NordenBladet — Eluasemete hinnalangus süveneb järgmisel aastal suurimaks alates 1995. aastast nii Helsingi piirkonnas kui ka mujal Soomes, prognoosib Suomen Hypoteekkiyhdistys (Hypo) oma viimases eluasemeturu ülevaates.
Eriti mõjutavad hinnalangust tõusvad intressimäärad, kulutused ja uued kodud. Hypo majandusanalüütik Juho Keskinen kirjutab ülevaates, et järgmine aasta toob muutuse tavapärasesse arengusse, kus eluasemete hinnad kasvukeskustes on ilma suuremate langusteta tõusnud juba paarkümmend aastat.
Elamuturg on praegu madalseisus, mille sarnast pole pärast finantskriisi nähtud, nendib Keskinen.
Hypo nendib aga, et prognoositav langus tähendab vaid naasmist 2020.–2021. aastavahetuse hinnatasemetele pärast järsku hinnatõusu. Hypo hinnangul toimub naasmine parema hinnaarengu juurde juba 2024. aastal.
Eluasemete hinnatõusu prognoos on 2022. aastaks endiselt 1,0 protsenti ja 2023. aastaks miinus kaks protsenti. Hinnad hakkasid langema juba käesoleva aasta juulis ning aastases arvestuses püsitakse napilt plusspoolel ainult tänu tugevale aasta algusele.
Tõusnud intressimäärad tabasid eelkõige Helsingi piirkonda, kus uute korterite rohkus toob kasvukeskustesse pakkumist. Eluasemete hinnad pealinna regioonis langevad järgmisel aastal prognooside kohaselt kuni 3 protsenti.
Hypo märgib, et kuigi intressimäärad tõusevad kiiremini kui kunagi varem, on intressimarginaalid praegu viimase 10 aasta madalaimal tasemel. Hypo ennustab, et kõige suurem intressitõus on juba läbi ning ka vajadus intressikaitse järele vaibub.
Hypo nendib oma ülevaates, et praegu on eluasemete müük aeglasem kui 2019. aastal enne koroonakriisi. Prognoosi kohaselt taastuvad kauplemismahud alles pärast intressitõusu lõppemist.
Praegu sõltub eluasemeturg suuresti heast tööhõivest. Inflatsioon ja tulevane majanduslangus võivad siiski „nuga haavas keerata”, nendib Hypo.
Korteriinvestorite küünal põleb nüüd mõlemast otsast, kuna kulud ja intressimäärad tõusevad, reaalüürid langevad ja korterite hinnad langevad, seisab Hypo ülevaates.
Korterite hinnalangusest kasusaajateks võib pidada esimese kodu otsijaid. Elamuehituse kokkuvarisemist praegu ei ole näha, kuid see paratamatult väheneb. See tõstab hindu hilinemisega.
Energia hinnatõus kajastub ka eluasemehindades. Koroonaperioodil soetasid paljud inimesed kaugtööelamised, mille kütmine on nüüd rahakotis näha.
Energiakriis mõjutab Hypo prognoosi kohaselt hajaasustusalasid ebasoodsalt küttekulude tõusu ja pikkade vahemaade tõttu. Kompaktse korteri elaniku kulude kasv on mõõdukam kui elektriga kütjatel.
Eeldatavasti suundub nõudlus rohkem ruumi- ja energiasäästlikele kodudele.
„Ühepereelamute müük langes juba aprillis aastatagusega võrreldes umbes 20 protsenti ja on sellest ajast alates olnud väiksem kui varem, kuid kõige hullem hinnalangus on alles ees,” märgib Keskinen.
Avafoto: NordenBladet