Advertisement:

Soome pensionärid soovisid lapsendada täiskasvanud pagulast, aga seadus seda ei võimaldanud

NordenBladet — Soomlased Erja ja Timo tahtsid adopteerida 33-aastase iraaklasest varjupaigataotleja Zirak Bayati, aga tuli välja, et see pole võimalik. Soome lõunaosas Loviisas elav pensionäridest abielupaar tahaks omale lapsendada poega, aga see pole nii lihtne, kuna Bayati on täiskasvanu, lisaks varjupaigataotleja, kelle kohta on tehtud otsus väljasaatmise kohta, vahendab Helsingin Sanomat.

Bayati on Soomes kodunenud, aga sellegipoolest tahetakse ta välja saata, kuigi Iraak ei võta vastu neid, kes ei taha ise naasta. Ilma ametliku elamisloata iraaklaste arv on viimastel aastatel Soomes plahvatuslikult kasvanud ning ulatub tuhandetesse. Neist enamus on noored inimesed.

Bayati tuli Soome 2015. aasta novembrikuus, nii nagu ka paljud teised. Loviisa ligidale paigutati neist ligi 60. Soome pere pakkus pagulastele algusest peale abi. Nüüd on Bayatil Loviisas oma üürikorter ja töö.

Lapsendamise peale hakati mõtlema siis, kui tuli välja, et Bayati ei saa Soomes varjupaika. Mehest oli saanud pere liige ja ei tahetud, et ta lahkuks. Abielupaari enda lapsed on Bayatiga enam-vähem ühevanused.

Pere kogus kokku kõik vajalikud dokumendid, aga sellele vaatamata leidis kohus, et Bayati on lapsendamiseks liiga vana. Soomes on võimaik täiskasvanuid adopteerida vaid erijuhtudel. See on enamasti siis, kui mingil põhjusel pole saanud isikut lapsena adopteerida. Seadus lähtub põhimõttest, et laps on laps vaid siis, kui ta on alaealine. Pere ei sa sellest aru, kuna nende arvates jäävad lapsed lasteks isegi siis, kui nad on täiskasvanud.

Pere leiab nüüd, et Soomes peaks lapsendamise seadust muutma, et oleks võimalik lapsendada soovi korral ka täiskasvanuid. Soomes pole teada juhtumeiud, kus varjuoaigataotlejaid oleks adopteeritud, isegi mitte alaealisena. Soomes alaealisi varjupaigataotlejaid peredesse ei paigutatud, mistõttu ei olnud adopteerimine võimalik.

Soomes suhtutakse varjupaigataotlejatesse ja oma inimestesse erinevalt. Varjupaigataotlejatelt eeldatakse, et nad on 18-aastaselt juba täis teovõimelised, aga oma inimeste puhul peetakse normaalseks, et ka täiskasvanud sõltuvad oma vanematest. Näiteks võidakse kohustada vanemaid ülal pidama täiskasvanud õppivat last.

Soomes lähtutakse adopteerimisel põhimõttest, et kinnitatakse vanema-lapse suhe. Kui aga põhjus on muu, näiteks elamisõiguse saamine, siis lapsendamist ei lubata. Lapsendamise puhul on olemas inimkaubanduse oht ning karmid reeglid välistavad lapsendamise kuritarvitamise. Keegi võib näiteks lapsendamise eest raha maksta.

Iraagi meest lapsendada sooviv soome abielupaar aga ei saa piirangutest aru, kuna lapsendamine oleks kõigile kasulik. Iraaklane Bayati on aga praegu samas olukorras nagu paljud tema rahvuskaaslased: ohtu ta ei kujuta, aga ta ei saa varjupaika, kuna ta ei kannata usulise või poliitilise tagakiusamise käes. Teda ei saa ka tagasi saata, kuna Iraak ei võta kodanikke vastu nende tahtmist vastu. Tööd saab Bayati teha nii kaua, kuni pole läbi vaadatud kaebus tema väljasaatmise otsuse kohta. Soome abielupaar on vaidlustanud ka otsuse lapsendamisest keeldumise kohta.

 



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service