NordenBladet – Need, kes mu blogi kauem on jälginud, teavad, et mu tujud sõidavad suht ühest äärmusest teise – küll ma kiidan mõnusat elu maal ja unistan täielikust eraklusest, minimaalsetest kuludest ja kulutustest ning lihtsusest (loe näiteks SIIT) kui jälle ülistan maailma kalleimaid lukskuurorte, -kinnisvara ja -hotelle (vt näiteks minu mõnda kinnisvarasse investeerimplaani SIIN). Nii ta on – elus on vaja mõlemat – nii glamuuri kui lihtsust ning järelemõtlemisaega. Armastan tõesti loodust ja ka üksindust, aga mitte vaesust. Elus ei ole kõik nii must ja valge.
Suures plaanis mulle siiski raha ja jõukus meeldib, sest raha on otsetee. Kindalsti siinkohal paljud nüüd kommenteerivad mõttes – milleks on vaja otseteed, otsetee on igav jne.. aga mina siin blogipostituses pean silmas seda, et see on “üks mure vähem” ning sellega nõustute kindlasti, et muresid on elus kõigil niigi liialt palju – ning palju suuremaid muresid, kui seda on raha.
Palju luksust võib vahel ära tüüdata ja tüütabki ent palju vaesust on väljakannatamatu. Ning vaesed inimesed on enamasti kibestunud, kadedad ja melanhoolsed – nagu kirjutasin SIIN. Õnn ei peitu rahas, aga ilma rahata on õnnetu olek kiire tulema. Olen nüüd katsetanud mitmeid variante ning nüüd tean, mis mulle meeldib. Mulle meeldib vaheldus. Mulle meeldib kui on võimalused. VÕIMALUSED JA VABADUS – just see on kõige ilusam asi raha juures! Ma võin elada lihtsalt – kui see on mu valik ent mitte siis kui mul lihtsalt muud võimalust pole. Ma ei taha sellega öelda, et ma suplen rahas, vaid seda, mida ma arvan rahast ja selle mõjust inimesele. Assooo, ja see lause “Raha rikub inimesed ära” – seda ütleb tegelikult vaid see, kes ise väga raha tahaks. Jäägem ausaks – VAESUS rikub inimesed ära – ja kuidas veel! Toredad inimesed, kel pole raha, lihtsalt satuvad kompleksidesse, nende unistused tuhmuvad, nende motivatsioonid kaovad. Kas pole see nii? Vaesus nüristab inimesi – paljud on selle välja teeninud ent on ka neid, kes ei peaks vaesed olema aga kahjuks on. Aga see arutelu, miks mõni on vaene ja mõni rikas – sellest räägime mõnes teises postituses.
Ütelge keegi, keda on raha ära rikkunud? Nimetage näiteks kolm inimest, kes enne olid vaesed ja toredad ning nüüd rikkad tropid. Kas olete kindel, et see oli raha, mis need inimesed ära rikkus? Olete te kindlad, et nad enne juba tropid polnud või et nad üldse tropid on? Äkki oli see hoopis mitu klassi allpool ja rahalistelt võimalustelt nigelamate inimeste pasarahe, negatiivne energia ning isiklik täitmata saamahimu, mis selle mõtte kellegi pähe tõi? Või polegi need inimesed rahast rikutud? Või saavad nad lõpuks ometi inimesi, kes neile kunagi meeldinud pole, nüüd südamerahus pikalt saata? Kus on tõde? Kellel on õigus?
Vahet ei ole… minu tõde on see, et raha on vaja – õigemini sõltumatust teistest. Ja see piir on kõigil erinev – see piir, mida sõltumatuna tehakse, sõltumatuks olemiselt oodatakse. Kas ostetakse jahte, villasid, privaatsaari ning investeeritakse unicorn firmadesse või rahuldutakse sellega, et keegi ei õpeta kuidas oma paari tuhandet investeerida ning mida reede õhtul teha. Mina näiteks armastan nii unistada kui elada suurelt. Nagu ma juba ühes varasemas postituses (Helena-Reet: MINU TEE MILJARDÄRIKS ehk kuidas saada maailma kõige eliitsema inimrühma liikmeks?) kirjutasin, on minu unistused juba hoopis kõrgemad. Oleme nii palju saavutanud Skandinaavia meediakontserni NordenBladet´i ning meelelahutussaitidega OHMYGOSSIP, samuti saadab suur edu Ohmygossip Couture´i – pean ennast vahel lausa näpistama, et aru saada, et kõik see on päris. Olen väga motiveeritud ning armastan nii väga seda mida teen! Iga päev on seiklus ning olen kindel, et ühel päeval vean ise ka unicorn ettevõtet.
Mida teie arvate – kas raha rikub inimesed ära või teeb seda hoopis vaesus?
