OHMYGOSSIP – USA president Donald Trump allkirjastas esmaspäeval kolm täitevkorraldust – USA lahkumiseks Vaikse ookeani partnerlusleppest (TPP), föderaaltöötajate palkamise külmutamiseks ning sammudeks välisriikide vabaühenduste vastu, mis toetavad aborte. “Oleme sellest juba pikka aega rääkinud. See, mida me äsja tegime, on Ameerika tööinimese jaoks suur asi,” ütles Trump, allkirjastades otsust USA lahkumiseks TPP-st, vahendab Pealinn.ee.
Washingtoni algatatud ja 2015. aastal 12 riigi poolt allkirjastatud TPP ei ole veel jõustunud ning Ühendriikide taandumine tähendab sellele ilmselt surmaotsust. Leppe allkirjastajad — Austraalia, Brunei, Kanada, Tšiili, Jaapan, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Peruu, Singapur, Ühendriigid ja Brunei — esindavad koos 40protsenti maailma majandusest. Kinnisvaramiljardäri presidendikampaania üks kesksemaid lubadusi oli tühistada kaubanduslepped nagu TPP ja Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepe (NAFTA), mis tema sõnul on viinud USA-st töökohti ja hävitanud selle tööstuspiirkonnad.
OHMYGOSSIP – Euroopa Parlamendi saadikud Marju Lauristin ja Urmas Paet on nomineeritud aasta eurosaadiku auhinnale. Euroopa Liidu poliitikaid kajastava ajakirja The Parliament Magazine korraldatava aasta väljapaistvamate eurosaadikute konkursil on Paet nimetatud ühena kolmest välispoliitika alal silma paistnud saadikust, Lauristin tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, edastab Urmas Paet BNS´i uudist oma Facebooki seinal.
Kokku antakse välja aasta eurosaadiku auhind 18 valdkonnas, milleks on põllumajandus ja maaelu; kultuur, haridus ja sport; areng; digitaalne ühisturg; majandus- ja rahandusküsimused; tööhõive ja sotsiaalpoliitika; energeetika; keskkond; välispoliitika; siseturg ja tarbijakaitse; väliskaubandus; justiitsküsimused ja kodanikuvabadused; uued tehnoloogiad; tervishoid; regionaalareng; teadus ja innovatsioon; transport; naiste õigused ja sooline võrdsus.
The Parliament Magazine´i auhindade jagamise otsustavad iga valdkonna eksperdid. Võitjad selguvad Brüsselis 22. märtsil.
OHMYGOSSIP – Riigikogu liikmete kuluhüvitised on Eestis iga aasta luubi all, ent Euroopa Parlamendi liikmed, kelle hüvitised on suuremad ja reeglid leebemad, elavad üsna muretult. Parlament kuluhüvitiste aruandlust ei nõua ja ka ajakirjanike huvi Euroopa Liidu asjade vastu on riigisiseste küsimustega võrreldes leigem.
Indrek Tarand ja Yana Toom kasutavad kuluhüvitisteks mõeldud raha muu hulgas annetusteks, mis pole reeglite järgi lubatud. Kaja Kallasel seisab mitukümmend tuhat eurot hüvitisi pangakontol jõude, kuid ta lubab ülejääva raha ametiaja lõpus tagasi maksta. Europarlament hüvitiste kulutamise üle järelevalvet ei tee ega saa seetõttu kommenteerida, kas eurosaadikute kulutused on reeglitepärased või mitte. Tervet europarlamenti arvestades on tegemist suurte summadega. Ühes kuus makstakse saadikutele kuluhüvitisi kokku üle 3 miljoni euro ja aastas ligi 40 miljonit eurot.
OHMYGOSSIP – Politsei-ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheri sõnul tegutseb Eestis hetkel kokku umbes 20 kuritegelikku ühendust, millest kaheksat peab politsei ohtlikuks. Vaher ja riigi peaprokurör Lavly Perling nentisid 2016. aasta kriminaalstatistikat kokku võtval pressikonverentsil, et mullu jõudis kohtusse 20 kuritegelike ühendustega seotud menetlust ning nendest 16 puhul tehti ka juba otsus. Tunamullu olid need arvud vastavalt 14 ja 10 ning 2014. aastal 11 ja 8.
Tuntumad juhtumid oli mullu loomulikult Assar Pauluse grupeeringu ja Leedu sõidukivaraste grupi süüdimõistmine ning Haron Dikajevi ja Andrey Kuzyakini kuritegelike ühenduste tabamine ja kohtusse saatmine. Siiski tõdes aga PPA juht Elmar Vaher, et Eesti tegutseb endiselt umbes 20 kuritegelikku ühendust, kellest kaheksat peab politsei väga ohtlikuks. “Me kindlasti jätkame nende tegevuse uurimisega ja hoiame silma peal,” rääkis Vaher.
OHMYGOSSIP —Riigikontrolli hinnangul vajab Eesti laste tervishoiukorraldus kiireid muutusi, kuna laste haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigeaegselt ravile ning ravi ei ole alati järjepidev.
Haiguste varajaseks avastamiseks on riik ette näinud kindla aja tagant tervisekontrollis käimise. Riigikontrolli audit näitas aga, et tervisekontrollis käivad lapsed ebaregulaarselt ning see sõltub lapse vanusest. Kõige enam jõuavad tervisekontrolli kuni 2aastased, kellest käisid ette nähtud sagedusega perearsti tervisekontrollis 85–93%.
Eelkooliealistel 3–6aastastel lastel tuleb tervisekontrollis käia vähemalt kord aastas. Eelkooliealistest jõudsid sellise sagedusega kontrolli alla 4%. Kolme aasta jooksul ei jõudnud kordagi tervisekontrolli pooled selles vanuses lapsed, mis tähendab, et osad lapsed võivad aastaid olla tervishoiutöötaja vaateväljast eemal.
Kõige vähem käivad lapsed tervisekontrollis koolieas: kontrollis käis sõltuvalt vanusest 8–20% lastest.
Põhjuseid, miks tervisekontrollis ei käida, on erinevaid. Üheks põhjuseks on see, et Sotsiaalministeerium ei ole suutnud tulemuslikult teadvustada tervisekontrollides käimise vajalikkust. Ka paljud perearstid ei ole seni eraldi tähelepanu pööranud laste tervisekontrollides käimisele. Kehva selgitustöö tulemusena on osa lapsevanemate seas jätkuvalt levinud suhtumine, et arsti juurde pole mõtet minna enne kui haigus kallal. Sellist põhimõtet järgivate vanemate lapsed jõuavad spetsialisti juurde sageli liiga hilja ning terviseprobleem on süvenenud. Tagajärjena ravimise aeg pikeneb, tüsistuste oht tõuseb, laps on aktiivsest elust eemal ning rahaline koormus tervishoiusüsteemile kasvab.
Teise kitsaskohana pärsib terviseprobleemide varast märkamist Eesti koolitervishoiu korraldus. Kuna kooliealine laps viibib suure osa päevast koolis, peaksid nii tervisedendus kui ka tervise jälgimine olema osa kõigi laste koolielust. Audit näitas, et koolitervishoiuteenus puudus 14 koolis. Kehtestatud nõuet üks kooliõde 600 õpilase kohta ei suudetud kõikjal täita ehk nõuetekohaselt oli kooliõe hoolega katmata ca 34 000 koolilast.
Avafoto: PantherMedia/Marko Volkmar/Scanpix
Allikas: Riigikontroll.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
