Europarlamendi saadikud teevad kuluhüvitistega, mida hing ihkab

By

-

jaanuar 25, 2017

OHMYGOSSIP – Riigikogu liikmete kuluhüvitised on Eestis iga aasta luubi all, ent Euroopa Parlamendi liikmed, kelle hüvitised on suuremad ja reeglid leebemad, elavad üsna muretult. Parlament kuluhüvitiste aruandlust ei nõua ja ka ajakirjanike huvi Euroopa Liidu asjade vastu on riigisiseste küsimustega võrreldes leigem.

Indrek Tarand ja Yana Toom kasutavad kuluhüvitisteks mõeldud raha muu hulgas annetusteks, mis pole reeglite järgi lubatud. Kaja Kallasel seisab mitukümmend tuhat eurot hüvitisi pangakontol jõude, kuid ta lubab ülejääva raha ametiaja lõpus tagasi maksta. Europarlament hüvitiste kulutamise üle järelevalvet ei tee ega saa seetõttu kommenteerida, kas eurosaadikute kulutused on reeglitepärased või mitte. Tervet europarlamenti arvestades on tegemist suurte summadega. Ühes kuus makstakse saadikutele kuluhüvitisi kokku üle 3 miljoni euro ja aastas ligi 40 miljonit eurot.

Refereeritud artikli täisteksti loe Delfi.ee ´st

Elmar Vaher: Eestis tegutseb hetkel 20 kuritegelikku ühendust, kaheksa on neist väga ohtlikud

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 25, 2017

OHMYGOSSIP – Politsei-ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheri sõnul tegutseb Eestis hetkel kokku umbes 20 kuritegelikku ühendust, millest kaheksat peab politsei ohtlikuks. Vaher ja riigi peaprokurör Lavly Perling nentisid 2016. aasta kriminaalstatistikat kokku võtval pressikonverentsil, et mullu jõudis kohtusse 20 kuritegelike ühendustega seotud menetlust ning nendest 16 puhul tehti ka juba otsus. Tunamullu olid need arvud vastavalt 14 ja 10 ning 2014. aastal 11 ja 8.

Tuntumad juhtumid oli mullu loomulikult Assar Pauluse grupeeringu ja Leedu sõidukivaraste grupi süüdimõistmine ning Haron Dikajevi ja Andrey Kuzyakini kuritegelike ühenduste tabamine ja kohtusse saatmine. Siiski tõdes aga PPA juht Elmar Vaher, et Eesti tegutseb endiselt umbes 20 kuritegelikku ühendust, kellest kaheksat peab politsei väga ohtlikuks. “Me kindlasti jätkame nende tegevuse uurimisega ja hoiame silma peal,” rääkis Vaher.

Refereeritud artikli täisteksti loe Delfi.ee´st

Riigikontroll: Eesti laste tervishoiukorraldus vajab kiireid muutusi

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 19, 2017

OHMYGOSSIP — Riigikontrolli hinnangul vajab Eesti laste tervishoiukorraldus kiireid muutusi, kuna laste haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigeaegselt ravile ning ravi ei ole alati järjepidev.

Haiguste varajaseks avastamiseks on riik ette näinud kindla aja tagant tervisekontrollis käimise. Riigikontrolli audit näitas aga, et tervisekontrollis käivad lapsed ebaregulaarselt ning see sõltub lapse vanusest. Kõige enam jõuavad tervisekontrolli kuni 2aastased, kellest käisid ette nähtud sagedusega perearsti tervisekontrollis 85–93%.

Eelkooliealistel 3–6aastastel lastel tuleb tervisekontrollis käia vähemalt kord aastas. Eelkooliealistest jõudsid sellise sagedusega kontrolli alla 4%. Kolme aasta jooksul ei jõudnud kordagi tervisekontrolli pooled selles vanuses lapsed, mis tähendab, et osad lapsed võivad aastaid olla tervishoiutöötaja vaateväljast eemal.

Kõige vähem käivad lapsed tervisekontrollis koolieas: kontrollis käis sõltuvalt vanusest 8–20% lastest.

Põhjuseid, miks tervisekontrollis ei käida, on erinevaid. Üheks põhjuseks on see, et Sotsiaalministeerium ei ole suutnud tulemuslikult teadvustada tervisekontrollides käimise vajalikkust. Ka paljud perearstid ei ole seni eraldi tähelepanu pööranud laste tervisekontrollides käimisele. Kehva selgitustöö tulemusena on osa lapsevanemate seas jätkuvalt levinud suhtumine, et arsti juurde pole mõtet minna enne kui haigus kallal. Sellist põhimõtet järgivate vanemate lapsed jõuavad spetsialisti juurde sageli liiga hilja ning terviseprobleem on süvenenud. Tagajärjena ravimise aeg pikeneb, tüsistuste oht tõuseb, laps on aktiivsest elust eemal ning rahaline koormus tervishoiusüsteemile kasvab.

Teise kitsaskohana pärsib terviseprobleemide varast märkamist Eesti koolitervishoiu korraldus. Kuna kooliealine laps viibib suure osa päevast koolis, peaksid nii tervisedendus kui ka tervise jälgimine olema osa kõigi laste koolielust. Audit näitas, et koolitervishoiuteenus puudus 14 koolis. Kehtestatud nõuet üks kooliõde 600 õpilase kohta ei suudetud kõikjal täita ehk nõuetekohaselt oli kooliõe hoolega katmata ca 34 000 koolilast.

