Pühapäev, detsember 21, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1568 POSTS 0 COMMENTS

Rootsis paisub Halmstadi haigla spermaskandaal

NordenBladet — Rootsis on Halmstadi spermaskandaal jätkuvalt paisunud, teatas riigi avalik-õiguslik ringhääling SVT. Laiemalt jõudis skandaal uudistesse märtsis avaldatud teabe tõttu, mille kohaselt on Halmstadi haiglas mitmelt mehelt varastatud spermat. Spermat on loata kasutatud viljatusravis.

Toona avaldatud raporti kohaselt kasutati nende teadmata viljatusravis vähemalt viie mehe spermat, mille tulemusena sündis laps.

Mind on röövitud. See on väga solvav, märkis märtsis SVT poolt intervjueeritud Bengt.

Bengt andis Halmstadi haiglas spermaproovi, kui tal ja ta naisel oli probleeme laste saamisega. Ta ütles, et oli šokeeritud, kui sai teada, et tema spermat on kasutatud teise pere lapse viljastamiseks.

Mis minu elus toimub? Olen lapse isa, kes sündis kaheksa kuud enne mu tütart, ütles ta märtsis SVT-le.

Nüüd teatas SVT, et edasiste uuringute käigus on leitud vähemalt üks uus mees, kes ei teadnud, et tema spermat on viljatusravis kasutatud.

SVT täna esmaspäeval, 2. oktoobril avaldatud uudises räägib 38-aastane Tobias Strandqvist oma tunnetest pärast seda, kui sai teada, et tema ja ta õde sündisid „spermavarguse” tagajärjel.

Strandqvisti bioloogiline isa on kuues mees, kes on saanud teada oma sperma kasutamisest viljatusravis. Varem polnud tal sellest aimugi.

See on nii haige, kommenteerib Strandqvist nüüd teavet, et ta sai alguse spermavargusest.

Mehed olid andnud spermaproove muuhulgas viljakustestideks, kuid nende spermat oli 1980. ja 1990. aastatel loata viljatusravis kasutatud.

Raporti kohaselt tegeles spermavargusega üks ja sama arst, kes on juba surnud. Näib, et ta on süstemaatiliselt varastanud mitmelt mehelt spermat.

Aastatel 1985–1996 sündis Halmstadi haiglas hinnanguliselt 35 last, kes pärinevad annetatud sugurakkudest. Varasemates ajaleheartiklites on kõnealune arst rääkinud 15 lapsest, kes sündisid viljastamise teel.

Seega on see arst kokku puutunud vähemalt 50 juhtumiga.

Võrreldes registreeritud doonoritega oli Halmstadi haiglas ebatavaliselt palju viljastamisi. See on tekitanud kahtlusi, et kõnealune arst on varastanud spermat isegi rohkemalt meestelt kui praegu teada.

See on põrgulik segadus. Kahju, et ta ei ole enam elus ega vastuta oma tegude eest, ütleb Rebecka Kristoffersson.

Kristofferssoni bioloogiline isa on varem mainitud Bengt. Ka Kristofferssoni kaks õde-venda pärinevad varastatud spermast.

Haigla sisejuurdluse hinnangul rikkusid viljastamisoperatsioonid seadust. Haigla juhtivarst Anders Åkvist ütleb, et tal on kahju, et šokeeriva info all kannatavad spermavargusest sündinud lapsed ja varguse ohvriks langenud mehed.

 

 

Muudatus Nordic Fibreboard AS-i juhatuses

NordenBladet — Nordic Fibreboard AS nõukogu otsustas rahuldada juhatuse liikme Torfinn Losvik tagasiastumise soovi.

Torfinn Losvik jätkab Nordic Fibreboard AS-i juhatuse liikme positsioonil kuni 31.12.2023.

Enel Äkke
Head of Administration
+37255525550

Loodusmaja ehitamise riigihankel tunnistati edukaks Nordecon ASi pakkumus

NordenBladet — Loodusmaja ehitamise riigihankel tunnistati edukaks Nordecon ASi pakkumus. Riigi Kinnisvara AS ja Nordecon saavad hankelepingu sõlmida peale seaduses ettenähtud 14-päevase vaidlustusaja möödumist.

