NordenBladet — EfTEN Real Estate Fund AS teenis jaanuaris 2 541 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu. Kuu varem, 2023. aasta detsembris, teenis fond 2 779 tuhat eurot üüritulu, mis sisaldas kaubanduskeskuste aasta lõpus arvestatud käibeüüre kogusummas 211 tuhat eurot.
Fondi konsolideeritud EBITDA oli jaanuaris 2 168 tuhat eurot (2023 detsember: 2 181 tuhat eurot). Seekord sisaldab võrdlusperiood esmakordselt ka endise EfTEN Kinnisvarafond AS kinnisvaraobjektide tulemust, kuivõrd fondide ühinemise bilansipäev oli 01.01.2023. Võrreldes 2023. a jaanuariga kasvas fondi konsolideeritud neto üüritulu sellel aastal 2% ja EBITDA 1% võrra.
Fondi konsolideeritud raha jääk kasvas jaanuaris 760 tuhande euro võrra ning oli koos lühiajaliste hoiustega 31.01.2024 seisuga kokku 18 871 tuhat eurot. Investeeringuid olemasolevatesse kinnisvaraobjektidesse tegid fondi tütarettevõtted kokku 1 061 tuhande euro ulatuses, s.h Ermi hooldekodu ehituseks investeeriti 754 tuhat eurot.
Fondi tütarettevõtete pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär oli jaanuari lõpus 5,91% (sama, mis detsembris).
EfTEN Real Estate Fund AS’i puhasväärtus aktsia kohta oli 31.01.2024 seisuga 20,3368 eurot ja EPRA NRV 21,0917 eurot. Aktsia puhasväärtus kasvas jaanuaris tavapäraselt 0,6%.
NordenBladet — Tallinna Vesi kutsub aktsionäre, investoreid, analüütikuid ja teisi huvilisi osalema ettevõtte 2023. aasta neljanda kvartali ja kaheteistkümne kuu tulemusi tutvustaval veebiseminaril 2. veebruaril 2024 kell 11.00. Veebiseminar toimub inglise keeles. Tulemusi tutvustavad AS Tallinna Vesi tegevjuht Aleksandr Timofejev ja finantsdirektor Taavi Gröön.
Aleksandr Timofejev ja Taavi Gröön vastavad küsimustele pärast presentatsiooni. Soovitame küsimused saata enne veebiseminari toimumist hiljemalt 2. veebruaril kella 9.00-ks e-kirja teel: Kristiina.tamberg@tvesi.ee. Küsimusi saab esitada ka veebiseminari ajal.
NordenBladet — Alates 01.02.2024 naaseb Jelena Fedosejeva Eesti Gaasi nõukogu koosseisu. Muudatus on seotud sellega, et regulatiivsetelt ei ole võimalik osaleda samal ajal mõlema ettevõte töös. Akciju sabiedrība “Gaso” tegevus on hästi juhitud ja seega on Jelena Fedosejeval võimalik naasta Eesti Gaasi nõukogu koosseisu.
Väljavõte Jelena Fedosejeva viimase kolme aasta ametikäigu kohta Infortar grupis:
AS Infortar investeeringute juht, alates 2007- tänaseni
Elenger Marine OÜ tegevjuht ja prokurist, alates 20.10.2020-tänaseni
Infortar Marine Ltd juhatuse liige alates 06.08.2020-tänaseni
AS Gaasivõrk nõukogu liige 05.04.2019-tänaseni
Akciju sabiedrība “Gaso” nõukogu liige perioodil 20.07.2023- 31.01.2024
AS Eesti Gaas nõukogu liige 15.04.2016-13.07.2023 ja alates 01.02.2024
AS EG Ehitus nõukogu liige 05.04.2019-28.11.2023
OÜ EG Biofond nõukogu liige 18.10.2019 – 14.10.2022
HG ProSolution OÜ nõukogu liige 28.08.2019-27.12.2022
Elenger Crew Management OÜ nõukogu liige 25.11.2020 – 23.01.2023
Elenger UAB juhatuse liige 09.03.2020-13.07.2023
Elenger OY juhatuse liige 13.08.2019-14.07.2023
Elenger Sp. Z o.o. nõukogu liige 16.11.2021-14.07.2023
Tänase päeva seisuga on Jelena Fedosejeva 150 AS Infortar aktsia omanik.
