Eesti: Tallinnas alustas tööd vaktsiinikiirabi

By

-

august 2, 2021

NordenBladet — Alates tänasest on Tallinnas võimalik kutsuda COVID-19 vastu vaktsineerimise läbiviijad oma kodu lähedale, tööle või kasvõi laulukoori, kui koos on vähemalt 10 vaktsiini soovivat inimest.

Lääne-Tallinna Keskhaigla algatatud projekti eesmärk on viia vaktsineerimine inimestele lähemale ja kui algatus osutub edukaks, võib see laieneda ka teistesse Eesti piirkondadesse. Vaktsiinikiirabi saab Tallinna piires kohale kutsuda, saates e-kirja meiliaadressile ltkhvak@keskhaigla.ee. Ettetellimise aeg on vähemalt 48 tundi ning päringusse tuleb märkida aadress, kuhu kutsutakse, kuupäev, soovitav kellaaeg ja vaktsineerimissooviga inimeste arv. Seejärel võetakse tellijaga ühendust ning täpsustatakse, millal täpselt vaktsiinikiirabi saabub.

Kasutatakse peamiselt ühedoosilist vaktsiini Janssen ja seetõttu saab kiirabis vaktsineerida inimesi alates vanusest 18 eluaastat. Kindlasti peab neil, kes soovivad end vaktsineerida, olema kaasas isikut tõendav dokument.

Lääne-Tallinna Keskhaigla ravijuhi Imbi Moksi sõnul kasutatakse esialgu ühte Tallinna Kiirabi autot, kuid kui tellimusi tuleb palju, on võimalik kiirabiautosid kasutusele juurde võtta.

„Eestis ringi sõitvatest vaktsineerimisbussidest eristab meid see, et kui buss seisab näiteks pool päeva ühes kohas ja inimesed lähevad bussi juurde, siis meie sõidame inimeste juurde,“ ütles Moks. „Kindlasti on meie projekt abiks neile inimestele, kellel on keerulisem vaktsineerimispunkti ise kohale minna, kuid me ei lükka tagasi ka teisi.“

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer lisas, et iga lahendus, mis lisab vaktsineerimisele paindlikkust, on teretulnud. „Peame katsetama erinevaid variante, ainult nii näeme, mis töötab ja mis mitte.“

Jätkuvalt saab Eestis end COVID-19 vastu vaktsineerida ka eelregistreerimisega – selleks tuleb aeg broneerida telefonil 1247 või digiregistratuuris www.digilugu.ee. Ka on kõigis maakonnahaiglates on sellest nädalal avatud vaktsineerimiskabinetid, kuhu võib sisse astuda ilma aega kinni panemata. Nende ja teiste kiirvaktsineerimise võimaluste kohta leiab infot veebilehelt www.vaktsineeri.ee ja samuti annab teavet riigiinfo telefon 1247.

Lisaks Janssenile vaktsineeritakse Eestis kahedoosiliste vaktsiinidega Pfizer ja Moderna (Spikevax), mis sobivad alates 12. eluaastast. Et saada tõhus kaitse, tuleb Pfizeri puhul teine kaitsesüst teha 6 nädalat ja Moderna puhul 4 nädalat pärast esimest doosi.

Eestis keskmiselt on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 57,6% täiskasvanutest. Kokku on ühe kaitsesüsti saanud 641 109 inimest, vaktsiinikuur on lõpetatud 563 973 inimesel. Eelmisel nädalal tehti 19 613 esimest vaktsiinidoosi.

Eesti: Keskkonnakomisjon tutvus Euroopa Komisjoni esitatud kliimapaketi algatustega

By

Helena-Reet Ennet

-

august 2, 2021

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon sai tänasel istungil ülevaate uuest kliima- ja energiaalase seadusandluse ettepanekute paketist „Fit for 55“.

Keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul on Euroopa Komisjoni esitatud pakett mahukas, kuid planeedi tervise seisukohast suisa vältimatu. „Komisjon on välja pakkunud 13 omavahel seotud algatust, mis puudutavad erinevaid poliitikavaldkondi ja majandussektoreid, kuid mille eesmärk on ühine – liikuda kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise poole. Puudutades energiat ja kütuseid, transporti, hooneid ning ka maakasutust ja metsandust, pakutakse algatusega reaalseid tegevusi, mis pidurdavad kliimamuutuseid ning aitavad meil ja planeedil jätkusuutlikumalt kesta,“ lisas ta.

Alenderi hinnangul peaks Eesti paketi kohta seisukohti kujundades olema kaalutlev, kuid avatud ja ambitsioonikas. „Pakutud algatused aitavad juurutada nutikaid energiasüsteeme ja puhtamate kütuste kasutamist, vähendada heidet ja energiatarbimist ning toetada keskkonnasäästlikku innovatsiooni ja investeeringuid,“ märkis keskkonnakomisjoni esimees. „Muutustele vastu töötamise asemel peaksime väärtustama paketis pakutud võimalusi ning mõistma, et tuleviku ja puhtama elukeskkonna nimel tuleb drastiliselt muuta meie senist toimimist ja tarbimist. Kliimaneutraalsele majandusmudelile ei ole tõsiseltvõetavat alternatiivi, meie suhtumisest ja innovatiivsusest sõltub ka meie majanduse konkurentsivõime,“ sõnas Alender.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja märkis, et kuigi kliimapaketis on esile toodud mitmeid algatusi, mis on igati tervitatavad, leiab sealt ka küsitavusi, mis vajaksid põhjalikku arutelu. „Sedavõrd laiaulatusliku kliimapaketi kohta seisukohti kujundades peab kindlasti silmas pidama, et eesmärgid oleksid saavutatavad ning muutused realistlikud – et näiteks transpordi- või energeetikasektoris planeeritud uuendustega ei satuks löögi alla väiksema sissetulekuga inimesed või meie ettevõtjate konkurentsivõime,“ märkis ta.

14. juulil Euroopa Komisjoni poolt avalikustatud nn „Fit for 55“ paketi eesmärk on viia kõik olulisemad EL-i kliima- ja energiaraamistiku õigusaktid kooskõlla liiduülese kliimaeesmärgiga vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 55% võrreldes 1990. aastaga ning liikuda seeläbi Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseni aastaks 2050.

Kliimapaketti tutvustasid komisjonile Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad.

Eesti: Kaitsevägi toetab Leedut piiri üle kontrolli hoidmisel

By

Helena-Reet Ennet

-

august 2, 2021

NordenBladet — 30. juulil saatis kaitsevägi Leetu erinevatest üksustest mehitamata lennuvahendite meeskonnad, et toetada Leedut riigivastase hübriidrünnaku tõrjumisel ning võitluses Valgevene kaudu toimuva ebaseadusliku rändega. Meeskonnad panustavad oma vastutusalal olukorrateadlikkuse hoidmisega.

„Meie meeskonnad katavad vaatlusega alad, kus Leedu piirivalve on palunud abi. Oma mehitamata lennuvahenditega näeme terviklikku pilti õhust ja omame ülevaadet piiril toimuvast. Oleme tuvastanud migrantide piiririkkumisi ning sellest koheselt Leedu piirivalvele teada andnud,“ ütles kontingendi ülem major Sergei Alipjev.

Kaitseväelaste pakutav info parandab ülevaadet piiritsoonis toimuvast ja meeskondade rakendamise vastu on tundnud huvi ka teised samas piirkonnas asuvad kordonid. Teenistuse jooksul on eestlased andnud leedukatele kasulikku teavet illegaalsete migrantide liikumisest piiritsoonis. Eesti üksused jäävad Leetu vähemalt augusti lõpuni.

