendamiseks võta üheksa punast küünalt, pane need vasaku seina keskele ja süüta korra igal hommikul.

6. Inspiratsiooni saamiseks ning üksluise elu peletamiseks
Osta kaheksa sinist küünalt, pane toa vasakusse nurka ning süüta igal õhtupoolikul. Lõhnad, mis sind aitavad, on sidrun ja rosmariin.

7. Tervise parandamiseks
Vereringeprobleemide, artriidi, silmamurede või kuiva naha korral pane viis kollast ja kandilise kujuga küünalt köögilauale ning süüta kord päevas.

8. Iseseisvuse kasvatamiseks
Põlevatest küünaldest saad tule-energiat, mis tõstab su enesekindlust. Kui oled liiga klammerdunud oma kallima, lapse või vanema külge, pane üks suur ja ümara kujuga küünal vannitoa ukse juurde ning süüta kord päevas.

9. Tuju tõstmiseks
Kui keegi üritab sind maha teha ning tõmbab su meeleolu nulli, pane kuus pikka küünalt kodu paremasse nurka ja süüta need õhtupoolikul. Küünalde põledes saad oma vabaduse ja rõõmsa meele tagasi.

10. Rahu leidmiseks
Su elus on ainult töö ja ei mingit lõbu ning tahaksid seda muuta? Vajad seitset valget ümmargust küünalt, mis tuleb asetada toa parema seina keskele. Süüta need kord päevas pärastlõunati. Rahustavad lõhnad on apelsin ja sidrun.

Allikas: Ohmygossip.fi (Artikkel tõlgitud Näkkälän noita nõiapäevikust)

OSCE mõistab hukka Venemaa raketirünnakud

By

NordenBladet.ee

-

oktoober 11, 2022

NordenBladet – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) mõistab hukka esmaspäevased Venemaa raketirünnakud Ukraina vastu ja nimetab neid terrorismiks.

“Need kohutavad sõjalised tegevused näitavad täielikku austuse puudumist rahvusvahelise õiguse, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse vastu ja selle rikkumist,” öeldakse OSCE esimehe, Poola välisministri Zbigniew Raua ja Saksamaalt pärit OSCE peasekretäri Helga Maria Schmidi ühisavalduses.

“Ainus selgitus nende jõhkrate ja kurjade tegude taga on terrori levitamine ja kaotuse kompenseerimine taktikaliste ja strateegiliste eesmärkide saavutamisel,” jätkub avaldus.

Norra: Politsei otsib terrorist Arfan Bhattit seoses Oslos toimunud massitulistamisega

By

NordenBladet.ee

-

september 23, 2022

NordenBladet – Mehele esitati pärast Oslos toimunud tulistamist süüdistus terroriaktides osalemises, ütles politseiprokurör Børge Enoksen pressikonverentsil. Enoksen ütleb, et nende arvates jääb mees välismaale. “Me töötame välisriikide võimudega, et mees vahistada.” Politseiprokuröri sõnul on mees 40ndates aastates Norra kodanik, kes on politseile varasemast tuttav.

Nüüdseks on Norra politsei kinnitanud, et tegu on Oslos sündinud ja kasvanud islamist ja Islamiriigiga seotud rühmituse Profetens Ummah juhtfiguur Arfan Qadeer Bhatti´ga (45).

John Christian Elden, kes on olnud Afran Bhatti advokaat juba aastaid ütles, et ka Pakistani politsei on Bhatti üle kuulanud, vahendab VG.no.

“Ma rääkisin temaga hiljemalt pool tundi tagasi. Kirjutasime juulis politseile, et nad võivad temaga igal ajal ühendust võtta, kui tahavad temaga rääkida. Pärast seda on Pakistani politsei teda Norra kolleegide nimel üle kuulanud, samuti on ta käinud saatkonnas ja saanud uue passi. Ta ütleb, et ei tema ega meie pole kuulnud läbiotsimismäärustest.”

Mille kohta küsitleti?

“Stovneri politsei väitis, et Bhattil oli mullu kevadel Siani meeleavalduse ajal autos nuga.”