Infortar tegutseb viies riigis, ühingu peamised tegevusvaldkonnad on energeetika, laevandus ja kinnisvara. Infortar omab ligi 42 protsendi suurust osalust AS-is Tallink Grupp, 100% osalust AS-is Eesti Gaas ning mitmekülgset ja kaasaegset, ca 100 000 m2 suurust kinnisvaraportfelli. Lisaks kolmele põhitegevusvaldkonnale tegutseb Infortar ka ehituse ja maavarade, trükkimise, taksonduse ja muudes valdkondades. Kokku kuulub Infortari kontserni 104 ühingut: 48 kontserni tütarühingut, 5 sidusettevõtjat ja 50 sidusettevõtjate tütarühingut. Arvestamata sidusettevõttjaid annab Infortar tööd 1333 inimesele.
Kadri Laanvee
ASi Infortar investorsuhete juht
e-post: kadri.laanvee@infortar.ee
telefon: +372 5156662
https://infortar.ee/investorile
NordenBladet — AS Merko Ehitus avaldas 09.08.2021 börsiteates info Läti konkurentsinõukogu otsuse kohta, mille kohaselt peetakse kontserni tütarettevõtet SIA Merksi ühena üheksast ettevõttest osaliseks Läti ehitusettevõtete keelatud koostöös perioodil 2015–2019, mis tähendab Läti konkurentsiseaduse § 11 lg 1 rikkumist.
Läti konkurentsinõukogu ei süüdista ettevõtteid hinnakokkulepetes. Konkurentsinõukogu otsuse aluseks olid olulises osas vestluste väljakirjutised, mis pärinesid Läti Korruptsiooniennetuse ja -vastase Võitluse Büroo (KNAB) poolt jälitustegevuse käigus tehtud pealtkuulamiste salvestistest. Läti konkurentsinõukogu otsuse kohaselt osales tollane SIA Merksi juhtivtöötaja 27.06.2016 ühel Läti ehitusettevõtjate koosolekul. Läti konkurentsinõukogu otsuse kohaselt toimus kokku 12 sellist koosolekut, millest ülejäänutel SIA Merksi esindaja ei osalenud.
SIA Merksi ei ole Lätis süüdistatud kartellikuriteos. Erinevalt Eestist menetletakse konkurentsireeglite võimalikke rikkumisi Lätis haldusmenetluses, kus konkurentsinõukogu on korraga nii juhtumi uurija kui ka otsuse tegija. Süüdistatav ettevõte saab otsuse vaidlustada halduskohtus, kuid erinevalt süüteomenetlusest on sisuliselt tegemist ümberpööratud tõendamiskoormusega ehk ettevõte peab tõendama, et ei ole süüdi.
Enne otsuse tegemist sai ettevõte ühe korra kirjalikult avaldada oma seisukohti tõstatatud etteheidete kohta ja osaleda ühel Läti konkurentsinõukogu koosolekul. SIA Merks ja AS Merko Ehitus vaidlustasid Läti ringkonnakohtus Läti Konkurentsinõukogu otsuse seaduslikkuse ilmsete protseduuriliste ja sisuliste vigade tõttu, mille kohta avaldas AS Merko Ehitus 13.09.2021 börsiteate. Täiendavad kommentaarid on ilmunud AS-i Merko Ehitus vahe- ja aastaaruannetes ning kõik materjalid on jooksvalt olnud saadaval ettevõtte kodulehe vastavas alajaotises.
Eile, 25. jaanuaril 2024 tegi haldusasjade Läti ringkonnakohus teatavaks oma otsuse, millega jäeti Läti konkurentsinõukogu otsus jõusse.
