NordenBladet – Võlakirjade tootlused tõusevad ülespoole, kuna Euroopa liidrid kogunesid arutama Ukraina toetamist ning mandri julgeolekumeetmete parandamist. See on suurendanud investorite ootusi kaitsekulutuste järskuks kasvuks.

Saksa 10-aastaste võlakirjade intressitootlus kasvas kaks baaspunkti, jõudes 2,43%-ni, samas kui kaitsetööstuse aktsiad tõstsid Euroopa indekseid ja euro tugevnes. Liikumine turgudel on suurendanud globaalselt riskijanu, mis on olnud tõusuteel juba reede õhtust alates USA aktsiate tõusu ja krüptovaluutade nädalavahetuse kasvu toel. Tõusule järgnes ka USA võlakirjade tootluse kasv.

Viimased arengud tulenevad teadetest, et Saksamaa võimalik uus valitsus kaalub kahe eraldi fondi loomist kaitse- ja taristuinvesteeringuteks, mis võivad ulatuda sadadesse miljarditesse eurodesse, teatas Reuters.

Mis on fiskaalrežiimi nihe ja mida see tähendab?

Deutsche Bank AG Saksamaa peaökonomist Robin Winkler kirjutas oma klientidele, et selline samm oleks “ajaloolise mõjuga fiskaalrežiimi nihe”.

Fiskaalrežiimi nihe tähendab põhjalikku muutust riikide eelarvepoliitikas, kus varem kehtinud konservatiivsed kulutuste ja võla piirangud läbi vaadatakse ning suunatakse rohkem ressursse konkreetsetele valdkondadele, nagu antud juhul kaitsekulutused ja infrastruktuur. Kui selline nihe toimub, võib see kaasa tuua nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid:

  • Positiivsed mõjud: Võib stimuleerida majanduskasvu, parandada julgeolekut ning luua uusi töökohti, eriti kaitsetööstuses ja taristuprojektides.
  • Negatiivsed mõjud: Suurenev võlakoormus, mis võib tõsta riikide laenamise kulusid ja vähendada pikaajalist finantsstabiilsust.

Võlakirjade tootluste tõusu mõjud

Turuosalised jälgivad pingsalt Saksamaa võlakirjade pakkumise kasvu. Selle tagajärjel langes Bundi swap’i vahe rekordmadalale, mis näitab, et investorid on mures võlakirjade suurema pakkumise neelamise pärast.

Täpsemalt tähendab see seda, et turule tuleb müügiks palju uusi võlakirju, mis võib mõjutada nende hinda ja tootlust. Kui pakkumine suureneb järsult, võivad tekkida järgmised tagajärjed:

  1. Võlakirjade hinnalangus: Kui turul on palju uusi võlakirju, peavad investorid nende ostmiseks olema nõus raha paigutama suuremas mahus. Kui nõudlus ei kasva samaväärselt pakkumisega, võivad võlakirjade hinnad langeda.

  2. Tootluste tõus: Kuna võlakirja hind ja tootlus liiguvad vastassuunaliselt, siis kui hinnad langevad, tõuseb tootlus. See võib muuta riikide ja ettevõtete laenamise kallimaks, sest nad peavad investoritele kõrgemat intressi pakkuma.

  3. Riskipreemia suurenemine: Kui turul on ootamatult palju võlakirju, võivad investorid nõuda kõrgemat riskipreemiat (ehk täiendavat tootlust), et kompenseerida võimalikke riske, näiteks majanduslikku ebakindlust või inflatsiooni.

  4. Kapitali suunamine mujale: Kui investorid leiavad, et võlakirjaturg muutub liiga riskantseks või tootluse tõus ei ole piisav, võivad nad suunata oma raha mujale, näiteks aktsiatesse või alternatiivsetesse varadesse.

Kuna Euroopa riigid plaanivad võlakirjade müüki suurendada, et rahastada kasvavaid kaitsekulutusi, tekib küsimus, kas investorid suudavad selle suurema pakkumise tõhusalt ära kasutada, ilma et see põhjustaks järske hinnaliikumisi ja turu volatiilsust.

Danske Banki peaanalüütik Jens Peter Sorenson kommenteeris, et “kaitsekulutuste kasv toimub nii riiklikul kui ka ELi tasandil – kuid pole kahtlust, et kaitsekulutused suurenevad oluliselt”, vahendab Finance.Yahoo.com Bloombergi artiklit: Bond Yields Rise Globally as European Nations Prepare to Rearm. Selle tulemusel suureneb võlakirjade emissioon pikaajaliste võlakirjade segmendis, mis tõstab investorite soovitud riskipreemiat.

Kui võlakirjade tootlused tõusevad, võib see kaasa tuua järgmisi mõjusid:

  • Positiivsed mõjud: Tugevamad majandussignaalid, kuna kõrgemad tootlused võivad näidata investorite suuremat usaldust majanduse vastu. Pangad võivad saada suuremat tulu, kuna nad teenivad rohkem laenude pealt.
  • Negatiivsed mõjud: Kõrgemad laenukulud nii valitsustele kui ka ettevõtetele, mis võivad aeglustada investeeringuid ja tarbimist, samas võib see ka sõltuvalt intressikeskkonnast viia aktsiaturgude languseni.

Euro ja aktsiaturud reageerivad

Euro tõusis 0,3% dollari suhtes, jõudes 1,0403 dollarini, samal ajal kui USA dollari indeks langes kahe nädala kõrgeimast tasemest. Saksamaa DAX-indeks tõusis kuni 0,9%, vedades kaasa kaitsetööstuse aktsiad, mis edestasid euroala konkurente.

Kuidas võlakirjade tootluste tõus ja fiskaalrežiimi nihe Euroopa majandust ja finantsturge mõjutavad?

  • Võlakirjade tootluste tõus muudab laenamise kallimaks nii valitsustele kui ka ettevõtetele, mis võib aeglustada investeeringuid ja tarbimist. Samas võib see tõsta pankade ja investorite tulusid. Aktsiaturgudel võib tekkida volatiilsus, kuna kõrgemad intressimäärad vähendavad odava rahaga finantseeritud kasvu.

  • Fiskaalrežiimi nihe suurendab valitsuste kulutusi (eriti kaitse- ja infrastruktuuriprojektides), mis võib ajutiselt ergutada majandust ja luua töökohti. Samas võib see tõsta riikide võlakoormust ja inflatsioonisurvet, mis võib viia täiendavate intressimäärade tõusuni.

Üldiselt on mõju lühiajaliselt majandust toetav, kuid pikaajaliselt suureneva võla ja kõrgemate laenukulude tõttu riskantne.

Graafik: NordenBladet