NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon toetas oma tänasel istungil uue keskkonnaandmeid koondava veebilehe keskkonnaportaali loomist, mis võimaldab internetikeskkonnas keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele ja annab keskkonnaseisundist põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate.

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et keskkonnaportaalist saab üks ja ainus värav kõikidele valitsemisala avalikele andmetele. „Eri andmekogudele juurdepääsu tagamine ühe portaali kaudu ei tähenda iseseisva andmekogu loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis hõlbustab andmete kasutamist,“ märkis Savisaar. Ta lisas, et portaalile on vaja kindlasti luua liides, mille kaudu saaks kolmandad osapooled teha automaatselt oma analüüse ning luua täiendavaid kasutajaliideseid.

Keskkonnaportaal ajakohastab keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Senise Keskkonnaregistri asemele luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal, milles kuvatakse eri andmekogudes hoitav keskkonnateave ning asutatakse iseseisvate andmekogudena Eesti looduse infosüsteem (EELIS) ja maavarade register, mis on senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Yoko Alender selgitas, et iseseisva andmekoguna asutatava EELISe eesmärk on süstematiseeritult koguda ja tagada avalik andmete kättesaadavus keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. „EELISe andmed avalikustatakse keskkonnaportaalis. Kuna EELISe olemasolev lahendus on tehniliselt aegunud, siis on paralleelselt seadusega vaja alustada ka uue EELISe arendamisega,“ märkis Alender.

Keskkonnateavet sisaldavate andmekogude korrastamise protsess on toimunud juba pikema aja vältel. Muu hulgas on asutatud keskkonnaseire andmekogu KESE, keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS ning kalanduse lubasid ja andmeid sisaldav teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu TEHA. Kuna senine keskkonnaregister asendub veebilehega ent valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest/andmetest on praegu ja on ka edaspidi kogutud EELISesse, antakse õiguslik alus seni registri alaminfosüsteemidena tegutsenud EELISele ja ka maavarade registrile. Keskkonnaregistri alaminfosüsteemid on keskkonnaregistrisse kogutavate andmete algallikad ehk andmekogud avaliku teabe seaduse järgi.

Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE) täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 20. jaanuaril.

NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjon arutas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kriisimeetmete elluviimist ning rõhutas, et MESist raha taotlemine peab olema selge ja raha kasutamine läbipaistev.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm osutas, et kevadel lisaeelarvega eraldatud raha eesmärk oli toetada maaettevõtteid koroonaviiruse põhjustatud kriisis ja panustada likviidsusprobleemi lahendamisse. „Tegu on maksumaksja rahaga ning sellega tuleb ümber käia ausalt ja läbipaistvalt,“ toonitas Tamm. Ta lisas, et MESi kaudu laenatava raha eesmärk peab olema anda väärtust juurde just maaelule ning sealjuures tuleb jälgida, et ettevõtetel oleks võrdsed võimalused laenu saada.

Komisjoni aseesimees Urmas Kruuse toonitas, et kriisilaenu taotlejad pidanuks olema võrdses seisus, kuid ei olnud seda, kuna laenu said seda esimeste seas taotlenud. „Kuivõrd pole teada, kaua kriis kestab, siis tulnuks eraldatud raha jagada etappidesse. MESist laenu taotlemine peaks olema avalikkusele selge ja laenu soovijatel peaks olema võrdne võimalus konkureerida. Kui seda võimalust pole, siis on tegu ebaausa konkurentsiga,“ lausus Kruuse.

Maaeluminister Arvo Aller sõnas, et Maaelu Edendamise Sihtasutus püüab olla taotluste vastuvõtmisel paindlik ja taotlejasõbralik.

MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg märkis, et kevadel polnud teada, kui sügavaks kriis osutub ja milline tõrge majanduses täpsemalt tekib ehk mida oleks olukorra leevendamiseks kõige mõistlikum teha. Tema sõnul aitas ettevõtjaid enim, et raha oli võimalik laenata ka investeerimiseks. MESile eraldatud 200 miljonist oli Rosenbergi sõnul möödunud aasta lõpuks läbi laenude, käenduste ja kapitalirendi kasu saanud 469 projekti, kasutamata on veel ligi 70 miljonit eurot. Ta lausus ka, et Riigikontroll teeb MESi kohta auditit ning sihtasutus loodab Riigikontrolli tähelepanekutele tuginedes süsteemi parandada.

Riigikogu valdkondlikud komisjonid on teemat arutanud mitmel istungil.