Merko Ehitus kontsern peab jätkuvalt Läti konkurentsinõukogu seisukohti SIA Merksi äritegevuse kohta põhjendamatuteks kogu ulatuses. Kontsern analüüsib põhjalikult Läti haldusringkonnakohtu otsuses tehtud järeldusi ning otsustab kassatsiooniavalduse esitamise Läti Riigikohtusse lähiajal. AS Merko Ehitus annab vaidlustamisest teada börsisüsteemi vahendusel.
Konkurentsinõukogu poolt määratud haldustrahv suuruses 5,4% SIA Merksi 2020. aasta müügitulust ehk kogusummas 2 688 950,79 eurot ei kuulu tasumisele ning muud võimalikud Läti seadustest tulenevad tagajärjed ei rakendu enne kohtuotsuse jõustumist. Seadusest tulenevate tagajärgede all peetakse silmas keeldu SIA Merksi osalemisele riigihangetel kolme aasta vältel peale otsuse jõustumist ning kahju kannatanud osapoolte võimalikke tsiviilhagisid. Läti Konkurentsinõukogu otsus ei süüdista ettevõtteid hinnakokkulepetes, vastavalt peame põhjendamatuks eeldada kahju tekkimist ilma konkreetsete tõenditeta.
Merko Ehitus avaldab uuendatud mõjuhinnangu igas vahe- ja aastaaruandes vastavalt usaldusväärse info tekkimisele. Ühekordse olulise mõjuga sündmuste info avaldab kontsern börsiteatena.
Merko Ehitus kontsern on jätkuvalt pühendunud ärieetika standardite kohase käitumise edendamisele ja rakendamisele, samuti kõikide äritavasid reguleerivate seaduste ja eeskirjade järgimisele. Mis tahes võimalik ausa konkurentsi rikkumine on vastuolus kontserni tegevuspõhimõtete ja väärtustega.
Urmas Somelar
Finantsüksuse juht
AS Merko Ehitus
Telefon: +372 650 1250
E-post: urmas.somelar@merko.ee
NordenBladet — Eesti relvajõud ostavad nüüd relvi ajalooliselt kiires tempos. Eelmisel, 2023. aastal ületasid riigi kaitsekulutused esimest korda miljardi euro piiri. Tänavu jätkavad kaitsekulutused kasvu ja on üle 1,3 miljardi euro.
Kaitsekulutuste osakaal Eesti sisemajanduse koguproduktist ületab tänavu esmakordselt kolme protsendi piiri ehk ligi 3,3 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.
Sõjaline allianss NATO soovitab oma liikmetele vähemalt kahe protsendi suurust osa sisemajanduse koguproduktist. Isegi NATO-s on Venemaa agressiivse tegevuse tõttu viimase aasta jooksul suurenenud surve piirmäära tõstmiseks kolmele protsendile.
Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu teatasid 2022. aasta lõpus ühiselt, et kavatsevad tõsta oma kaitsekulutuste osa kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist. Ühises ajakavas nad aga kokku ei leppinud.
Võrdluseks – Soome tänavune kaitse-eelarve on ligikaudu 6,2 miljardit eurot, mis vastab 2,3 protsendile sisemajanduse koguproduktist.
Eesti peaminister Kaja Kallas ütles ajalehele Times avaldatud intervjuus, et Euroopal on kolm kuni viis aastat aega valmistuda Venemaa agressiooni laiendamiseks NATO idapiirile.
Kallas lähtub oma hinnangus Eesti välisluure raportist. Selle kohaselt peab Venemaa Eestit ja veel kahte Balti riiki „NATO kõige haavatavamateks osadeks”, muutes need kõige tõenäolisemaks rünnaku sihtmärgiks.
Eesti sõjatehnika ja kaitsehalduse varade eest vastutava Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor Magnus-Valdemar Saar küsib Kaitseministeeriumi värskes investeeringute ülevaates, kuidas saab Eesti järgmist sõda ära hoida või võita?
Saar vastab enda küsimusele tuntud ladinakeelse lausega: „si vis pacem, para bellum”. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks.
„Valmistume sõjaks ja pakume kõike, mida riigikaitseks vaja,” kirjutab Saar.
