OHMYGOSSIP – Kaks päeva olid Eestis imeilusad ilmad, mistõttu eile õhtul magama minnes tegin tänast ilmateadet vaatamata peas plaani, et alustan täna kevadiste aiatöödega. Plaan oli riisuda lehti ning korjata lõkkesse tuulega puude alla murdunud oksad. Ent juba öösel ärkasin tohutu tormi ja vihmasaju peale, mis vastu akent peksis ja sain aru, et tänased plaanid tuleb ümber mängida.
Lapsed jäid täna teist korda sellel nädalal koju – ma luban lastel poppi teha, kui näen, et neil on tugev unevõlg. Koormus on aasta läbi nii suur, et kevadväsimus pole mingi üllatus. Estella Elisheva läheb järgmine nädal laagrisse ning pakib juba asju, Ivanka Shoshana aga surfab internetis, oma 8-aasta kohta on ta selles väga osav. Ning mina mõtlen, et koristamist ei saa enam väga pikalt edasi lükata, sest vastasel korral on juurdeehitust vaja. Kevadeks koguneb alati nii meeletult mõttetut ja liigset kraami, mis ma tavaliselt lihtsalt minema viskan (va väikeseks jäänud riided, mänguasjad jne, mis laiali jagan). Mulle koristamine ja sorteerimine tegelikult väga meeldib, mulle meeldib, kui mul on ülevaade kõigest ning asjad on korras. Näiteks lapsena ei saanud ma enne õppima hakata kui tuba ja sahtlid olid korras, korralagedus häiris. Peale laste saamist see perfektsionismi haru on kadunud, või isegi pigem vastupidiseks muutunud. Iga vaba sekundi püüan kasutada tööks või mõne projekti arenguks, ent kord ümberringi on siiski meeldiv nähtus.
Vihmane vaade maja ette ja maja taha. Ootan juba nii suve! Aias on nii palju teha ning kui ilmad ilusaks lähevad ja roheliseks läheb, siis on siin maal ikka meeletult ilus!