Seejärel vahistati Arfan Bhatti kahe noa omamise eest.

Bhatti arreteeriti aprillis kahe noa omamise eest pärast seda, kui ta peatati autos koos Zaniar Mataopuriga (42), kes oli 25. juunil Oslos toimunud massitulistamise taga.

Juulis jäeti kohtuasi rahuldamata.

MÄRKUS. Pärast selle uudise avaldamist selgus, et advokaat Svein Holden aitab Bhatti kaitsjana.

NRK.no-le ütles Elden, et ta pole tagaotsitavate nimekirjaga kursis. “Politsei pole minult küsinud,” ütleb ta ja nendib, et Bhatti on olnud teadaoleval aadressil Pakistanis juba enne suve.

Bhatti on politseile hästi tada. Mehele esitati 2006. aastal süüdistus Oslo sünagoogi pihta tulistamise eest ning USA ja Iisraeli Oslos asuvate saatkondade pihta pommide lõhkamise kavandamises. Bhatti mõisteti süüdi 2008. aastal sünagoogi tulistamise kaasvandenõus, kuid mõisteti õigeks Ameerika ja Iisraeli saatkonna vastaste terroriplaanide eest. Teda peeti juhtumiga seoses vahi all kolm aastat, aastatel 2006–2009.

2006. aastal esitati talle süüdistus, kuid ei mõistetud süüdi ajalehe Dagsavisen ajakirjaniku Nina Johnsrudi kodu pihta tulistamises.

Arfan Bhatti (45) on nüüdseks rahvusvaheliselt politsei poolt tagaotsitav kurjategija seoses juunis Oslos toimunud massitulistamisega. (Avafoto: 2011 aasta video väljavõte YouTube´ist)

NordenBladet.ee lanseeris uue modernse veebi- ja mobiililehe

By

NordenBladet.ee

-

september 20, 2022

NordenBladet – Täna, rahvusvahelisel IT spetsialistide päeval (National I.T. Professionals Day), lanseeris NordenBladet oma uue eestikeelse meediumi. Lisaks sisulistele ja tehnoloogilistele täiendustele panustati ka modernsesse veebilehe disaini.

“NordenBladet´i süda kuulub Põhjamaadele, meie missioon on tugevdada ja säilitada Põhjamaade kultuuripärandit ning edasi kanda tuhandete aastate pikkusi traditsioone ja väärtusi. Minu eesmärk on luua juurde koostöövõrke ning kujundada paremat tulevikku Põhjamaade elanikele – päev päeva, leht lehe ning artikkel artikli haaval! Konkurents online-meedia segmendis on tihe ning NordenBladet´i eesmärk on jätkuvalt olla tugeva kohalolekuga innovatiivne digileht,” räägib Skandinaavia meediakontserni NordenBladet juht Helena-Reet Ennet.

“Vana disain, mis NordenBladet.ee-l oli aastast 2019, hakkas juba natuke ajale jalgu jääma. Ikka iga paari-kolme aasta tagant püüame lehte värskendada, et lugejad ühest kujundusest ära ei väsiks ja koduleht võimalikult funktsionaalne ja kasutajasõbralik oleks. Värske lihvi said nii esileht kui postitused. Lisaks ehitasime täiesti uue mobiilisõbraliku lehe, sest julgelt kolmandik meie külastajad saabuvad täna lehele läbi telefoni.”

Helena-Reet lisab, et uuenduskuurid on plaanitud ka NordenBladet´i teistele veebilehtedele.

NordenBladet ilmub neljas keeles – eesti keeles (NordenBladet.ee), soome keeles (NordenBladet.fi), rootsi keeles (NordenBladet.se) ja inglise keeles (NordenBladet.com) lehel. NordenBladet´i alamleht OHMYGOSSIP ilmub lisaks eelnevale ka saksa keeles.