Eesti kaitseministeeriumi viimane investeerimisülevaade hõlmab aastaid 2023–2027.
Arvustus on huvitav lugemine. See näitab ilmekalt, kui oluliseks peavad eestlased seda, et kaitse-eelarvesse eraldatud raha kasutatakse spetsiaalselt sõjavarustuse: relvade ja laskemoona ostmiseks.
Üle-eelmisel 2022. aastal kulutas Eesti kaitseinvesteeringuteks ehk relvaostudeks ja sellega seotud projektideks veidi alla 400 miljoni euro. 2023. aastal kasvas summa ligi 600 miljoni euroni.
Ennustatakse, et kaitseinvesteeringud kasvavad Eestis igal aastal sellises tempos, et kümnendi lõpus ületatakse 1 miljardi euro piir.
Perioodil 2023–2026 kulutab Eesti relvaostudele 58,5 protsenti oma kaitsekulutustest. Isegi rahvusvaheliselt on see väga kõrge suhtarv.
Paljud lääneriigid on läinud üle professionaalsetele armeedele, jättes vähem raha relvade ostmiseks ja üha rohkem kulutusi personalikuludele.
Näiteks Soomes on püütud rõhutada, et kaitseväe ülesannete täitmiseks vajalikud relva- ja varustusinvesteeringud peaksid alati moodustama vähemalt kolmandiku kogukuludest.
Millist relvastust Eesti lähiaastatel ostab?
Lühidalt öeldes investeerib Eesti lähi- ja keskmaa õhutõrjerakettidesse, rasketesse raketiheitjatesse, nn hiilivatesse relvadesse, mereväe kaitsetehnikasse, 155-millimeetristesse haubitsatesse ning lahingu- ja transpordisoomukitesse.
Eesti mullustel ja tänavustel laskemoonahangetel on valdav osa rahast kulunud suurekaliibrilisele laskemoonale ja hiilivatele relvadele.
Soomes pälvisid eelmisel aastal Eesti relvatehingud enim tähelepanu, kui Eesti otsustas osta Türgist umbes 200 miljoni euro eest soomustransportööre. Soomes loodeti, et Eesti ost keskendub Soome sõidukitele.
Eesti maaväe tuumiku moodustab üks diviis, mis jaguneb kaheks brigaadiks ehk 1. ja 2. jalaväebrigaadiks. Neist 1. jalaväebrigaad on juba varustatud lahingumasinate ja Patria soomustransportööridega.
Türgist ostetud 230 sõidukit lähevad peamiselt 2. jalaväebrigaadile, millel veel ratassoomustransportööre pole. Esimesed Türgi soomukid jõuavad Eestisse juba sel aastal.
Eesti tegi eelmisel aastal ka oma ajaloo suurima relvatehingu, kui ostis koos Lätiga Saksamaalt keskmaa õhutõrjesüsteemi Iris-T SLM.
Umbes 400 miljonit maksnud süsteemi esimesed osad võetakse operatiivkasutusse hämmastavalt kiiresti ehk juba järgmisel aastal.
Samuti ostis Eesti äsja Iisraelist nn hiilivaid relvi. Need on iseplahvatavad droonid, mis suunatakse sihtmärgini.
Kaitseministeeriumi hinnangul oli tegu ka ühe kalleima relvatehinguga Eesti ajaloos. Soome kuulas hiljem huviga eestlaste kogemusi sellest uut tüüpi relvast.
Sarnased relvad on Ukrainas läbi murdnud viimase kahe aasta jooksul. Lõhkedroonide tarned Eestisse peaksid algama tänavu.
Ka Soome relvamüüjad on saanud oma osa Eesti viimastest ostudest.
Eesti teatas läinud kevadel, et on sõlminud Sakoga tehingud uute 8,6-millimeetriste snaiprirelvade osas. Seitsmeaastase raamlepingu väärtus on 40 miljonit eurot.
Eesti ostab snaiprirelvad TRG M10, mis vahetavad välja vanemad, samuti Sakost ostetud vintpüssid. Uute vintpüsside tarned Eestisse algavad tänavu.
