NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon sai tänasel istungil ülevaate uuest kliima- ja energiaalase seadusandluse ettepanekute paketist „Fit for 55“.
Keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul on Euroopa Komisjoni esitatud pakett mahukas, kuid planeedi tervise seisukohast suisa vältimatu. „Komisjon on välja pakkunud 13 omavahel seotud algatust, mis puudutavad erinevaid poliitikavaldkondi ja majandussektoreid, kuid mille eesmärk on ühine – liikuda kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise poole. Puudutades energiat ja kütuseid, transporti, hooneid ning ka maakasutust ja metsandust, pakutakse algatusega reaalseid tegevusi, mis pidurdavad kliimamuutuseid ning aitavad meil ja planeedil jätkusuutlikumalt kesta,“ lisas ta.
Alenderi hinnangul peaks Eesti paketi kohta seisukohti kujundades olema kaalutlev, kuid avatud ja ambitsioonikas. „Pakutud algatused aitavad juurutada nutikaid energiasüsteeme ja puhtamate kütuste kasutamist, vähendada heidet ja energiatarbimist ning toetada keskkonnasäästlikku innovatsiooni ja investeeringuid,“ märkis keskkonnakomisjoni esimees. „Muutustele vastu töötamise asemel peaksime väärtustama paketis pakutud võimalusi ning mõistma, et tuleviku ja puhtama elukeskkonna nimel tuleb drastiliselt muuta meie senist toimimist ja tarbimist. Kliimaneutraalsele majandusmudelile ei ole tõsiseltvõetavat alternatiivi, meie suhtumisest ja innovatiivsusest sõltub ka meie majanduse konkurentsivõime,“ sõnas Alender.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja märkis, et kuigi kliimapaketis on esile toodud mitmeid algatusi, mis on igati tervitatavad, leiab sealt ka küsitavusi, mis vajaksid põhjalikku arutelu. „Sedavõrd laiaulatusliku kliimapaketi kohta seisukohti kujundades peab kindlasti silmas pidama, et eesmärgid oleksid saavutatavad ning muutused realistlikud – et näiteks transpordi- või energeetikasektoris planeeritud uuendustega ei satuks löögi alla väiksema sissetulekuga inimesed või meie ettevõtjate konkurentsivõime,“ märkis ta.
14. juulil Euroopa Komisjoni poolt avalikustatud nn „Fit for 55“ paketi eesmärk on viia kõik olulisemad EL-i kliima- ja energiaraamistiku õigusaktid kooskõlla liiduülese kliimaeesmärgiga vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 55% võrreldes 1990. aastaga ning liikuda seeläbi Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseni aastaks 2050.
Kliimapaketti tutvustasid komisjonile Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad.