NordenBladet.ee uus disain alates 20.september 2022:

Meenutuseks pilte ka eelnevast disainist:

ARVAMUSLUGU: Töötasu alammäära seotus trahvide, avaliku sektori palga ja elatisega on müüt

By

NordenBladet.ee

-

september 14, 2022

NordenBladet – Miinimumpalgaga on seotud mitmed müüdid, mis elavad jätkuvalt oma elu. Aastaks 2022 on töötasu alammäärast lahti seotud trahvimäärad, avaliku sektori palgaastmed ja lapse ülalpidamiseks makstav elatis. Koolieelse lasteasutuse kohatasu suuruse otsustab küll kohalik omavalitsus, kuid tal on voli, mitte kohustus siduda lapsevanematelt küsitav tasu miinimumpalgaga. Vaid osa omavalitsusi – nt Tallinn, Tartu jt on seda teed läinud.

Eesti Ametühingute Keskliit (EAKL) kui ühiskonna sotsiaalse õigluse põhimõtete eestvedaja seisab täna jätkuvalt hea selle eest, et töötasu alammäär oleks lahti seotud rahalistest toetustest, hüvitistest ja palgast. EAKL soovib tagada Eesti elanike ja töötajate võimalikult suure majandusliku iseseisvuse ja heaolu.

Üheks grupiks, keda miinimumpalga tõus otseselt puudutab, on töötud. Kuigi Töötukassa poolt makstav töötutoetus tõuseb koos miinimumpalgaga, on Statistikaameti andmetel töötute hulgas absoluutse vaesuse määr jätkuvalt kõrgeim. Arvan, et töötus on tihti sundvalik. Riigi ülesanne on aidata töötaja loetud päevadega tööturule tagasi, et ta taas enda ja pere eest hoolitseks. Hoida teda pikalt olukorras, kus rahaliste võimaluste piiratuse tõttu on makaron kõhus ja teler silme ees, pole lahendus. Vaja on leida töötutoetuse arvutamiseks toimivam mudel kui seotus miinimumpalgaga või laiendada näiteks töötukindlustushüvitise saajate ringi.

Miinimumpalga tõstmist mõjutasid `90ndatel seotus töötasude ja trahvidega

Ebaloogiliste seoste selgroog murti 13. septembril 1999. aastal sõlmitud miinimumpalga ja maksuvaba tulu kokkuleppega aastaks 2000. Seadusemuudatuse algatanud kolmepoolse kokkuleppe sõlmisid tollal Vabariigi Valitsuse, Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad. Täpne sõnastus oli, et „sotsiaalsete näitajate vaheliste põhjendamatute muutuste ja palgapoliitiliste moonutuste vältimiseks teeb Vabariigi Valitsus ettepanekud õigusaktide muutmiseks, milles rahas väljendatud näitajad on seotud palga alammääraga“. Edasi kehtestati 2001. aastal jõustunud karistusseadustiku muudatustega rahalise karistuse päevamääraks süüdimõistetu keskmine päevasissetulek (§ 44 lg 1 ja 2) ning väärteo põhikaristuse (§ 47 lg 1) – rahatrahvi suuruseks 60 krooni, mis täna on kolm kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik võrdub nelja euroga). Seega pole trahvid täna enam kuidagi seotud miinimumpalgaga.

Ajale kiiresti jalgu jäänud `90ndate Eesti riigiteenistujate ühtne palgaastmestik reformiti 2003. aastal. Sellega kaotati seos riigiteenistujate töötasu ja miinimumpalga vahel. Töötasu alammäära ja sellele lähedast tulu saavaid inimesi oli Maksu- ja Tolliameti andmetel 2022. aasta esimese seitsme kuu keskmisena erasektoris 30 000, riigisektoris 1600 ja omavalitsustes 1900. Seega on avalikus sektoris täna miinimumpalga maksmisel põhjendatud seos töö iseloomuga ja eelkõige puudutab töötasu alammäära tõus erasektori töötajaid.