„Leedu poliitikud on väljendanud suurt tänutunnet ja heameelt, et Eesti oli esimene riik, kes reageeris kahepoolselt ning saatis oma inimesed siia appi. Eesti abi on reaalses elus tõesti aidanud leedulastel kriisiga toime tulla,“ ütles Eesti suursaadik Leedus Kai Kaarelson.

Igapäevaseid ülesandeid täidavad Leedus kolm mehitamata lennuvahendite meeskonda ning nende roteerumine toimub iga kahe nädala tagant.

Kaitsevägi on eelnevalt eraldanud Leedule ka kaitseväe varudest 100 kilomeetrit tõkestustraati riigipiiri tugevdamiseks ja saatnud kohale läviohvitseri. Samuti on Eesti valmis pakkuma Leedule tuge hangete läbiviibimisel.

Avafoto: Eestlaste tegevus Leedus UAV meeskondadega 13.08.21

Eesti: PIIRANGUD KARMISTUVAD- 1500 asemel tohib kontrollita väliüritusel osaleda kuni 100 inimest ning siseruumides 50

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 31, 2021

NordenBladet – Valitsus tegi 29.juuli kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse langetada alates 9. augustist veelgi nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve, muudatused hakkavad kehtima ka toitlustusasutustes; samuti taastub alates 2. augustist ühistranspordis maskikandmise kohustus.

Valitsus on juba varem otsustanud, et alates 2. augustist võib sisetingimustes toimuvatel nakkusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osaleda kokku kuni 500 ja väljas kuni 1500 inimest. Tänase kokkuleppe kohaselt on alates 9. augustist siseruumides toimuvatel üritustel ja tegevustes lubatud kuni 50 ning õues kuni 100 osalejat.

Uued piirarvud kehtivad avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas konverentsidel, teatrietendustel, kontsertidel, kinoseanssidel, meelelahutusteenuse osutamisel, jumalateenistustel, muuseumides ja näitustel. Samuti puudutavad need sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust ja -haridust, täienduskoolitust ja -õpet, spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste korraldamist. Koole puudutavaid nõudeid arutab valitsus uuesti enne uue õppeaasta algust.

Uued piirarvud kehtivad ka avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Samuti tuleb nii sise- kui ka välitingimustes kehtestatavaid piirarve edaspidi järgida toitlustusasutustes. Samas ei puuduta piirarvud kaubandusettevõtteid ja teiste teenuste osutamist, kus jäävad kehtima inimeste hajutamise ja desinfitseerimise nõuded.

Piirarvudest rohkem osalejaid võib üritustel ja tegevustes olla edaspidi vaid siis, kui on tagatud külastajate nakkusohutus ja selle kontroll. See tähendab, et üritustel ja tegevustes saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed. Sisetingimustes võib sel juhul olla kuni 6000 ja välitingimustes kuni 12 000 külastajat. Kontrollida tuleb kõigi inimeste COVID-19 tõendeid, nende ehtsust ja kehtivust ning kahtluse korral tuvastada ka tõendi esitaja isikusamasus.

Arvestades noorte vaktsineerituse hõlmatust, ei pea alla 18-aastased oma nakkusohutust ehk vaktsineerimist, COVID-19 haiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust esialgu tõendama. Edaspidi plaanitakse laiendada nakkusohutuse tõendamise nõue kõigile vähemalt 12-aastastele, kuid selle detailide üle soovib valitsus arutelu jätkata.

Lisaks toetas valitsus täna nina ja suu katmise kohustuse taastamist ühistranspordis. Maskikandmine muutub ühistranspordis kohustuslikuks järgmise nädala esmaspäevast. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed.

Muudatused tuginevad terviseameti hinnangule ja nende eesmärk pidurdada COVID-19 haigusjuhtude arvu tõusu ning sellega kaasnevat koormust haiglatele.

Tegu on valitsuse kabinetinõupidamisel langetatud põhimõttelise otsusega. Valitsus peab vastava korralduse heaks kiitma oma istungil.

