NordenBladet – Kas inimesed ütlevad tihti nende kohta halvasti, kellele nad ise tegelikult sarnanevad (või võib-olla sarnaneda soovivad)? Kas see reaktsioon mis tekib on alateadlik käitumine või meelega mingi situatsiooni eitamine? Kuna ma tõlgin oma blogisid ju mitmetesse keeltesse siis on tihti nii, et täna teen blogi ja homme tõlgin – ent juba päevaga on paljud emotsioonid muutunud ja vahel tekitavad minus küsimusi – miks ma eile vaatasin sellele nii ja täna hoopis teisiti või miks ma ikkagi millegi kohta just sellist arvamust avaldasin?!
Püüan juba aastaid endast parimat anda, et näha inimestes head, ent selline rikutud nagu ma olen, näen endiselt ikka väga tihti halba just esimesena. See on midagi, millega kindlasti tegelema pean. Inimestele ei või anda hinnanguid! Hinnanguid võib äärmisel juhul anda nende tegudele, aga mitte inimestele. Ja pole vaja targutada ka teiste tegude üle. Miks? Sest absoluutselt kõik inimesed siin maailmas on selleks, et oma hinge järgmisele tasandile viia, et kasvada, et areneda, et saada oma õppetunnid millega lõpuks saadakse paremaks ja täiuslikumaks Kõige Kõrgema silmis. Hinnangute andmine on kõige madalam tegu, mida teha võib. Esiteks, elagem oma elu ning teiseks on igal inimesel siin elus oma eesmärk. Inimene tegutseb, käitub ja on just selline nagu ta on sellepärast, et tal on seda õppetundi elus vaja, talle on see ülesanne läbimiseks kõrgemalt antud.
Nüüd siis aga tulen mina, kes pahvatab esimese süljega suust välja (blogi SIIN), et endine presidendiproua on läbi lillede öeldes lits ning endine president pole suurem asi inimene – ülbe ja teab mida veel. No tule taevas appi! Neid mõtteid hiljem tõlkides jõudis minuni, et ma olen ise üks haige eit. Olen ma siis ise mingi kange moraalijünger?! Ei ole! Mu elus on korduvalt olnud juhtumeid, kus olen olnud just n-ö “samasuguse lõdva püksikummiga” nagu siin teisele ette heidan (ja veel avalikult meedias ning sajasse keelde tõlgituna). Ning kas eksponeerin ennast vähem, kui teeb seda Evelin Ilves?! Kindlasti mitte. President Toomas Hendrik Ilves valdab palju võõrkeeli (inglise, saksa, läti, hispaania), on näinud maailma ja suhelnud maailma võimsatega – olen ma kade? Mulle tundub, et olen. Säutsun ise samasuguse “amatsoonina” nagu teda kirjeldasin ning tihti on ka minu elus tänu sellele, et olen mõne koha pealt ehk mõnest rikkam ning parema hariduse ja keelteoskusega, tulnud ette, et olen teiste suhtes üleolev ja ülbe. Selle kohta öeldakse, et pindu teiste silmas näed aga palki enda omas mitte. Ühesõnaga… elagem oma elu ning nähkem ikka inimestes head. Selleasemel, et öleda “vaikiv, ülbitsev ja nätsu näriv üleolek” oleksin võinud leida viis positiivset omadust, mida lähemal vaatlusel kindlasti kergelt leiaks.
Tänase päeva mõtted: Olgem positiivsed, nähkem inimestes head, ärgem andkem hinnanguid! Elu on Kõige Kõrgema kink meile – see on püha! Hoidkem, armastagem ning leidkem selles vaid head! Elu on liiga lühike, et seda negatiivsetele emotsioonidele kulutada! Veel enam – headus kasvatab headust, see on ümberlükkamatu fakt! Armastuse energia on suurim – jagagem armastust! Kallistan teid!
