OHMYGOSSIP — Soome aasta sportlaseks valiti Rio paraolümpial ratastoolisprindis kulla ja EM-sarjas esikoha võitnud 33-aastne Porist pärit invasportlane Leo-Pekka Tähti. Tegemist on esimese invasportlasega Soome ajaloos, kes on pälvinud aasta sportlase tiitli, vahendab Yle.
Tähti edestas spordiajakirjanike liidu korraldatud aasta sportlase valimisel teisi nii eelistuste kui punktide koguarvu poolest. Tänavu osales valimisel rekordiline arv inimesi – 650 ajakirjanikku.
Tähti oli aasta sportlase valimisel edukas juba neli aastat tagasi pärast olümpiavõitu, aga siis jäi valimisel punktide koguarvust veidi puudu. Aasta sportlase valimisel tuli teiseks Wibledoni tenniseturniiril segapaarismängu võitnud Henri Kontinen ja kolmandaks poksis olümiapronksi võitnud Mira Potkonen.
OHMYGOSSIP — Müokardi infarkt ehk südamelihase infarkt on südamelihase pöördumatu kahjustus, mis on tingitud südamelihase mingi osa verevarustuse katkemisest või olulisest halvenemisest ning sellest tingitud hapnikupuudusest (isheemiast). Järgnevalt on webmd.com välja toonud 10 üllatavat põhjust, mis põhjustavad südamerabandust.
Unepuudus. Neil, kes magavad alla 6 tunni ööpäevas on kaks korda suurem tõenäosus saada infarkti kui neil, kes magavad 6-8 tundi. Peavalud. Eriti neil, kes kuulevad enne peavalu imelikke helisid või näevad imelikke asju. Külm ilm. Külm on organismile šokk. Külmaga väljas olemine ahendab veresooni, mistõttu on verel raskem südameni jõuda. Lisaks peab süda töötama külmaga topeltkoorumusega. Külmaga väldi rasket füüsilist tööd nagu lume lükkamine. Autode heitgaasid ja muu saaste. Südameprobleemid on tavalised kõrge saastega kohtades. Liiklusummikus seismine on südamele eriti kahjulik. Palju toitu korraga. Mõtle enne mitu korda, enne kui toitu lauas juurde võtad. Suurem toidukogus suurendab organismis stressihormooni norepinefriini hulka, see omakorda tõstab vererõhku ja paneb südame kiiremini tööle. Samamoodi mõjuvad osadele inimestele väga rasvased toidud. Tugevad emotsioonid, nii positiivsed kui negatiivsed. Igasugune lein ja stress suurendab organismis stressihormoonide hulka, aga infarkti võivad kaasa tuua ka õnnelikud sündmused. Südamerabanduse võib põhjustada näiteks sõprade korraldatud ootamatu sünnipäevapidu, pulmad või lapse sünd. Ootamatu või suur pingutus. Hea tervislik seisund tugevdab südant, aga liiga palju sporti teha võib olla samuti ohtlik. ligi 6% südamerabandustest on saadud sporti tehes. Spordi tegemine küll maandab stressi, aga vastupidiselt mõjub, kui teha sporti vihaselt või ärritunult. Gripp. Ajal, kui organism võitleb viirustega, võivad tekkida põletikud, mis kahjustavad südant ja veresooni. Ühe uurimise järgi on hingamisteede haiguse korral kaks korda tõenäolisem infarkti saada. Tervenedes infarktioht vähenes hüppeliselt. Astma. Astma põdemine suurendab infarktiohtu 70% võrra. Isegi siis, kui kasutada inhalaatorit on risk suurem kui teistel. Astma tõttu ei pruugita teha välja valust rinnus, mis on üks südamerabanduse tunnuseid. Arstid veel ei tea, kas infarkti põhjustavad astma puhul hingamisprobleemid või põletikud. Voodist tõusmine. Südamerabandused on tavalisemad hommikuti. Aju saadab ärkamisel organismi stressihormoone, mis võivad kahjustada südant. Une aja võib tekkida vedelikupuudus, mis samuti kahjustab südant.
OHMYGOSSIP — Eile, 18.jaanuaril, kirjutasid Eesti ja Soome kaitseministrid Helsingis alla kahepoolsele kaitsekoostöö raamkokkuleppele.
Kaitseminister Margus Tsahkna viibis oma esimesel välisvisiidil Helsingis. Kohtumisel minister Jussi Niinistöga vahetati mõtteid regionaalse julgeoleku, kahepoolse ja Põhjala-Balti kaitsekoostöö edendamise ning Euroopa Liidu ja NATO teemadel, teatas kaitseväe peastaap.
OHMYGOSSIP — Tervise Arengu Instituudi ekspert Tiiu Härmi kinnitusel on noorte suitsetamisharjumused muutunud. „Sageli ei alustata suitsuproovimist enam vanemate tagant näpatud sigaretist, vaid huuletubakast, maitsestatud e-sigaretist või vesipiibust. Ent esialgne põnevus asendub sageli märkamatult harjumuse ja nikotiinisõltuvusega, mis sageli viib tavasigarettide suitsetamiseni,“ sõnab Härm.
Näiteks vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse mitmesuguste ainetega, et tubaka maitse poleks nii tuntav ja tugev. Seetõttu on piibutamine oma meeldiva aroomi ja maheda maitse tõttu peamiseks ahvatluseks just nendele, kes pole varem suitsu proovinud ega suitsetanud.