Lasteaia kohatasu suurus on omavalitsuste ainupädevuses

Rahandusministeeriumi peaspetsialist Mari Kalma avaldas 2019. aastal ministeeriumi blogis lasteaia kohatasu analüüsi. Ta kirjutas, et kuigi seadus lubab küsida vanematelt lasteaia kohatasuks igakuiselt kuni 20% miinimumpalgast, on enamik kohalikke omavalitsusi kehtestanud siiski tunduvalt madalama määra (keskmiselt 6%). Samuti arvestab umbes 2/3 omavalitsustest lasteaia kohatasu määramisel peres kasvavate laste arvu ning leibkondade majandusliku olukorraga.

Kalma väidab aga analüüsi tulemusel, et kohatasust olulisem on lapsevanema suutlikkus seda maksta. Ta võrdles tasu suhet KOV maksumaksjate keskmise sissetulekuga ja sai teada, et näiteks Pärnus tuli 2019. aastal ühelapselises peres loovutada lasteaiakoha eest 7% (71 eurot) omavalitsuse keskmisest kuisest sissetulekust ning sarnase elanike sissetulekuga Peipsiääre vallas kõigest 1% (10 eurot). Ta järeldas, et üle-eestiliste erisuste põhjuseks on osade omavalitsuste otsus kasutada madalat kohatasu universaalse sotsiaalmeetmena kõigi omavalitsuse emade-isade laste kasvatamise rahalise koorma kergendamiseks.

Omavalitsustel on aeg siduda lasteaia kohatasu miinimumpalgast lahti

Lasteaia kohatasu suuruse puhul olgu rõhutatud, et selle kehtestab kohalik omavalitsus, kel pole kohustust seda töötasu alammääraga siduda. Kui kohalik omavalitsus on siiski seda teed läinud, võib sellest teha kaks järeldust: esiteks on omavalitsuse ametnikud valinud enda jaoks lihtsama viisi, sest lasteaia kohatasu pole oma olemuselt kuidagi seotud lihttööde eest makstava miinimumpalgaga; teiseks on omavalitsuse elanikel põhjust taotleda KOV ametnikelt kehtiva protsendi säilitamist, vähendamist või hoopis lahti sidumist miinimumpalgast. Et lasteaia kohatasu arvutamisel lähtutaks loogilistest seostest nagu lastetoetust saavate laste arv leibkonnas, lapsevanemate maksevõime või näiteks KOV elanike keskmine sissetulek.

Siinkohal on mul lasteaiaõpetajatele praktiline soovitus. Nõudke kohatasu tõusust laekuv raha endale. Usun siiralt, et lapsevanemad eelistavad õpetajate palgatõusu kui garantiid, et juurde makstav tasu läheb õigesse kohta. Julgustan teid kerkivast kohatasust lisanduvat raha endale küsima.

Aasta algusest ei mõjuta miinimumpalk lapsele makstava elatise suurust

Üle 10 aasta oli alaealisele lapsele makstava elatise (kk alimendid) suurus seotud töötasu alammääraga. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 nägi ette, et „igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära“, ent alates 1. jaanuarist olukord muutus. Täna kujuneb elatise summa eelkõige lapse vajadusi, elukorraldust ja vanemate võimalusi arvestades, liites lisaks omavahel baassumma ja 3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Mõlemad – nii baassumma kui kolm protsenti keskmisest kuupalgast muutuvad igal aastal. Elatissumma esmaseks arvutamiseks on Justiitsministeerium loonud elatiskalkulaatori: just.ee/elatiskalkulaator/.

Miinimumpalk tuleb lahti siduda kõigist maksudest ja tasudest

Kuigi miinimumpalga küljest on järjest pudenenud trahvimäärad, avaliku sektori palgaastmed, lapse ülalpidamiseks makstav elatis jne, on seotus mitmete toetuste ja hüvitistega jäänud. Seetõttu tuleb minu arvates teatud numbreid hakata arvutama teistel alustel. Praegu on lihtne neid iga-aastaselt muuta, sest need on seotud miinimumpalgaga ja sedasi saab vältida debatte maksumaksjate, kogukonna ja avalikkusega. Seaduseloojatel ja kohalikel omavalitsustel on vaja leida oma, õiglane süsteem, mis on lahti seotud töötasu alammäärast ja rahuldab elanikkonda.

Autor: Eesti Ametühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel
14.09.2022