Avafoto: PantherMedia/Marko Volkmar/Scanpix
Allikas: Riigikontroll.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

Save

Haigekassa hakkab senisest enam hüvitama diabeetikutele vajalikke meditsiiniseadmeid

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 19, 2017

OHMYGOSSIP — Sellest aastast hakkab haigekassa senisest enam hüvitama diabeetikutele vajalikke meditsiiniseadmeid, sealhulgas laienevad soodustused insuliini pumpravi kasutavatele lastele. Lisaks hüvitatakse senisest suuremat valikut ortopeedilisi ja stoomihooldustooteid, haavasidemeid ning lümfitursete raviks vajalikke tooteid.

Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu kaasajastamise tulemusel laienesid alates 1. jaanuarist 2017. aasta soodustused mitmetele meditsiiniseadmete rühmadele, samuti suurenevad hüvitatavad piirmäärad.

Olulised muudatused puudutavad laste insuliiniravi. Loetellu lisatakse insuliinipumba saatja komplekt 50% soodustusega kõigile kuni 18. aastastele. Lisaks tõstetakse 5-18 aastastele lastele hüvitavate sensorite aastakogust neljakordselt, 12-lt 48-le. Seega järgmisel aastal on hüvitavate seadmete hulgas lisaks insuliinipumbale kõik veresuhkru jälgimiseks vajalikud seadmed, mis võimaldavad lastel pidevalt ilma pausideta oma veresuhkru taset jälgida. Seadmete hüvitamistingimuste uuendamine vähendab ka patsiendi kulutusi.

Lisaks laieneb unemeditsiinis kasutavate seadmete ja nende maskide valik. Samuti hüvitab haigekassa alates järgmisest aastast suuremat valikut stoomihooldustooteid, lümfitursete raviks kompressioontooteid, ortopeedilisi tooteid, haavasidemeid, plaastreid, glükomeetri testribasid, insuliininõelu ja lantsette ehk vereproovi võtmiseks vajalikke torkevahendeid.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross rõhutas, et meditsiiniseadmete loetelu uuendamisega paraneb seadmete kättesaadavus ja valik. „Laienenud valikuga saavad patsiendid valida endale sobivaima toote ka hinna poolest, mis aitab vältida lisakulutusi. Meie jaoks on väga oluline tagada inimestele parimaid tõendatult kvaliteetseid seadmeid, mistõttu me uuendame loetelu alati koostöös erialaühenduste, meditsiiniseadmete tootjate ja valdkonna ekspertidega,“ ütles Ross. Meditsiiniseadmete tootjate esindajatega on allkirjastanud tänaseks 15 uut hinnakokkulepet, mille tulemusel ühtlustuvad erinevate meditsiiniseadmete hinnad.

Haigekassa hüvitab kindlustatutele selliseid meditsiiniseadmeid, mille abil on võimalik ravida haigusi ja vigastusi või mille kasutamine hoiab ära haiguse süvenemise. Meditsiiniseadme vajaduse määrab raviarst ning väljastab soodustuse saamiseks digitaalse meditsiiniseadme kaardi.

Allikas: Haigekassa
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

Save

Eurostat: Peaaegu iga kuues täiskasvanu EL-is on rasvunud

By

Helena-Reet Ennet

-

jaanuar 19, 2017

OHMYGOSSIP — Samal ajal kui 46,1% 18-aastastest ja vanematest Euroopa Liidu (EL) kodanikest oli 2014. aastal normaalkaalus, olid veidi rohkem kui pooled täiskasvanud (51,6%) ülekaalulised (35,7% rasvumiseelses seisundis ja 15,9% rasvunud) ja 2,3% olid alakaalulised. Teisisõnu oli peaaegu iga kuues 18-aastane ja vanem EL-i kodanik 2014. aastal rasvunud, selgub värskest Eurostati uuringust.

Rasvumine on tõsine rahvatervise probleem, mida saab statistiliselt mõõta täiskasvanute kehamassiindeksit (KMI) kasutades. KMI väärtus 30 ja enam tähendab rasvumist.

Rasvunud täiskasvanute osakaal varieerub selgelt vanuserühmade ja erineva haridustasemega inimeste vahel. Kui välja arvata 75-aastased ja vanemad, siis mida eakam on vanuserühm, seda suurem on rasvunud inimeste osakaal: rasvunute osakaal EL-i 65–74-aastaste seas oli 22,1%, samal ajal kui see jäi alla 6% (5,7%) 18–24-aastaste seas. Muster on selge ka haridustaseme puhul: EL-i rasvunute osakaal väheneb koos haridustaseme tõusuga. Tõesti, samal ajal kui rasvunute osakaal madala haridustasemega inimeste hulgas tõusis peaaegu 20%-ni (19,9%), vähenes see 16,0%-ni keskmise haridustasemega inimeste puhul ja vähem kui 12%-ni (11,5%) kõrge haridustasemega inimeste populatsioonis.

Madalaim rasvumise määr oli Rumeenias ja Itaalias, kõrgeim Maltal. EL-i liikmesriikide hulgas, mille andmed olid kättesaadavad, oli madalaim rasvumise määr 2014. aastal 18-aastaste ja vanemate populatsiooni seas Rumeenias (9,4%) ning Itaalias (10,7%), Hollandis (13,3%), Belgias ja Rootsis (mõlemas 14,0%). Skaala teine ots: rasvumine puudutas Maltal iga neljandat täiskasvanut (26,0%) ja iga viiendat täiskasvanut Lätis (21,3%), Ungaris (21,2%), Eestis (20,4%) ning Suurbritannias (20,1%).

Allikas: Kliinik.ee
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT

Save