Vesipiibu müüjad väidavad, et kuna vesipiibusuits jõuab inimese organismi läbi veefiltri, ei saa see olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Ent vesipiibu kui ka kõigi teiste tubakatoodete mõju tervisele ei erine tavasigarettide omast. Vesipiipu suitsetatakse üldjuhul 20–80 minutit järjest, selle aja jooksul tõmmatakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavalise ühetunnise piibutamisseansi käigus hingatakse seega sisse 100–200 korda rohkem suitsu kui ühte sigaretti tõmmates.
Huuletubaka ehk snusi tarvitamisel saadav nikotiinitase on organismis püsivam ja ühtlasem, mistõttu tekitab huuletubakas tunduvalt tugevama sõltuvuse kui sigaretitubakas. Risk jääda nikotiinist sõltuvusse on huuletubaka tarvitamisel 2-4 korda suurem kui tavasigarette suitsetades. See tähendab, et huuletubakast loobumise järel võib inimene hakata suitsetama sigarette oluliselt suuremas koguses kui enne huuletubaka tarvitamisega alustamist.
Kolmel neljast huuletubaka tarvitajast esineb suuõõne kahjustusi. Huuletubakas tekitab igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni. Huuletubakas ei saasta küll ümbritsevat keskkonda suitsuga, kuid selle tarvitamine ei jäta kehas puutumata ühtegi elundit. Kuna suuõõs on tubakakeemiaga kestvas kontaktis, on tõsine oht haigestuda huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähki. Juhul kui tubakamahl alla neelatakse, on ohustatud ka söögitoru ja kõhunääre. Huuletubaka tarvitamine kahjustab kesknärvisüsteemi, kutsudes esile uimastava toime ja ärevushäireid, tähelepanu- ning keskendumisraskusi.
Andmed e-sigareti pikaajaliste tervisemõjude kohta puuduvad, sest e-sigaret on suhteliselt uus toode. Uurimistulemuste üldistamise teeb keeruliseks ka see, et tooted ei ole standardiseeritud ning kemikaalide sisaldus varieerub.
E-sigareti mõju on uurinud ka Tartu Ülikooli teadlased. Prof Alan Altraja kinnitab, et e-sigareti tarvitamisel käivituvad hingamiselundites sigaretisuitsu mõjuga väga sarnased protsessid. „Järelikult suureneb risk haigestuda samadesse haigustesse, mille riskiteguriks on sigaretisuitsetamine: kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse (KOK), hingamisteede nakkustesse ja kopsuvähki. On tõenäoline, et e-sigaretid sisaldavad lühemat nimistutu erinevaid toksilisi aineid (mõned sajad) kui tavasigaretid (mõned tuhanded), kuid e-sigarettide mõju on sarnane tavasigarettide suitsetamise toimega,“ lausub Altraja.
Samuti ei ole e-sigareti kasutamine suitsetamisest loobumiseks seniste uuringute põhjal tõhusam meetod kui olemasolevate ja ohutumate abivahendite kasutamine. E-sigaretiga eksperimenteerimine ilma täiendava abita loobumiseks võib õnnestumise tõenäosust hoopis vähendada ning sageli suitsetatakse tavalist ja e-sigaretti paralleelselt. Suitsetamisest loobumiseks soovitab tervise arengu instituut pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamiskabinetti.
Avafoto: Tervise Arengu Instituudi nõunik Tiiu Härm (Peeter Langovits/Scanpix)
Allikas: Tervise Aregu Instituut (tai.ee) Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — 2015. aastal oli esimest korda täiskasvanute ortodontilisi visiite rohkem kui lastel – need moodustasid juba 51% kõigist vastuvõttudest, avaldab Tervise Arengu Instituut.
2015. aastal tehti Eestis 1,5 miljonit hambaravi visiiti, mida on 0,8% rohkem kui aasta varem. Samas hambaarsti juures käinud inimeste arv langes 1,8% võrra. Iga Eesti elaniku kohta tehti 1,1 hambaravivisiiti ning see suhtarv pole alates 2009. aastast oluliselt muutunud. Võrdlusena saab tuua, et näiteks 15 aastat tagasi oli keskmine hambaravivisiitide arv ühe elaniku kohta 1,4.
Proteetilise ravi visiite tehti mullu üle 240 000, mida on paari protsendi võrra vähem kui aasta varem. Proteese saanud inimeste arv langes 6%.
Ortodontiliste visiitide arv 2015. aastal tõusis võrreldes aasta varasemaga 2,5% – ortodonti külastati ligi 134 000 korral. Olulise muutusena saab välja tuua, et esimest korda oli täiskasvanute (15-aastased ja vanemad) ortodontilisi visiite rohkem kui lastel – need moodustasid juba 51% kõigist vastuvõttudest.
Suuhügienistide poolt tehti 2015. aastal kokku 18 159 vastuvõttu, neist umbes kümnendik olid laste visiidid.
Möödunud aastal suurenes ka hammaste ja lõualuusüsteemi röntgenuuringute arv ? kokku tehti üle 281 000 uuringu, mida on 1% võrra rohkem kui 2014. aastal. Uuringutest 59% moodustasid üksikhammaste ning 38% panoraamröntgenogrammid, kolju külgülesvõtteid tehti veidi üle 3%.
Allikas: Tai.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