Avafoto: NordenBladet

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon: COVID-19 läbipõdenute kahe doosiga vaktsineerimiseks meditsiinilist vajadust ei ole

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 31, 2021

NordenBladet — 29. juulil kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas muuhulgas soovitusi COVID-19 läbipõdenud inimeste vaktsineerimiseks. Ekspertide hinnangul puudub meditsiiniline vajadus COVID-19 läbipõdenute vaktsineerimiseks kahe doosiga, kuid möödapääsmatu vajaduse korral võib vaktsineerija teha läbipõdenud inimesele teise vaktsiinidoosi reisimise lihtsustamiseks.

„Komisjoni liikmed on endiselt seisukohal, et COVID-19 läbipõdenuid tuleks vaktsineerida ühe doosiga soovitavalt kuuendal kuul pärast tervenemist. Läbipõdenute vaktsineerimiseks kahe doosiga puudub ekspertide hinnangul meditsiiniline näidustus,“ ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik, immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige Kärt Sõber. „Kuna reisimisel mõned riigid nõuavad, et ka COVID-19 läbipõdenutel oleks kahedoosilise vaktsiini puhul tehtud kaks vaktsiinidoosi, siis nõustusid eksperdid, et mittemeditsiinilisel eesmärgil võib möödapääsmatu vajaduse korral seda teha. Läbipõdenutele teise doosi võimaldamisega seotud tehnilised detailid täpsustatakse järgmise nädala jooksul.“

Teine doos tuleks ekspertide hinnangul teha sel juhul mRNA (kas Pfizer/BioNTech või Moderna) vaktsiiniga. COVID-19 haiguse läbipõdenud inimesele võib teise doosi teha vajadusel ka hiljem pärast kahe doosi vahelise intervalli möödumist.

Samuti soovitavad eksperdid tunnustada vaktsineerimisel läbipõdemise kinnitusena ka laboris tehtud IgG või Total Ab-tüüpi antikeha testi positiivset tulemust. Ka sellisel juhul soovitab ekspertkomisjon vaktsineerida inimest ühe doosiga kuuendal kuul positiivsest antikeha testist sõltumata sellest, millal COVID-19 haigus on läbipõetud või antikehad tekkinud.

Arutelul oli ka võimalik revaktsineerimise ehk nn kolmanda kaitsesüsti vajadus. Komisjoni liikmed leidsid, et praegu ei ole piisavalt teaduspõhiseid andmeid COVID-19 vastase revaktsineerimine vajaduse, efektiivsuse ja ohutuse kohta. Samas ei ole välistatud, et see võib osutada vajalikuks kas teatud sihtrühmadele (nt immuunpuudulikkusega inimesed) või siis kogu elanikkonnale. Uute andmete lisandumisel hinnatakse revaktsineerimise vajadust ning vajaduse ilmnemisel teavitatakse sellest sihtrühmi ja korraldatakse vaktsineerimine.

Lisaks oli komisjonis arutelul Pfizer/BioNTech vaktsiini kahe doosi vahelise intervalli võimalik lühendamine ja noorte vaktsineerimine. Ekspertide hinnangul tuleb Pfizer/BioNTech kahe vaktsiinidoosi intervallina säilitada praegune kuus nädalat, kuna pikema intervalli korral tagab vaktsineerimine parema kaitse. Eksperdid soovitavad noorte, eriti COVID-19 riskirühma kuuluvate noorte COVID-19 vastast vaktsineerimist. Samas rõhutavad eksperdid, et koolide avatuna hoidmiseks on väga oluline täiskasvanud koolipere, sh õpetajate ja laiemalt kogu täiskasvanud elanikkonna, eriti vanemaealiste võimalikult kõrge vaktsineerimisega hõlmatus.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad allergoloog-immunoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega COVID-19 haiguse kolmas laine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud.