NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon arutas tänasel istungil saastetasumäärade muutmist ja otsustas toetada keskkonnatasude jõulist tõusu.

Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et saasteainete tasumäärade iga-aastase tõusu suurus lähtub saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning vajadusest vähendada nende jõudmist keskkonda.

„Tundub, et eelnõus ettenähtud saastetasude määrade tõus on vähe ambitsioonikas. Hetkel pakutavad numbrid jäävad oluliselt alla sellele, mida tarbijahinnaindeksi muutustest oleksime eeldanud. Peame seda hindama edasise menetluse käigus, kuidas tagada mõistlik tasakaal keskkonnaeesmärkide täitmise ning ettevõtlusvabaduse vahel. Eelkõige peame lähtuma põhiseaduses sätestatud printsiibist, et saastaja peab hüvitama tekitatud keskkonnakahju,“ ütles Taro. Ta lisas, et suuremad saastetasud aitavad kaasa üleminekule jätkusuutlikumale majandusmudelile, motiveerivad ettevõtteid kasutama näiteks uuemat tehnoloogiat ja leevendusmeetmeid hea keskkonnaseisundi tagamiseks.

Uued saastetasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamise korral välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel. Saastetasumäärad kehtestatakse 2024. kuni 2027. aasta kohta nii, et need igal aastal järk-järgult tõusevad.

Tasumäärade ette vaatav kehtestamine annab ettevõtjatele stabiilsuse ja investeerimiskindluse, mis on oluline investeerimisotsuste tegemisel. Samas aitab tasude järkjärguline muutmine kaasa sujuvamale üleminekule kõrgematele tasumääradele. Samuti muudetakse eelnõuga põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja ütles: „Hääletasin eelnõu esimese lugemise lõpetamise vastu. Maapõue kasutamise puhul jäi segaseks tasumäära muutus. Sektor oleks valmis 10% muutusega aga ministeerium teeb ettepaneku 50% peale. Kas selline muutus on sektorile jõukohane tuleb selgitada välja eelnõu edasise menetluse käigus“.

Muudatusega lisatakse keskkonnatasude seadusesse uue tasuliigina raadamisõiguse tasu.  Metsamaa raadamist tuleb pikaajalisi elurikkuse ja kliimaeesmärke silmas pidades pidurdada, et vähendada maakasutussektoris süsinikuheitmeid, säilitada seotud süsiniku varu metsamaal, hoida alal metsadega seotud ökosüsteemiteenused ning suurendada asendusefekti mõju.

Eelnõu näeb ette tõsta ka kalapüügiõiguse tasu piirmäärasid, mis vastaksid tänasele ootusele ressursi kasutamise õiglasel hinnastamisel. Praegused kalapüügitasu piirmäärad kehtivad aastast 2006, mil seadus sellisel kujul kehtestati. Teiseks eesmärgiks on läbi mõistliku tasu rakendamise vältida olukorda, kus püügivõimalusi hoitakse nö igaks juhuks, mistõttu sektorisse tulijatel ei ole võimalik püügivõimalusi saada või on sisenemisbarjäär ebamõistlikult kõrge.

Keskkonnakomisjoni istungil andis eelnõu kohta selgitusi kliimaminister Kristen Michal.

Keskkonnakomisjon otsustas saata keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) Riigikogu täiskogu istungile 18. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas saata täiskogu ette esimesele lugemisele valitsuse algatatud eelnõu, mis kärbib aastatel 2024–2028 valitsuse liikmete, kohtunike ja veel osa kõrgemate riigiteenijate palgakasvu.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul kuulas komisjon ära rahandusministri selgitused ning toetas üksmeelselt ettepanekut eelnõu esimene lugemine lõpetada. „Muudatus on vajalik, et leevendada riigieelarvega seotud rasket olukorda. Lisaks muudele kärpemeetmetele on valitsus kokku leppinud, et neljaks aastaks külmutatakse ka avaliku sektori palgafond,“ ütles ta.

Eelnõu piirab peaministri ja ministrite, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, Riigikohtu liikmete, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palgatõusu alates järgmise aasta 1. aprillist kuni 31. märtsini 2028, mil nende palgatõusu vähendatakse kehtivas seaduses ette nähtuga võrreldes 50 protsenti. Seega peaks nende ametipalk kasvama kevadel prognoositava 11 protsendi asemel 5,5 protsenti. 2025. aastal oleks hinnanguline palgatõus muudatuse kohaselt 3,5, 2026. aastal 2,8 ja 2027. aastal 2,3 protsenti. Endisele tasemele tõusevad palgad eelnõu järgi 2028. aasta 1. aprillil, mil piiratud palgakasvuga riigiteenijaid ootab prognoosi kohaselt 17-protsendiline palgatõus.

Lisaks mõjutab palgatõusu kärbe kantslerite, prokuröride, kohtunikuabide ja kohtujuristide, samuti töövaidluskomisjonide juhatajate ning riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmete palka, mis on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud palkadega seotud.

Eelnõuga ei muudeta Riigikogu liikmete, presidendi, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ning Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikmete ametipalka ega selle indekseerimise korda. Seletuskirja kohaselt loobus valitsus põhiseaduslike institutsioonide juhtide palgatõusu kärpimisest, et hoiduda riigieelarve koostamisel põhiseadusliku süsteemi murendamisest. Riigikogu liikme tasu lubab põhiseadus muuta üksnes järgmisele koosseisule.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku võtta kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu (305 SE) täiskogu istungi päevakorda 18. oktoobril.