Lugeja küsib: „Olen pidevalt väsinud, aga magamine ei tee ka erksamaks. Ma ei suuda enam keskenduda ja tahtejõudu pole kusagilt võtta, miski ei paku enam huvi. Elu on nii pingeline ja ma ei suuda igapäevaseidki valikuid langetada. Keegi ümbritsevatest ei mõista mind. Eks ma olen ise süüdi, et kõik nii on läinud …   Aga lihtsalt ei jõua enam. Ei taha isegi kedagi näha. Ma saan aru, teised proovivad mind igasugustele üritustele tirida, aga mind ei huvita enam miski. Mis mul ometi viga on??“