Nordeconi pakkumuse maksumus on 54,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ning ehitise valmimiseks on aega kaks ja pool aastat. Loodusmaja suletud netopind on planeeritud 24 660 m2 ja selle asukoht on Vesilennuki 12, Tallinn. Tegemist saab olema Eesti suurima avalikus kasutuses puithoonega, mille suurimaks kasutajaks saab Eesti Loodusmuuseum.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2022. aasta konsolideeritud müügitulu oli 323 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 570 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com

Rootsi vägivaldne Dödspatrullen tänavajõuk laiendas tegevust Soome

NordenBladet — Soome keskkriminaalpolitsei ja Helsingi politsei ulatuslikus narkokuritegude uurimises on selgunud, et Rootsis väga vägivaldse nimega tuntud tänavajõuk Dödspatrullen on levinud Soome.

Väljaande Helsingin Sanomat andmetel on alates kevadest uuritud ulatuslikku narkokuritegude kogumit. Uurimine on paljastanud seosed Dödspatrulleni ja Soomes tegutsevate tänavajõukude vahel. Soome toodud narkootikume on edasi antud muu hulgas Soome tänavajõukudele.

Helsingin Sanomate andmetel kahtlustatakse nelja Rootsi meest Helsingi piirkonnas narkoäris. Väljaande andmetel on peamisteks kahtlusalusteks 21-25-aastased rootsi mehed, kellest kolm istuvad vangis Soomes ja üks vangistati mullu kevadel tagaselja. Ajalehe andmetel on neljas kahtlusalune Rootsi võimude vahi all.

Dödspatrullen (tõlkes: Surmapatrull) on kurikuulus tänavajõuk Stockholmi Rinkeby eeslinnas. Varem on seda seostatud muu hulgas Rootsi räppari Einári mõrvaga.

 

 

Euroopa Liidu asjade komisjon tutvus rohemärgiste tõesust parandava algatusega

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon sai ülevaate plaanitavast roheväidete direktiivi algatusest, mille eesmärk on tõsta toodete keskkonnaga seotud väidete ja märgiste usaldusväärsust.

Komisjoni esimees Liisa Pakosta ütles, et komisjon sai algatusega plaanitud muudatustest ja Eesti huvirühmade seisukohtadest hea ülevaate ning ministeerium omakorda kaasa mitu küsimust, mida läbi mõelda. „Praegu on maailmas kasutusel sadu ökomärgiseid ja ohtralt tooteid, mille kohta väidetakse eksitavalt, et tegu on näiteks biolaguneva, keskkonnale ohutu või rohelise energiaga toodetud tootega. Keegi ei kontrolli, et roheväited õiged oleks. Igati sümpaatne on selle algatuse eesmärk, et rohemärgised oleks arusaadavad ja usaldusväärsed,“ sõnas Pakosta. Ta toonitas, et üleminekuaeg peab olema piisav, et ükski juba toodetud pakend raisku ei läheks.

Komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski rõhutas, et kui algatusega soovitakse tagada, et teatud märgist saab kasutada kontrollitult CO2-neutraalse või 100 protsenti taastuvenergia põhiselt toodetud tootel, siis on tähtis põhjalikult läbi mõelda, kuidas elektriautode ja elektriseadmete keskkonnamõju hindama hakatakse. Ta toonitas, et seejuures peab arvestama, et CO2-heide pole ainuke, mis meie keskkonda mõjutab.

Istungil toodi välja, et roheväidete direktiiv katab kõiki tooteid ja teenuseid Euroopa Liidu turul ning eesmärk on suurendada tarbijate ja tootjate jaoks selgust ja kindlustunnet rohemärgiste osas. Algatuse järgi peavad ettevõtted, kes soovivad oma tootel või teenusel esitada keskkonnaväite, selle tõendama läbi kolmanda osapoole. Eestis on selline pädev asutus arvatavalt kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Keskkonnaamet.

Istungil osalesid ja tutvustasid algatust Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Kristi Loit ja välissuhete peaspetsialist Eliise Merila, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas, Euroopa Parlamendi liikme Andrus Ansipi poliitikanõunik Stinne Vaga ja keskkonnanõunik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Jörgen Talkop.

Huvirühmi esindasid ja tutvustasid oma seisukohti Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist Ireen Tarto, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ja ringmajanduse ekspert Üllar Huik.